T.I. hagi AS A. Le Coqi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks 8468 eurot 36 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS A. Le Coqi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2016. a Apellant (kostja): AS A. Le Coq (registrikood: 10034247), lepinguline esindaja Gaabriel Tavits
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (hageja): T.I. (isikukood XXXXX), lepinguline esindaja Nelli Loomets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsuse p 1 osalise nõudest loobumise ulatuse osas ja p 2.3 hagi rahuldamise osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus osas, milles T.I. palus AS-lt A. Le Coq välja mõista töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu saamata jäänud töötasu 3659,93 eurot ületavas osas ja kolme kuu keskmise brutotöötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks summas 381,54 eurot. 3.2.Rahuldada hagi.
3.3.Tuvastada, et AS-i A. Le Coq poolt T.I. sõlmitud töölepingu ülesütlemine 26. jaanuarist 2015 on tühine.
3.4.Lõpetada AS-i A. Le Coq ja T.I. vaheline tööleping alates 26. jaanuarist 2015.
3.5.Mõista AS-ilt A. Le Coq T.I. kasuks välja töölepinguseaduse § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 2000,19 eurot.
3.6.Mõista AS-lt A. Le Coq T.I. kasuks välja töölepingu ülesütlemisest seaduses sätestatust vähem ette teatamise tõttu saamata jäänud töötasu 3659 eurot 93 senti ning puhkusehüvitis 306 eurot 70 senti.
3.7.Mõista AS-lt A. Le Coq T.I. kasuks välja töötasu 2120 eurot.
3.8.Väljamõistetud summad kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud korras.
3.9.Rahuldada osaliselt hageja taotlus protokolli parandamiseks. Jätta rahuldamata kostja taotlus protokolli parandamiseks.
4.Jaotada poolte menetluskulud ja jätta 90 % menetluskuludest kostja kanda ning 10 % hageja kanda.
Määrata kindlaks A. Le Coq AS-i menetluskulude suurus 132 eurot.
5.1.Määrata kindlaks T.I. menetluskulude suurus 815 eurot.
5.2.Tasaarvestada A Le Coq AS-i ja T.I. menetluskulud ning mõista A Le Coq AS-lt välja 683 eurot menetluskulude katteks T.I. kasuks.
6.Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.T.I. esitas töövaidluskomisjonile avalduse AS A. Le Coqi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 21. aprilli 2015. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded.
2.AS A. Le Coq esitas Tartu Maakohtule 21. mail 2015. a avalduse T.I. avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
3.Tartu Maakohus võttis 10. juunil 2015. a menetlusse T.I. hagi AS A. Le Coqi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Hageja muutis menetluse kestel hüvitiste suurust, 14.09.2015 formuleeringu kohaselt soovis hageja 1) hüvitist seoses töölepingu ülesütlemise tühisusega vähemalt kolme keskmise brutotöötasu ulatuses summas 2121,06 eurot; 14. aprillil 2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 2381,73 eurot; 14.09.2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 2000,195 eurot; 2) hüvitist seoses ülesütlemisest vähem ette teatamisega saamata jäänud töötasu 2989,36 euro; 14. aprillil 2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 3866,13 euro ja 43 tööpäeva eest; 14.09.2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 3659,93 eurot; 3) puhkusehüvitist 233,31 euro; 14. aprillil 2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 234,33 euro; 14.09.2015 muutis nõude suurust ja palus välja mõista 306,70 eurot; 4) alusetult kinni peetud töötasu 2120 euro ulatuses. Avalduse järgi töötas hageja kostja juures komplekteerijana. Kostja ütles töölepingu üles
26.jaanuaril 2015. a töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel, kuigi kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Kostja ei järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 p 3 sätestatud etteteatamise tähtaega. Hageja taotles töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Avalduse järgi vastutasid komplekteerijad tööandja kehtestatud reeglite järgi tehtud vigade eest rahaliselt. 2012. a maksis üks viga 30 eurot, 2013. a 40 eurot ning 2014. a 50 eurot. Kostja tasaarvestas nimetatud summad töötasuga. Kuna hageja ei andnud kostjale TLS § 78 kohast nõusolekut tasaarvestuseks, siis see on tühine. Järelikult pidas kostja aastatel 2012 kuni 2014 hageja töötasust alusetult kinni 2120 eurot.
4.Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja väitel on hageja käitunud aastaid provokatiivselt ja püüdnud töötajate ja tööandja vahel konflikti tekitada. Hageja pingestas oma käitumisega tööõhkkonda ning see hakkas häirima kõigi töötajate tegevust. Sellises olukorras ei pidanud kostja enam võimalikuks hagejaga töösuhet jätkata. Tekkinud oli negatiivne tööõhkkond, kus
töötajad ei saanud keskenduda tööülesannetele ja oli oht tööõnnetuste tekkimiseks ning seetõttu ei pidanud kostja vajalikuks järgida etteteatamise tähtaega. Veatasude tagastamine ei ole põhjendatud. Veatasud on üks osa komplekteerijate tükitööl põhinevast palgasüsteemist. Eesmärk oli tõsta tootlikkust ja kvaliteeti. Komplekteerijate tootlikkuse mõõdikuks on komplekteeritud tellimusridade arv töötunni kohta ja kvaliteedimõõdikuks tehtud vigade arv kuus.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus tegi 21.11.2015 lahendi, millega võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse osas, milles T.I. palus AS A. Le Coqilt välja mõista töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise tõttu saamata jäänud töötasu 3659,93 eurot ületavas osas; rahuldas hagi ja 1) tuvastas, et AS A. Le Coqi T.I. sõlmitud töölepingu ülesütlemine
26.jaanuarist 2015 on tühine; 2) lõpetas AS A. Le Coqi ja T.I. töölepingu alates 26. jaanuarist 2015; 3) mõistis AS A. Le Coqilt T.I. kasuks välja töölepinguseaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise 2381 eurot 73 senti; 4) mõistis AS A. Le Coqilt T.I. kasuks välja töölepingu ülesütlemisest seaduses sätestatust vähem ette teatamise tõttu saamata jäänud töötasu 3659 eurot 93 senti ning puhkusehüvitise 306 eurot 70 senti; 5) mõistis AS A. Le Coqilt T.I. kasuks välja töötasu 2120 eurot; 6) jättis menetluskulud AS A. Le Coqi kanda; 7) mõistis AS A. Le Coqilt T.I. kasuks välja menetluskulud 762 eurot 60 senti.
6.Maakohus tuvastas, et kostjal puudus seadusest tulenev alus hageja töölepingu ülesütlemiseks. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kostja on ülesütlemise aluseks oleva asjaoluna välja toonud hageja lojaalsuskohustuse rikkumise, mis seisnes kostja väitel selles, et hageja lõi 2014. a detsembris töökohal vaenuliku õhkkonna, agiteerides teisi töötajaid ühinema enda nõudmistega tööandja vastu, saates töötajate nimel tööandjale poolanonüümse pöördumise, milles märgitud töötajatest osad ei olnud pöördumisest teadlikud. Lisaks käitus töötaja 22. jaanuaril 2015. a toimunud koosolekul tööandja esindajate suhtes provokatiivselt ja ebaviisakalt. Töötaja lojaalsuskohustus tuleneb TLS § 15 lg-st 1. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust käituda tööandja suhtes lojaalselt, mõistlikult ja heas usus. Samas ei tähenda see seda, et töötaja käitumine ei tohiks mingil viisil olla vastuolus tööandja huvidega. Maakohus leidis, et töötaja lojaalsuskohustuse sisustamisel tuleb arvestada mh töötaja (põhi)õigustega. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada töötaja tegevust, mis käib küll vastu tööandja huvidele, kuid mida tööandja peab arvestades mõlemapoolseid huve taluma. Maakohtu hinnangul ei saa lojaalsuskohustuse rikkumiseks pidada töötaja tegevust, mis on suunatud sellele, et tööandja ei muudaks töölepingu tingimusi töötajatele kahjulikumaks. Kostja planeeris tõsta 2014. a lõpus 2015. a alguses veatasusid. Maakohtu hinnangul ei tulene töötaja lojaalsuskohustusest, et töötajad ei tohiks tegutseda vastu tööandja planeeritavatele töölepingu muudatustele või tegutseda eesmärgiga muuta töölepingu tingimusi, mida nad peavad endale kahjulikuks. Tööandja peab taluma töötajate tegevust endale sobivate töötingimuste saavutamiseks seni, kuni ei rikuta mõnda seaduses sätestatud keeldu. Kuna kostja ei toonud välja hageja poolt seaduses sätestatud keelu rikkumist, siis hageja tegevus teiste töötajate veenmisel ei saanud olla aluseks töölepingu üles ütlemiseks.
Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väited, et hageja esitas kostjale nõudmisi töötajate nimel, kes tegelikult sellega nõus ei olnud. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud M.H. ja M.M. seletuskirjad. M.M. seletusest nähtub üksnes asjaolu, et ta tutvus hageja poolt kostjale saadetud 22. jaanuari 2015 kirjaga 26. jaanuaril 2015. Sellest ei nähtu, et M.M. ei oleks kirja sisuga nõus või et ta poleks olnud tuttav varem hageja poolt komplekteerijate nimel saadetud kirjadega. M.H. seletuskirjades on küll kirjas, et ta ei olnud hageja kostjale saadetud kirjadega tuttav ega andnud nõusolekut enda nime kasutamiseks, kuid seletuskirjas toodu lükkavad ümber tunnistaja R.M. ütlused. Kuna maakohtule ei olnud teada, mis asjaoludel M.H. oma seletuskirjad kirjutas, pidas maakohus tunnistaja ütlusi usaldusväärsemaks. Maakohus jõudis järelduseni, et hageja lojaalsuskohustuse rikkumiseks võib pidada hageja ebaviisakat käitumist kostja esindajate suhtes 22. jaanuaril 2015 toimunud koosolekul. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja naeruvääristas koosolekul esinenud kostja esindajaid. Samas leidis maakohus, et seda rikkumist ei saa pidada piisavaks, mis annaks aluse töötajaga tööleping üles öelda. TLS § 88 lg 3 järgi peab töötaja isikust tingitud tööandjapoolsele ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejat oleks sarnase käitumise eest varem selgelt hoiatatud. TLS § 88 lg 3 teine lause lubab töölepingu üles öelda ka ilma eelneva hoiatuseta, aga seda tingimusel, kui töötaja kohustuse rikkumine on nii raske, et seda ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Maakohus ei tuvastanud hageja käitumises sellise raskusastmega rikkumist. Maakohus leidis veel, et töölepingu ülesütlemise aluseks ei saa olla ka kostja viited hageja varasemale probleemsele käitumisele. Selleks ei piisa ebamäärastest etteheidetest kunagi minevikus toimunud rikkumistele. Lisaks võib TLS § 88 lg 4 kohaselt tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna maakohus leidis, et kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda, tuvastas maakohus TLS § 104 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisuse. Seega lõpetas maakohus töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise. Kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, siis maakohtul ei olnud võimalik mõista hüvitist rohkem välja, kui on välja mõistetud töövaidluskomisjoni otsuses. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja 2381,73 eurot.
7.Kuna hageja asus kostja juurde tööle 6. oktoobril 2005, siis TLS § 97 lg 2 p 3 tulnuks hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva. Maakohus tuvastas, et antud asjas ei esinenud TLS § 88 lg-s 1 sätestatud alust töölepingu ülesütlemiseks. Järelikult käesolevas asjas ei kohaldu TLS § 97 lg 3, mis võimaldab töölepingu erandlikel asjaoludel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamise tähtaja järgimisel. Etteteatamise tähtaja järgimisel, oleks hagejal olnud õigus saada töötasu ja puhkusehüvitist. Seega mõistis maakohus hageja kasuks välja töötasu 3659,93 eurot ning puhkusehüvitise 306,7 eurot.
8.Maakohus leidis, et kostja käskkirjadest, millega veatasu on kehtestatud, ei saa mõistlikult järeldada, et veatasud oleksid tulemustasu osa. Käskkirjas ei ole veatasusid kusagil seostatud tulemustasuga. Hageja esitatud palgalehtedest nähtub, et ka praktikas ei ole veatasu seotud tulemustasuga. Seda kinnitab asjaolu, et osadel kuudel ületab kinnipeetud veatasu summa palgalehel märgitud tulemustasu, nt 2012 juuni kuni august. Kostja töövaidluskomisjonile esitatud veatasu arvutamise põhimõtetest nähtub, et veatasu suurus 50 eurot kattus sisuliselt kostjale komplekteerimisel tekkinud sordiveast põhjustatud kahjuga. See kinnitab hageja
väidet, et tegelikult on veatasude puhul tegemist kostja kahju hüvitise nõuetega töötajate vastu. Maakohtu hinnangul on kostja kehtestatud veatasude süsteem töötajatele TLS § 74 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise korrast kahjulikum, kuivõrd tüüptingimustes fikseeritud kahjuhüvitise suurused ei võimalda arvestada TLS § 74 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis määravad kindlaks töötaja vastutuse tööandjale tekitatud kahju eest, ning TLS § 74 lg 2 mõtteks ei ole, et töötaja peaks tööandjale tekkinud kahju 100%-liselt hüvitama. Seda eriti olukorras, kus vigade tegemise tõenäosus on töö iseloomust tulenevalt suur. Samuti on kord, kus kostja pidas veatasud otse töötajate palgast kinni, töötajate jaoks kahjulikum TLS §-s 78 sätestatud töötasu tasaarvestamise korrast. Järelikult on kostja kehtestatud veatasude arvestamise kord TLS § 2 alusel tühine. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista veatasudena kinni peetud 2120 eurot.
9.Maakohus rahuldas hageja taotluse protokolli parandamiseks osaliselt ning kostja taotluse protokolli parandamiseks jättis rahuldamata, kuna protokollis sisalduv kostja esindaja lause kattus sisult protokolli parandamise taotluses sisalduva lausega. Maakohus leidis, et protokoll ei pea kajastama kostja esindaja ütlusi sõna-sõnalt.
10.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja kulu 742,5 eurot 8,25 tunni eest tunnihinnaga 90 eurot ning hageja esindaja transpordikulu Tallinnast Tartusse ja tagasi 20,1 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja vastuväidet, et hageja esindajal menetlusdokumentidega tutvumiseks kulunud aeg ei olnud põhjendatud, kuna hagejal oli sama esindaja juba töövaidluskomisjoni menetluses. Maakohtu hinnangul oli ajakulu 1,5 tundi põhjendatud, arvestades, et see hõlmas lisaks töövaidluskomisjoni materjalidele ka kostja 21. mai 2015 avalduse ja ka 6. juuli 2015 täiendavate seisukohtadega tutvumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11.AS A. Le Coq esitas 23. novembril 2015. a apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
21.oktoobri 2015. a otsusele. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jäetakse vastustaja hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud põhimõtet, mille järgi tuleb kõiki tõendeid istungil uurida vahetult ja igakülgsel. Apellant taotles maakohtus tunnistaja S.R. ülekuulamist, maakohus jättis taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja kuulati üle töövaidluskomisjoni istungil, siis neid ütlusi on võimalik kasutada vastavasisulise protokolli alusel. Oma otsuses maakohus aga ei arvestanud tunnistaja S.R. selgitustega. Kuna maakohtus ei kuulatud üle tunnistaja S.R. , siis taotleb apellant tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtus; 2) ei ole maakohus olnud järjepidev menetluses esitatud tõendite hindamisel. Maakohus andis ilma selgitusteta olulisema tähenduse tunnistajate suulistele ütlustele kui kirjalikele selgitustele. Maakohus ei ole arvestanud M.H. kirjalikku seisukohta ning ei ole põhjendanud, mis ta seda seisukohta ei arvesta; 3) jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata apellandi taotluse protokolli parandamiseks; 4) on maakohus ebaõige otsuse teinud kohtukulude suuruse osas. Hageja esindajal pidi kohtumaterjalide läbitöötamisele kuluma vähem aega; 5) on maakohus ebaõigesti leidnud, et lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada negatiivse õhkkonna tekitamist töötajate keskel oma kujuteldavate õiguste eest
seismisega. Vastustaja tekitas pingelise õhkkonna ning seega rikkus muuhulgas ka töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. Samamoodi rikkus töötaja töölepingu seaduses ettenähtud üldisi kohustusi, mille kohaselt ei tohi töötaja oma tegevusega takistada teiste isikute ja töötajate tegemisi ning takistada nende poolsete kohustuste täitmist. Töötaja käitus tööandjaga ebaviisakalt ka varem kui 22. jaanuaril 2015. a toimunud koosolekul ja tööandja hoiatas teda, et peab oma käitumist muutma. Töötaja käitumine ei olnud selline, mis vastaks töölepingu seaduses ettenähtud lojaalsuskohustusega kooskõlas käitumisele. Sellest tulenevalt oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda; 6) on maakohus ületanud omapoolset pädevust asja lahendamisel. Maakohus mõistis töötajale välja hüvitise summas 2381,73 eurot. Olukorras, kus pooled nõustusid summaga 2001,19 eurot, ei saanud kohus välja mõista suuremat summat ilma, et oleks omapoolset otsust põhjendanud; 7) on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et veatasude süsteemi puhul oli tegemist ebaseadusliku töötasudest kinnipidamise olukorraga. Töötajad teadsid, et võimalike vigade tegemine võib vähendada nendele makstavat tulemustasu. Järelikult kui töötaja teeb vigu, siis selle võrra väheneb tulemustasu ja kui ei tee vigu, saab oma tulemustasu kätte täies ulatuses.
12.T.I. vaidleb AS A. Le Coqi apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole tunnistaja S.R. ülekuulamiseks ringkonnakohtus vajadust, kuna töövaidluskomisjoni istungil said mõlemad osapooled küsitleda tunnistajat. Apellandi taotlused tunnistaja ärakuulamiseks on üldsõnalised ja on arusaamatu, milliseid konkreetseid sündmusi saaks tunnistaja tõendada; 2) hindas maakohus tõendeid korrektselt. Apellandi poolt maakohtule esitatud teiste töötajate kirjalikud seletused ei saa olla tõenditeks, mis tõendaksid hageja süütegusid enne töölepingu ülesütlemist; 3) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata apellandi taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks; 4) on maakohus õigesti hinnanud menetluskulusid; 5) ei ole vastustaja põhjustanud oma käitumisega negatiivset õhkkonda, mis takistas teistel töötajatel nende tööülesannete täitmist. Vastustaja on käitunud oma endise tööandja suhtes viisakalt ja lugupidavalt. Alusetu on apellandi väide, et vastustaja on rikkunud töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning töölepingu seaduses ettenähtud üldisi kohustusi; 6) vastustaja arvates maakohus ei ole väitnud, et mõlemad pooled on nõustunud hüvitisega summas 2000,19 eurot. Maakohus on kohtuotsuse punktis 17 selgitanud, miks ta mõistab hüvitisena välja 2381,73 eurot. TLS § 109 lg 1 järgi on kohtul õigus määrata hüvitise suurus; 7) vastustaja nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt veatasude süsteemi puhul on tegemist ebaseadusliku töötasudest kinnipidamise korraga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse hüvitise suuruse ning osalise haginõuetest loobumise osas ja teeb selles osas uue otsuse.
14.Ringkonnakohus nõustub töölepingu ülesütlemise veatasu tühisuse tuvastamise osas maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti materiaalõiguse normi kohaldanud ning ei ole oluliselt menetlusnorme rikkunud. Asjas ei ole vaidlust hagejaga töölepingu lõpetamise faktiliste asjaolude üle TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Apellatsiooniastmes on vaidlustatud maakohtu otsus eelkõige põhjusel, et kostja arvates hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, kui kontrollis TLS § 88 lg 1 p 5 eelduste olemasolu.
16.Apellandi väited, milles heideti maakohtule ette tõendite vahetu hindamise põhimõtte rikkumist seoses tunnistaja S.R. üle kuulamata jätmisega, on põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostja (AS A. Le Coq) esitas 9.03.2015 töövaidluskomisjonile vahetusjuhi S.R. seletuskirja ning ta kuulati ära töövaidluskomisjoni 14.04.2015 toimunud istungil. Kostja taotles S.R. ülekuulamist maakohtus, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata, väites, et maakohus saab hinnata töövaidluskomisjoni toimikus olevaid seletusi. Apellant taotles S.R. ülekuulamist ringkonnakohtus, kuid ringkonnakohus jättis kirjaliku määrusega taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil apellant vastuväidet ringkonnakohtu tegevusele ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole hinnanud S.R. seletusi, kuigi kirjalikku seletust saab käsitleda dokumentaalse tõendina ning maakohus oleks saanud hinnata ka töövaidluskomisjoni istungil antud seletust. Ringkonnakohtu arvates saab TsMS § 251 lg-t 2 tõlgendada laiendavalt ning tunnistaja ülekuulamise maakohtus saab asendada ka töövaidluskomisjonis tunnistajana ärakuulatud isiku ütlustega, kuna töövaidluskomisjoni istungil tunnistajate ärakuulamise kord on seadusega reguleeritud. ITVS § 4 kohaselt toimub istungil tunnistajate ärakuulamine, dokumentide ja muude tõenditega tutvumine ning nende hindamine. ITVS § 41 kohaselt kuulatakse tunnistajad ära üksteisest eraldi. Ärakuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida istungiruumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis S.R. seletused põhjendamatult tähelepanuta, kuid ringkonnakohus saab selle rikkumise TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel kõrvaldada.
17.Ringkonnakohtu arvates tuleb S.R. kirjalikku ja istungil antud seletust hinnata koosmõjus. S.R. seletuskirja kohaselt avaldas T.I. häälekalt oma seisukohti, kui ta ei olnud rahul töökorraldusega ning käitus konfliktselt ja protestis. Näitena märkis S.R. , et kui mõni müügiühik hetkel puudus, siis lubas T.I. selle komplekteerimislehelt maha arvata, nii et klient jääb oma kaubast ilma. T.I. puudus kannatus oodata lühikest aega olukorra lahendamist. T.R. sõnul tekitasid sellised olukorrad pingeid. Koosolekutel oli temaga dialoogi pidamine välistatud, kuna ta esitas oma seisukohti toonil ja viisil, mis ei olnud lugupidav. T.I. tõstatas pidevalt teema komplekteerimisvigade tegemise eest karistamise küsimuses. S.R. kirjaliku seisukoha järgi on pärast R.MH töölepingu lõpetamist üldine olukord rahulikum ja pingevabam (TVK toimik lk 58). S.R. kuulati ära töövaidluskomisjoni 14.04.2015 istungil. Istungil väljendas S.R. sama seisukohta – T.I. vaidlustas tihti töökohustusi ja töökorraldust. T.I. nõudis, et pakkijad peavad õigeaegselt komplekteerijatele kauba üleandma, ta vaidlustas pidevalt töökorralduslikke
küsimusi. S.R. sõnul „T.I. nägemus oli, et kõik peab olema ideaalne, kuid oli päevi kus töö ei jooksnud, ka väljastustes oli probleeme“(TVK toimik lk 105). Ringkonnakohtu hinnangul saab S.R. seletustest järeldada, et hageja oli kompromissitu ja nõudlik töötaja, kes sekkus alati, kui tema arvates midagi õigesti ei olnud, ta avaldas rahulolematust, kui ta ei saanud oma tööülesandeid täita kellegi teise (pakkija, laadija) tõttu. Seletuse alusel saab tuvastada, et T.I. käitumine ja suhtumine ei olnud kõigile vastuvõetav ning tekitas kollektiivis pingeid. Ringkonnakohus aga leiab, et seletuses ei ole esile toonud esile asjaolusid, mis oleks kinnitanud nii äärmusliku käitumist või tegevusetust, mis oleks andnud aluse töösuhte lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.
18.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus ei hinnanud kõigi maakohtus ülekuulatud tunnistajate ütlusi. Maakohus hindas tunnistajate ütlusi ning märkis põhjendatult, et need ei kinnita hageja poolset lojaalsuskohustuse rikkumist sellises määras, et see oleks aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
19.Apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti töösuhte lõpetamise aluse puudumise, ei ole õige. Töötaja vabastamise õiguspärasuse hindamisel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on otsustav, et töötaja töö jätkamine viiks töörahu ohustamise ja kahjustamiseni. Püsiva töörahu rikkumisega tuleb nõustuda, kui töötaja käitumine annab alust tuvastada, et tema käitumine kahjustas ja kahjustaks ka tulevikus töökollektiivis kooseksisteerimise reeglite tuumikut. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei tuvastatud.
20.Apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti veatasude süsteemi ebaseaduslikkuse, ei ole õige. Maakohus tuvastas, et ühe kuu lõikes võis veatasu suurus ületada tulemuspalga ja leidis, et seetõttu ei ole usutav tööandja seisukoht, et veatasu arvestatakse maha üksnes tulemustasust. Asja materjalidest nähtub, et ka tööandja möönis, et kehtiv veatasude süsteem võib olla seadusega vastuolus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tööandja muutis nn veapunkti väärtust ühepoolselt. Ringkonnakohtu istungil kinnitas apellant, et kui ühe kuu lõikes on veatasu suurem kui tulemustasu, siis kandub see nn võlana järgmisesse kuusse. Ringkonnakohus nõustub veatasudele hinnangu andmisel maakohtu põhjendustega.
21.Apellandi väide, et maakohus on hagi rahuldanud suuremas ulatuses kui hageja nõudis on õige. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas 6.07.2015 hageja töötasu arvestuse kohta tabeli, milles tõi esile töötaja töötatud päevade arvestuse ning võrreldavalt summad, mida kostja õigeks pidas (2000,19 eurot), mida hageja (2121 eurot) ja mida töövaidluskomisjon (2381,73 eurot) aluseks võttis. Hageja märkis, et ta nõustub kostja arvestustega ja vähendas 14.09.2015 menetlusdokumendis nõuet kolme kuu keskmise kuupalga hüvituse osas summani 2000,19 eurot. Sellega hageja vähendas oma nõuet ning maakohtul puudus alus jätta töövaidluskomisjoni jõustumata otsuses märgitud summa hageja nõude aluseks, märkides samas, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et 2000,19 eurot on hüvitise õige suurus. Ringkonnakohus leiab, et töölepingu ülesütlemise eest hüvitise suurust tuleb muuta ning välja tuleb mõista 2000,19 eurot.
22.Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja rahalise suuruse kindlaksmääramist. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel arvestades hagi rahuldamise suurusjärku ning jätab hageja kanda 10 % ja kostja kanda 90 % menetluskuludest.
TsMS § 175 lg 1 järgi hindab ringkonnakohus menetlusosaliste kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulude suurust maakohtu poolt määratud suuruses 762 eurot. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus tunnihinnaga 120 eurot kostjal kokku 15,10 tundi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud summa ei ole osaliselt põhjendatud. Kostja sai oma seisukohad esitada ühes dokumendis vastusena hagile, seetõttu täiendavate menetlusdokumentide koostamise kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hüvitada kulutusi täies mahus seoses kliendiga nõupidamisega, kuna need peaksid olema hõlmatud menetlustoimingu tegemise või menetlusdokumendi esitamisega. Arvestades vaidluse aluseks olevaid piiritletud ja konkreetseid asjaolusid ning seda, et õigusvaidlus toimus konkreetse normi kohaldamise eelduste üle, siis loeb ringkonnakohus põhjendatuks õigusabikulu 10 tunni ulatuses, summas 1200 eurot. Ringkonnakohtus kandis kostja menetluskulusid kokku summas 120 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi kandis kostja kulusid seoses apellatsioonkaebuse koostamisega ning Tartu Ringkonnakohtu 16. juunil 2016 toimunud istungil kostja esindamisega. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja kandis ringkonnakohtus menetluskulusid summas 143 eurot, mida ringkonnakohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Maa- ja ringkonnakohtus kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 905,6 eurot ja kostjal summas 1320 eurot. Hageja kulud tuleb hüvitada summas 815 eurot ja kostjal on õigus saada hüvitist 132 eurot. Menetluskulud on ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus teeb tasaarvestuse (815-132) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 683 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.