2-24-12057
Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.01.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-12057
Tsiviilasi
Q.P, P.Z-i, C.H ja H.C Q.P hagi E.K vastu elatise nõudes Hageja I: Q.P (isikukood XXX); Hageja II: P.Z (isikukood XXX); Hageja III: C.H (isikukood XXX); Hageja IV: H.C Q.P (isikukood XXX); Hagejate elukoht: XXX-i; Hagejate seaduslik esindaja: X.P (isikukood XXX; elukoht XXX-i; e-post: XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: E.K (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:XXX) Kohtuistungi aeg
07.01.2025. a
Q.P kasuks välja mõistetud EE061010011791708221;
elatis
maksta
Q.P
pangakontole
nr
-
P.Z-i
elatis
maksta
P.Z-i
pangakontole
nr
kasuks
välja
mõistetud
2-24-12057 EE641010011904012225; -
C.H kasuks välja mõistetud EE931010011902543220;
elatis
maksta
C.H
pangakontole
nr
-
H.C Q.P kasuks välja mõistetud elatis maksta H.C Q.P pangakontole nr EE101010011902544229;
-
maksete selgitusse tuleb märkida „elatis“ ja kuu, mille eest elatist makstakse.
2-24-12057 kummalegi 80 eurot kuus ja kahele nooremale kummalegi 100 eurot kuus. Lisaks makstakse perele lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb nelja lapse vahel. Kostja avaldas, et võtab hagi õigeks ega esita vastuväiteid nõudele temalt alates hagi esitamisest elatise väljamõistmiseks igale hagejale 249,59 eurot kuus. Kostja võttis õigeks, et hagejad tema juures ei viibi ja ta nende ülalpidamises ei osale. Kostja avaldas, et rohkem lapsi peale hagejate tal ei ole. Kostja elab Tallinnas koos elukaaslasega, viimasele kuuluvas korteris. Talle endale kinnisasju ega muud registreeritavat vara ei kuulu Ta töötab ehitusel abitöölisena ja tema töötasu on 300 kuni 400 eurot kuus. Tal ei ole tuvastatud töövõimetust. Ta otsib tasuvamat tööd aga ei leia.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hagejate nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagejate nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja puudub alus jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Kohus tegi poolte esitatu põhjal vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad, Q.P, P.Z, C.H ja H.C Q.P, on X.P ja kostja E.K ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu on lõppenud ja hagejad elavad emaga. Hagejad kostja juures ei viibi ja kostja laste kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Hagejatele makstakse lapsetoetust, sh pere esimesele ja teisele lapsele kummalegi 80 eurot kuus ning kolmandale ja neljandale lapsele kummalegi 100 eurot kuus. Hagejate nelja lapselisele perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Võttes arvesse vaidlustamata asjaolusid, et hagejad kostja juures ei viibi, hagejatele makstakse lapsetoetust, sh hagejatele I ja II 80 eurot kuus ning hagejatele III ja IV 100 eurot kuus, ning hagejate perele makstakse lasterikka pere toetust, mis jaguneb nelja lapse vahel, on PKS § 101 alusel arvutades elatise suurus alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a hagejatele I-II kummalegi
2-24-12057 259,59 eurot kuus ja hagejatele III-IV kummalegi 249,59 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 järgi võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Antud juhul taotletakse kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 08.08.2024. a, kõigile neljale hagejale võrdselt 254,59 eurot kuus. Taotletav summa on hageja I ja hageja II osas veidi väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis (259,59 eurot) ning hageja III ja Hageja IV osas veidi suurem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis (249,59 eurot). Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise igaühele 254,59 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 08.08.2024. a, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt iga hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta selle hageja pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealiste laste ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.