(Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
29. juuni 2016.a, Tallinn
Tsiviilasi
Xxxx(Xxxx) hagi XxxxOÜ (endine XxxxOÜ) vastu võlgnevuse nõudes 12 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-16-7989
Hageja: Xxxx(Xxxx) (sünniaeg xxxx; elukoht XXXX); Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: [email protected]); Kostja: XxxxOÜ (endine XxxxOÜ) (registrikood XXXX; asukoht XXXX); Kostja seaduslik esindaja: Xxxx(e-post: XXXX).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
saa esitada apellatsioonkaebust,
kuna mõlemad
pooled
on 1 (4)
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2). Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.03.2014.a vahendusteenuse osutamise leping Ungari kodakondsuse saamiseks nr XXXX. Lepingu p.1.1. kohaselt hageja tegi ülesandeks, kostja aga võttis endale kohustuse teostada oma pädevuse piires kõik seadusega ettenähtud toimingud, samuti muud faktilised toimingud, mis on suunatud sellele, et hageja saaks Ungari kodakondsuse selleks Ungari seadusandlusega (1993.a. akt Ungari kodakondsuse kohta ja muud seadusalused normatiivaktid) ette nähtud tähtaja jooksul kodanik Xxxx, Xxxx jaoks. Lepingu p-s 5 on pooled kokku leppinud, et ettemaks on 12 500 eurot ja kostja andis garantii 100% kohustuste mittetäitmisel raha tagastamise kohta täies ulatuses. Vahendusteenuste eest tasus hageja kostjale 12 500 eurot. Seega on hageja oma lepingulised kohustused täitnud, muu hulgas esitas hageja kostjale kõik vajalikud andmed ja dokumendid vastavalt Lepingu tingimustele. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ning teatas hagejale e-posti teel, et seoses sellega tagastab ta ettemaksu täies ulatuses hiljemalt 30.08.2014.a. Selleks kuupäevaks aga ei ole kostja raha tagastanud. Hiljem teatas kostja seaduslik esindaja Xxxx, et tagastab 12 500 eurot makstes igakuiselt 2 500 eurot järgmise graafiku alusel: 30.septembril 2014, 30.oktoobril 2014, 30.novembril 2014, 30.jaanuaril 2015, 28.veebruaril 2015. Kuid kostja oma kohustust raha tagastamise osas ei täitnud. Raha tagastamise viimaseks kuupäevaks oli 28.02.2015.a. Seega on hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 500 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja soovib loobuda kaebeõigusest otsuse peale ning tagastada eeltoodust tulenevalt talle 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust samale pangakontole, millelt oli tasutud riigilõiv. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks, tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid täies mahus. Kostja arvates tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja loobub kaebeõigusest otsuse peale. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 92 sätestab, et rahaline kohustus tuleb täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab eeltoodust ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 92, § 108 lg-st 1 tulenevalt hageja esitatud hagi põhjendatuks. 2 (4)
Kuivõrd kostja esitas kohtule 11.06.2016.a hagi õigeksvõtmise avalduse (t/l 31-32) ning ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta ning kohus peab hageja esitatud hagi põhjendatuks, siis tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 500 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Pooled soovivad loobuda otsuse peale edasikaebamise võimalusest. Poolte taotlus apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 630 lg 2. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi omaks, kuid ei ole enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, mistõttu oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja on kohus seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses otsuse peale kaebeõigusest loobumisega. Kuivõrd kohus on poolte taotluse edasikaebamisest loobumiseks vastu võtnud ning rahuldanud, tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastada poolt menetluses tasutud riigilõivust. Hageja palub riigilõivu tagastada samale pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. Tagastada Xxxx(Xxxx) riigilõiv summas 300 eurot Aleksei Smelov arvelduskontole nr EE112200001105168040. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot 4 tunni eest, riigilõiv summas 600 eurot ja lepingu tõlkimine vene keelest eesti keelde 70 eurot. Tunnitasu määr on 90 € koos käibemaksuga. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. Kuid, kuivõrd hageja on taotlenud seoses kaebeõigusest loobumisega poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kohus on hageja vastavasisulise taotluse rahuldanud, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulutusi lepingu tõlkimisele, kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud tõlkekulu tõendavat dokumenti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 3 (4)
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 360 eurot (käibemaksuta), kuna tunnitasu määr ei ole ebamõistlikult suur. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd 4 H ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 660 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.