Korteriühistu Lihula Ristiku 7 (avaldaja) esitas 19.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ET (võlgnik) vastu, milles palus võlgnikult välja
mõista põhinõude 238,85 eurot ja intressi 11,63 eurot (0,05 % aastas 01.01.2015 – 30.10.2015).
2.24.11.2015 koostas kohus makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa on kokku 315,48 eurot (põhinõue 238,85 eurot, intress 11,63 eurot, riigilõiv avalduselt 45 eurot, menetluskulu 20 eurot). Makseettepanek on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 14.01.2016 (tl 10).
3.06.01.2016 teatas võlgnik 199 euro tasumisest. 07.01.2016 teatas võlgnik 39,85 euro tasumisest. 09.01.2016 kinnitas avaldaja esindaja 199 euro ja 39,85 euro tasumist. Esimese astme kohtu määrus
5.Võlgnik ei ole makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Avaldaja esitas 09.01.2016 kohtule võla tasumise kohta maksekorraldused, millest lähtudes võlgnik on tasunud osaliselt võlanõude - 06.01.2016 199 eurot ja 07.01.2016 39,85 eurot. Seega on avaldaja nõue: põhinõue (intress) 11,63 eurot, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot, kokku 76,63 eurot.
6.Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta (TsMS § 489 lg 1). Määruskaebus
7.Võlgnik palub määruskaebuses maksekäsu tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
8.14.01.2016 sai võlgnik kätte maksettepaneku. Kuna selle teatise kättesaamise hetkeks oli võlg täies ulatuses tasutud, ei esitanud võlgnik vastuväidet, vaid palus avaldajal oma avaldus tagasi võtta ja kohtule teatada, et makseettepanekus nõutud summa ja ka sellele järgnev arve on avaldajale tasutud.
9.Võla tasumise kinnituseks saatis avaldaja võlgnikule väljavõtte makstud nõudest ja uuest arvest, kus oli ära näidatud tasutud võlg ja uus maksta olnud summa, 238,85 eurot, millel ei olnud makseettepanekuga mingit seost, kuna see oli juba uus arve. Selle summa tasus võlgnik kahes osas - 06.01.216 199 eurot ja 07.10.2016 39,85 eurot.
10.Makseettepanekus nõutud 250,48 eurot ja ka uus arve 238,85 eurot, olid makseettepaneku saamise ajaks tasutud. Uus arve oli kinnituseks, et võlg on tasutud ja võlgnik jättis heauskselt vastuväite esitamata eeldades, et avaldaja saatis arve tasumist tõendava dokumendi ka kohtule ja võttis avalduse tagasi. Samuti on kohtule avalduse esitamine üldse põhjendamatu, kuna võlgnik on avaldajat eelnevalt teavitanud, et soovib maksta üüri kaks korda aastas, mitte igakuiselt. See on avaldaja juhatusel ilmselt aga ununenud.
11.Makseettepaneku kättesaamise hetkeks (14.01.2016) oli kogu võlg tasutud, kaasaarvatud maksekäsus olev põhinõue 11,63 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule ebaõiged maksekorraldused, mis ei ole seotud kõnesoleva võla tasumisega, vaid sellele järgnevate uute arvetega.
12.Maksekäsu täitmise korral tekiks topeltmaksmine. Samuti on põhjendamatu nõuda riigilõivu ja menetluskulu tasumist võlgnikult, kuna võlgnik on tasunud kõik oma maksed kokkulepitud ajal. Avaldaja oleks pidanud kõigepealt oma küsimustega pöörduma võlgniku poole.
Menetluse edasine käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ja
saatis
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 24.03.2016 määruse (maksekäsk) tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.TsMS § 489 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Võlgnik on maksettepaneku isiklikult kätte saanud 14.01.2016 (tl 10). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik makseettepanekule vastuväidet esitanud. Samuti nähtub, et võlgnik on makseettepanekus nõutud summa tasunud vaid osaliselt. Nimelt on võlgnik tasunud 06.01.2016 199 eurot (tl 30) ja 07.01.2016 39,85 eurot (tl 31). Seega on võlgnik tasunud kokku 238,85 eurot. Avalduses on võlgnikult aga lisaks nõutud intressivõla 11,63 eurot, riigilõivu 45 euro ja menetluskulu 20 euro hüvitamist. Seega on maksekäsk tehtud õiguspäraselt. Ka määruskaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks avaldajale intressivõla 11,63 eurot, riigilõivu 45 euro ja menetluskulu 20 euro hüvitise tasunud.
16.Maksekäsule määruskaebust esitades peab võlgnik esile tooma ühe TsMS § 4981 lg-s 2 sätestatud asjaoludest. TsMS § 4981 lg 2 sätestab, et võlgniku määruskaebus võib tugineda asjaolule, et 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgnik ei ole määruskaebuses selliseid eeldusi esile toonud.
17.Kui võlgnik makseettepanekuga ei nõustunud, siis oleks võlgnik pidanud esitama ka sellekohase vastuväite. Maksettepanekus on võlgnikule vastuväite esitamise õigust selgitatud. Samuti selgitati võlgnikule, et kui võlgnik ei maksa nõude esitajale makseettepanekus osundatud summat või ei esita vastuväidet ettenähtud tähtaja jooksul, koostab kohus makseettepaneku alusel maksekäsu. Seega oli võlgnikule teada, et tal on võimalik esitada võla suhtes vastuväite ning vastasel juhul koostab kohus maksekäsu. Võlgnik ei ole vastuväite esitamise õigust kasutanud. Asjaolu, et võlgik eeldas, et avaldaja võtab oma avalduse tagasi, ei oma sealjuures tähtsust.
18.Toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik ka järeldada nagu oleks avaldaja pöördunud ennatlikult võla saamiseks kohtu poole. Avaldusest nähtub, et avaldaja nõuab üürivõlgnevust perioodi 01.01.2015 – 30.10.2015 eest. Avaldus esitati 19.11.2015. Seega on enne avalduse esitamist võlgnik olnud üürimaksetega võlgnevuses kümme kuud ning avaldaja on põhjendatult pöördunud võla saamiseks kohtu poole. Kuna võlgnik on olnud võla tasumisega viivituses, siis on põhjendatud ka intressinõue 11,63 eurot. Samuti on põhjendatud riigilõivu hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise nõue (TsMS § 4842).
19.Tõendamata on võlgniku väide, et tal oli üürimaksete tasumiseks eraldi kokkulepe. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust võlgniku väited erinevate arvete osas.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.