Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, epost: XXXX) Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid, asukoht Tatari tn 25, Tallinn 10116, epost: [email protected])
2.Kuulutada välja XXXX(isikukood XXXX) pankrot 27.06.2016 kell 16:00.
3.Nimetada XXXXpankrotihalduriks vandeadvokaat Veli Kraavi (Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid, asukoht Tatari tn 25, Tallinn 10116, e-post: [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11.07.2016 algusega kell 16:30 Tallinnas Tartu mnt 85 asuvas Harju Maakohtus.
Määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu suuruseks 396,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot ja vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot, kokku 510 eurot ja 24 eurosenti pankrotivara arvelt.
6.Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 396,00 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot (lisandub käibemaks 79,20 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile. Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Kraavi& Partnerid OÜ-le a/a EE732200221050996778 Swedbank AS.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.11.05.2016 esitas avaldaja/võlgnik XXXXHarju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 25.05.2016 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Teade ajutise halduri nimetamise kohta on avaldatud 25.05.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13.06.2016 esitas Veli Kraavi ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne
2.Tulenevalt pankrotiavaldusest on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suutmatus tasuda eluasemelaenu võlgnevust. Võlgnik võttis koos elukaaslasega AS-lt SEB Eesti Ühispank 2007 aastal eluaseme soetamiseks laenu. Lahkumineku järgselt jäi korterisse elama võlgniku elukaaslane oma lastega, kes 2009 aastal lahkus elama Soome. Selgus, et tasumata on nii pangalaen kui kommunaalmaksed, mis jäid samuti võlgniku, kui kaasomaniku ja kaaslaenusaaja tasuda. Laenu tagatiseks olnud korter (XXXX) ja võlgniku vanemate kinnistu (XXXX) on täitemenetluse käigus 2015 aastal müüdud, kuid müügihind ei katnud kogu laenuvõlgnevust, laenujääk käesoleval hetkel on 25 197,66 eurot. Lisaks eluasemelaenule on võlgnikul võetud Nordea Pangast laen (TopeltNeto krediitkaardi lõpetamine ja võetud kohustuste tasumine), laenujääk 644,00 eurot. Võlgnik töötab XXXX AS-s haldusspetsialistina, võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, mistõttu ei võimalda võlgniku sissetulek laste ülalpidamist ja olemasolevate kohustuste täitmist. Võlgniku varad
3.Võlgnikule kuulunud kinnisvara vastavalt alltoodud tabelile:
4.Võlgnikul on pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: Swedbank AS arvelduskonto AS SEB Pank
Konto nr
XXXXXXXXXXX
Saldo seisuga 30.05.2016
10,28 EUR
Konto nr
Saldo seisuga 31.05.2016
arvelduskonto
XXXXXXXXXXXXXX
X
Nordea Bank AB Eesti filiaal arvelduskonto
Konto nr
0,00 EUR
Võlgnevus teatiste eest 6,39 Kuutasu võlg 0,90 Saldo seisuga 26.05.2016
XXXXXXXXXXXXXX
40,74 EUR
Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid summas 51,02 eurot.
Võlgniku kohustused Võlgnevus AS-i SEB Pank ees (eluasemelaenu laenuleping XXXX, 27.12.2007) summas 25 197,66 eurot (põhiosa 18 505,57 eurot+intress 609,33 eurot+viivised 6 082,76 eurot). Võlgnevus Nordea Bank AB Eesti filiaal ees (laenuleping XXXX, 23.07.2010) summas 609,00 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 25 806,66 eurot.
5.Kogutud andmete põhjal on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita oma laenukohustusi. Võlgnik töötab ja tema sissetulek pankrotiavalduse kohaselt on 604,69 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last.
6.Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 20 eurot ning kulude katteks 35,04 eurot, kokku 510, 24 eurot. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Veli Kraavi.
8.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
9.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
10.PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
12.Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanded ja nende lisad - on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.
13.Ajutise pankrotihalduri aruande järgi on võlgnikul rahalisi vahendeid kokku summas 51,02 eurot ning kohustusi on vähemalt 25 806,66 euro ulatuses. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
14.Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita oma laenukohustusi. Võlgnik töötab ja tema sissetulek on 604,69 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last.
15.PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
16.Vabariigi Valitsus määruse (avaldamismärge: RT I, 22.12.2015, 51) töötasu alammäära kehtestamine § 1 lg 2 järgi on alates 1. jaanuarist 2016. a tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
17.Arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale 430,00 eurot kuus, millele lisandub võlgniku ülalpeetava kohta 3x143,33=430,00 eurot kuus, kokku 860,00 eurot. Seega kuulub võlgniku sissetulek 604,69 eurot vara hulka, millele sissenõude pööramine tulenevalt seadusest lubatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada ning katta pankrotimenetluse kulusid ka võlgniku võimalikku töötasu arvesse võttes.
18.Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita, mistõttu tuleb algatada võlgniku pankrotimenetlus. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
19.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.
20.Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
21.Võlgadest vabastamise menetlus peaks olema nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-46-13 p. 11). Ajutise halduri hinnangul ei nähtu vähemalt esialgsel hinnangul võlgniku tegevuses võlausaldajate huvide kahjustamist, mistõttu võib kohustustest vabastamise menetluse algatamine olla perspektiivne.
22.Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 12 töötunni (tunnitasuga 33,00 eurot tund) eest kokku summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot ning kulude katteks 35,04 eurot, kokku 510, 24 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud summas 510,24 eurot hüvitada riigi vahenditest.
23.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks koos kuludega kokku 510,24 eurot. Võlgnikul pankrotivara puudub.
24.PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigi vahenditest ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks 79,20 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.