P. E’i hagi Dekmar100 OÜ vastu töötasu, kasutamata jäänud puhkuse tasu ja lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8285 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dekmar100 OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): P. E. (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Marina SimhesKazakova. Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Dekmar100 OÜ (registrikood 12732949), tehinguline esindaja Enno Oidermaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.03.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi november 2014- märts 2015 eest 2730 eurot ületavas osas. Teha asjas uus otsus, millega jäetakse töötasu nõue 2730 eurot ületavas osas rahuldamata. Tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Menetluskulud määrab summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumist. Määrata, et maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Rahuldada P.E’i hagi Dekmar100 OÜ töötasu, kasutamatajäänud puhkuse tasu ja lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks osaliselt.
2.2.Lugeda tuvastatuks Dekmar100 OÜ poolt P.E’iga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
2.3.Lõpetada P.E’i taotlusel tööleping Dekmar100 OÜga alates 01.04.2015.
2.4.Välja mõista Dekmar100 OÜlt kolme kuu keskmine töötasu 3108 eurot P.E’i kasuks.
2.5.Välja mõista Dekmar100 OÜ-lt puhkuse hüvitis 725 eurot P.E’i kasuks.
2.6.Välja mõista Dekmar100 OÜlt töötasu perioodi november 2014- märts 2015 eest 2730 eurot P.E’i kasuks.
2.7.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud määrab summaarselt kindlaks maakohus peale käesolevas asjas tehtud otsuse jõustumist.
3.Dekmar100 OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.11.05.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, mida täiendas 19.10.2015.a, paludes tuvastada kostjaga sõlmitud töölepingu 01.04.2015.a ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 01.04.2015.a, mõista kostjalt välja tema kasuks lepingu lõpetamise päevaks saamata jäänud töötasu suuruses 4380 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest suuruses 725 eurot ning hüvitis lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 1131 eurot, kokku 3220 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures maalri ametikohal alates 2014.a oktoobrikuust. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, kuid töösuhet kinnitavad asjaolud, et MTA-s on andmed hageja tööhõive kohta ja kostja on hageja pangakontole kandnud üle töötasu. Kogu tööperioodi eest on kostja tasunud hagejale töötasu vaid üks kord 06.11.2014.a 300 eurot, seletades tasumata jätmist raskustega tellijatega ning lubades tasuda kogu võla esimesel võimalusel. Viimase ehitusobjekti, kus hageja töötas, võttis tellija vastu ilma märkusteta 02.04.2015.a ning hagejale teadaolevalt tasus tellija kostjale 08.04.2015.a. Ka pole võimaldatud järgmist tööd. Hageja lõpetas 2015.a aprilli lõpus töölepingu tööandja lepinguliste rikkumiste tõttu. Ülesütlemisavalduse vormistamisel avastas hageja, et 10.04.2015.a on kostja poolt sisestatud MTA andmebaasi teade hageja töölepingu lõpetamisest alates 01.04.2015.a töötaja soovil. Hageja pole sellist soovi kostjale väljendanud, avaldust esitanud ning pole saanud kostjalt teadet lepingu lõpetamise kohta. Seega on tegemist töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. 2014.a novembrikuu eest kuulub tasumisele 1330 eurot, 2014.a detsembrikuu eest 1694 (242 tundi x 7 eurot), 2015.a jaanuari- ja veebruarikuu eest 1260 eurot ja 2015.a märtsikuu eest 896 eurot (128 x 7). Nimetatud summadest on hageja nõus maha arvestama 500 eurot, mis saadi sularahas. Hagejal on kasutamata puhkust 14 päeva. Töölepingu lõpetamisest sai hageja teada MTA andmetest maikuu lõpus. Kolme kuu keskmine hüvitis on 3108 eurot ((5180 / 5 x 3). Kostja vastuväited
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud ning seega ei saa menetleda hageja puhkusetasu ja ebaseadusliku lepingu lõpetamise nõuet. Kostja ei varjanud hageja töötamist, kuna hageja töötamine oli registreeritud töötamise registris. Arvestust tööaja ja töötasu üle koostööobjektidel pidas hageja, kes esitas selle kostjale kontrollimiseks ja väljamaksmiseks. Hageja sai töötasu sularahas enda soovil. Hageja on töötasu maalrina kostja ehitusobjektidel kätte saanud. Hageja on omakäeliselt koostanud töötasu ja tööaja arvestuse lehe märtsi 2015.a kohta. Hageja sai 2015.a märtsis töötasu avansina 500 eurot. Hageja lahkus 2015.a aprillis kostja ehitusobjektilt kostjat teavitamata ja asus tööle AS F. objektil. Hageja töötab käesoleval ajal Soomes ehitustöödel. Seetõttu pöördus kostja hageja poole tööaja ja töötasu andmete täpsustamiseks mobiili teel. Hageja saatis andmed SMS teel. Hageja töötas SMS-de kohaselt 2014.a novembris 190 tundi, mille alusel arvestati talle töötasu 190 tundi x 7 eurot = 1330 eurot, millest ta sai kätte 600 eurot, detsembris 2014.a 242 tundi, mille eest ta sai 750 eurot, jaanuaris ja veebruaris 2015.a 180 tundi, mille eest arvestati 1260 eurot ja ta sai kätte 300 eurot. Need andmed on saadud hagejalt. Lisaks sai ta tasu ka sularahas. Töötasust arvestati maha ka mittekvaliteetsed tööd XXX hotelli ehitusobjektil. Eelnimetatud summad olid hageja palvel avansid sularahas. Kostja tuli hagejale vastu avansside osas. Lisaks avansile sai hageja kätte kogu töötasu selle maksmise päeval, hageja palvel, sularahas. Kõneeristuste kaudu saadud andmed hageja töötundide kohta on suurendatud ja ei vasta tegelikkusele. Novembris 2014.a on töötunde suurendatud 14 tunni võrra, 2014.a detsembris ei töötanud hageja iga päev 11 tundi. Kostja andis töötajatele teada, et tema ületundide eest ei tasu ja tööaja arvestuse aluseks tuleb võtta 8-tunnine tööpäev. 2015.a märtsi töötundide arvestuslehel olevad andmed on usaldusväärsed. Töötunni hind oli 7 eurot. Kõneeristuste andmetest ei nähtu üheski kuus võlgnevust, kuna seda ei olnudki. Kui hageja lahkus töölt, siis ta ütles, et tal pole kostja vastu pretensioone ning hagi esitamine on üllatuslik. Kostja võttis omaks, et tema võlg hageja ees on märtsikuu töö eest 280 eurot. On ebausutav, et hageja elas 300 euroga ära 6 kuud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 29.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi töötasu, kasutamata jäänud puhkuse tasu ja lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks ning tuvastas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas hageja taotlusel töölepingu kostjaga alates 01.04.2015.a ja mõistis kostjalt hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu 3108 eurot, puhkuse hüvitise 725 eurot ja töötasu perioodi november 2014.a – märts 2015.a eest 4380 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hageja menetluskulude rahalise suuruse 1030 eurot, mille ta ka kostjalt välja mõistis. Vaidlus puudub selle üle, et poolte vahel oli suuline tööleping, hageja viimane tööpäev kostja juures oli 31.03.2015.a ning hageja töötasu oli 7 eurot tunnis ja keskmine kuutöötasu 1036 eurot. Pooled vaidlevad kostja poolt hagejale makstud töötasu suuruse üle. Otsuse kohaselt ei saanud tulenevalt hageja poolt esile toodud asjaoludest ta ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet esitada töölepingu seaduse (TLS) § 105 lõikes 1 sätestatud aja jooksul, sest hageja väitel ta avaldust kostjalt ei saanud. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kohus arvestas tähtaega ajast, mil hageja väidetavalt töölepingu lõpetamisest MTA portaali kaudu teada sai (aprilli lõpp või mai algus). Kande tõendist nähtub töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil. Hageja eitab sellise soovi kostjale avaldamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi töölt lahkuda, kostja väitel lõpetas ta töölepingu väidetud alusel, kuna hageja läks tööle teise tööandja juurde. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Seega on kostja ülesütlemisavaldus tühine vorminõude rikkumise tõttu, mistõttu kohus ei käsitlenud kostja väidet töölepingu suulisest ülesütlemisest. Kostja väitel oli ta sunnitud töölepingu lõpetamise kande tegema, kuna hageja
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083 lahkus teisele ehitusobjektile kostja teadmata. Kuivõrd kostja enda seletuse kohaselt ta lõpetas hagejaga töölepingu, ütles ta sisuliselt töölepingu üles. Muud võimalused töölepingu lõppenuks lugemiseks puuduvad, kuna hageja lepingu lõpetamise soovi ei avaldanud ja kostja hagejale lepingu ülesütlemisavaldust ei esitanud. Kohtuistungil nõustus kostja töölepingu lõppenuks lugemisega poolte kokkuleppel alates 01.04.2015.a. Kohus rahuldas hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. TLS § 107 lg 2 juhindudes lõpetas kohus hageja taotlusel töölepingu alates 01.04.2015.a. Eelnevast tulenevalt ja TLS § 109 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 3108 eurot. Hüvitise määra puhul arvestas kohus, et kolme kuu keskmine töötasu hüvitisena on üldjuhul seaduses ettenähtud hüvitis, mille suurust kohus või töövaidluskomisjon võivad muuta. Pooled ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest johtuvalt kohtul oleks alust hüvitise suurust muuta. Käesoleval juhul vaidlevad pooled selle üle kas ja kui palju kostja hagejale töötasu maksis. Aktsepteeritav on töötasu maksmine nii töötaja pangakontole kui ka sularahas. Sularahas töötasu maksmist saab tõendada kostja. Kostja seda teinud ei ole ja kostja esile toodust tuleneb, et ta ei saagi seda teha, kuna kostjal raamatupidamine puudub ning töötajatele, sealhulgas hagejale sularahas töötasu maksmisel allkirja ei võetud. Kohus luges sellise töötasu maksmise mittetõendatuks. Ei ole eluliselt usutav, et juriidilisest isikust tööandja maksab palka sularahas selle kohta allkirja võtmata või jättes muul viisil sellise maksmise tõendamise võimaluse tagamata. Kostja arvates tunnistab hageja poolt töötasu saamist sularahas poolte vaheline praktika, et tööaja arvestuses märgib hageja ära võla eelnevate perioodide eest. Kostja ei ole tõendanud hagejale sularahas töötasu maksmist ulatuses, milles hageja seda ei tunnista. Täiendavaid tõendeid kostja oma vastuväidete tõendamiseks esitada ei soovinud. Eelistungil väitis kostja, et võib soovida tõendada hageja töötamist AS-is F. ajal, mil hageja väite kohaselt töötas ta kostja juures. Kostja tunnistas eelistungil hagejale vaid märtsikuu 2015.a töötasu maksmata jätmist põhjendades seda hageja tehtud ebakvaliteetse tööga. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli seaduslik alus hagejale 2015.a märtsikuu eest töötasu maksmata jätmiseks. Hageja kostja juures töötamise ajal on kostja hagejale töötasu kandnud kontole vaid ühel korral – 06.11.2014.a 300 eurot, mida tõendab hageja konto väljavõte perioodi 01.10.2014.a 08.04.2015.a kohta. Kostja vastuse lisadest ei saa teha järeldust, et nendes märgitud „saadud 600 eur“, „võetud 750 eur“, „võetud 300 eur“ tähendaksid, et nimetatud summa on hageja kostjalt sularahas saanud või võtnud. Tõend on kostja seadusliku esindaja poolt koostatud. Nimetatud summade saamine hageja poolt on tõendamata. Hageja seda ka ei tunnista, raha saamise ja võtmise kohta hageja allkirju ei ole. Sama leidis kohus ka kostja poolt esitatud tööaja ja töötasu arvestuse lehe kohta, mille on objekti vanemana koostanud hageja. „XXX (4 märts300 euro)“, „XXX (võetud 200 euro)“ ei tõenda, et hageja oleks märgitud rahasummad saanud või võtnud. Kohus rahuldas hageja töötasu nõude esitatud ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale puhkusehüvitist maksnud. Kohus mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise 725 euro suuruses hageja kasuks. Kohus arvestas poolte vande all antud seletusi kogumis teiste esitatud tõenditega. Kohus ei lugenud kostja seadusliku esindaja ütlustega tõendatuks hagejale sularahas töötasu maksmist, kuna raha saamine töötaja poolt peab olema tõendatud allkirjaga. Kostja tööaja arvestust ei pidanud, kuigi see oli TLS kohaselt tema kohustus, mistõttu kohus lähtus hageja poolt esitatud andmetest. Kostja esindaja viited SMSidele on käesolevas asjas tõendina mittearvestatavad, kuna nende kohta on teave vaid kostja viidetena. Isegi kui hageja saatis kostjale SMSi 300 euro küsimise kohta, ei saa sellega tõendatuks lugeda kostja soovitut ehk seda, et see tähendab, et kostja võlgnes hagejale 300 eurot ja mitte rohkem. See on kostja tõlgendus, mis ei põhine kohtu poolt tuvastatud asjaoludel.
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületanud kohtupraktika kohast keskmist tunnitasu määra. Kõik esindaja poolt esindamiseks tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Seega luges kohus hageja menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks 1030 euro suuruses ja mõistis need kostjalt välja. Kostja vastuväidete alusel hageja menetluskulusid vähendada pole alust. Etteheide hagejale algselt hagi esitamise kohta ka kostja seadusliku esindaja vastu seda põhjustada ei saa. Pärast kohtult puuduste kõrvaldamise määruse saamist, kinnitas hageja, et hagi on esitatud vaid tööandja ehk kostja vastu. Puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses tähtaja määramise näeb ette TsMS, seega ei saa puudustega esitatud hagiavaldust ja puuduse kõrvaldamist hagejale ette heita. Hagejale ette heita ei saa ka ebaõigele TLS sättele viitamist, sest seadust kohaldab kohus ja pooltel ei ole kohustust seadusesätetele viidata. Ka hageja mittenõustumine kompromissiga ei ole alus menetluskulude määramisele käesoleval juhul, sest kohtus ei rahuldatud hagi kostja pakutud kompromissi ega sellele lähedases ulatuses. Kohus rahuldas hageja nõuded esitatud ulatuses, mistõttu ainetu on kostja seisukoht nõude võrdelise rahuldamise teemal. Asjaolu, et kohus jättis rahuldamata hageja taotluse protokolli parandamiseks, ei tähenda, et seda kulu ei peaks arvestama menetluskulude koosseisus. Protokolli parandamise taotluse esitamise võimaluse näeb ette TsMS. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 29.03.2016.a otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis kostja, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kohus on analüüsinud ja hinnanud kostja esitatud tõendeid vaid osaliselt ja valikuliselt, jättes asjas tähtsust omavad asjaolud hindamata või hinnates neid vääralt. Pooled vaidlevad hagejale töötasu maksmise üle ja seega lasub tõendamiskoormus hagejal ja tema peab vaidluse korral tooma esile töölepingu sõlmimise asjaolu ja kokkulepped tööaja ja töötasu kohta. Väär on maakohtu väide, et töötasu suuruse üle vaidlus puudub. See, et lepiti kokku tunnitasus 7 eurot, ei tähenda kokkulepet töötundide ja keskmise töötasu osas. Kostja kinnitas vande all, et talle helistas hageja, et ta töötab XXX territooriumil F-i alltöövõtja organisatsioonis (F. E. OÜ), millest teada saades kostja teatas, et ta on ametlikult tema juures tööl. Kostja sai alles siis teada, et hageja on töölt omavoliliselt lahkunud teise firmasse ja on täiesti loomulik, et temaga tuli tööleping lõpetada, mida ka kostja tegi, andes raamatupidajale korralduse sellest hagejale teatada. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Pole vaidlust, et hageja lahkus etteteatamata töölt ja lahkus Soome. Hageja ise rikkus töökohustusi, lahkudes omavoliliselt töölt, ilma tahteta tagasi minna. Hageja käitumine on TLS mõttes jäme rikkumine, mille eest on tööandjal seaduslik alus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kohtu seisukohad töölepingu lõpetamise kohta on vastuolulised. Hageja ei oleks ise esitanud ülesütlemist ja seega pidi seda tegema tööandja. Hagejal polnud midagi selle vastu, et lõpetada leping TLS § 85 lg 1 alusel. Ka hagejal oli soov olemas leping lõpetada. Kohtul oli võimalus TLS § 109 lg 1 alusel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid hüvitise määramisel, kuid kohus ei teinud seda ekslikult. Kohtu järeldus, et sularahas töötasu maksmine pole tõendatud, on väär. Kostjal puudub küll iseseisev raamatupidamisteenistus, kuid mikroettevõtjatel seda tavaliselt ei olegi. Samas on kostjal olemas raamatupidaja, kes osutab kostjale teenust ning kelle ülesanne on miinimumtasude ülekandmine töötajatele ja muude toimingute teostamine. Kostja tunnistas vande all, et maksis osa töötasu töötajatele sularahas, kuid jättis allkirja võtmata. Nii toimiti praktikas. Hageja palus ise tasu maksmist sularahas, kuna tal olid võlgnevused ja täitemenetlused, mida hageja ka kinnitas. Kostja selgitas vande all ka seda, et SMS-des märgitud raha oli hagejale välja makstud avanss iga kuu. Lepingulise esindaja küsimusele
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083 vastas kostja veel, et kui hagejale oleks töötasu võlgu oldud, oleks ta selle tema poolt esitatud tööarvestuslehele märkinud ning hageja ei vaielnud sellele vastu. Selline oli nendevaheline praktika. Hageja seisukoht SMS-de osas on ebausaldusväärne, tunnistades neid küll tööaja andmete osas, kuid mitte saadud rahasummade osas. Kuna maaler töötab põhiliselt värvide ja pahtliga, on ebausutav, et sai need rahasummad tellijate käest materjalide ja muude asjade ostmiseks, kuna see tähendaks, et ta ostis iga kuu ligi üks tonn värve. Üks isik ei suudaks seda objektile tassida ning selleks oleks vaja transporti ja aluseid, mida tal polnud. Kostja vande all antud seletuste järgi varustas objektid materjalidega alati tellija. On mõistlik, et suurtel ehitusobjektidel ei varusta kunagi maaler üksi objekti materjalidega. XXX on kõrgklassi hotell, kus on 50 tuba ja ehitust varustas tellija. Kohus ei ole seda analüüsinud ega kostja seletust hinnanud. Kohus hindas valesti kostja esitatud tõendeid vastuse lisades 1 ja 2. Kohus on valesti leidnud, et tööaja ja töötasu arvestuslehtedel hageja kinnitused ei tõenda rahasummade saamist. Kohus ei ole seda põhjendanud. Hageja on need ise koostanud. Hageja põhjendas raha võtmist materjalide ostmisega, kuid nagu eespool põhjendatud, ei ole see usutav. On ebausutav, et hageja elas 6 kuud ära 50 euroga kuus. Hageja ise ei töötanud kuskil mujal kui kostja juures. Kostja oleks maksnud hagejale 300 eurot, kui hageja ei oleks töölt omavoliliselt lahkunud ja ähvardanud kohtuga. 300 euro küsimine tähendab, et kostja oli 300 eurot võlgu ja mitte rohkem. Kostja ei maksnud 2015.a veebruarikuus seda raha, sest hageja tegi praaktöid ja pidi ebakvaliteetse lagede viimistluse ümber tegema. Hageja ei eita praaktööde tegemist ja parandamist. Kohus ei analüüsinud hageja ja kostja vande all antud ütluste tõelevastavust ja usaldusväärsust. Neid ei saa arvestada kogumis, kuna paljud ütlused olid ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja nende sisu ebaselge. On arusaamatu, mis ütlusi ja kelle kasuks kohus arvestas. Kohus on arvestanud tõendina tööaja arvestuse kohta käivad tõendid, kuid viited SMS-dele ei olevat tõendid, kuna need on kostja viited. Samas hageja kasutas neid samu viiteid ja kohus ei välistanud seda. Hagejal polnud vastuväiteid nende kasutamise osas ja ta ise kasutas nendes dokumentides olevaid andmeid nii tööaja arvestuse osas kui ka nõudesummade osas. Hageja pidi kostjale esitama tõendid tööaja ja töötasu ettemaksu kohta, kuna need on tema käes. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi töötamise ajal vähem saadud töötasu nõude puhul osas, mis ületas 2730 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus määrab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud viisil, et 80% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 20% hageja kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Osas, milles maakohtu otsus jääb muutmata, nõustub ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
7.Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et pooled ei vaidle selle üle, kui suur oli hageja töötasu ja keskmine töötasu. Seda, et konkreetsed asjaolud on vaidlusvälised, kinnitasid menetlusosalised maakohtule 11.02.2016.a kohtuistungil ja maakohus fikseeris selle selgelt ja üheselt mõistetavalt kohtuistungi protokollis (vt t lk 83 pöördel).
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083
8.Maakohus tuvastas seega õigesti selle, kui palju tuli kostjal hagejale töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitist maksta. Maakohus lähtus õigesti sellest, et vaidlusalune asjaolu on see, kui palju on kostja hagejale töötasu maksnud. Kostja vaidlustas maakohtupoolset asjaolu tuvastamist apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub kostja kriitikaga osas, mis puudutab selle asjaolu tuvastamist, kui palju kostja hagejale töötasu sularahas maksis. Kostja esitas maakohtus faktiväited (t lk 25), et hageja saatis kostjale SMS-d, milles teatas, mitu töötundi hageja kolme kuu vältel töötas ja kui palju on hageja raha saanud. Nõustuda tuleb sellega, et konkreetset paberit ei saa hinnata dokumentaalse tõendina, sest tegemist on kostja poolt koostatud SMS-de tõlke ja ümberkirjutusega. Kuid vastavat paberit saab käsitleda kostja faktiväiteid sisaldava menetlusdokumendina. Hageja ei esitanud selles dokumendis kajastatud väidete osas vastuväiteid, st hageja ei eitanud, et ta sellised SMS-d saatis. Hageja leidis pelgalt, et vastavaid SMS-e tuleb hinnata teisiti, kui seda soovib hageja. Kostja leidis, et SMS-des kajastatud tekst: „P. E. 190 tundi = 1330 EUR Saadud 600 EUR“; „P. E. 242 tundi Võetud 750 EUR“; „P. E. 180 tundi = 1260 EUR Võetud 300 EUR“ tähendab seda, kui palju kostja hagejale avansina töötasu maksis. Hageja leidis, et vastav tekst kajastab lisaks töötundidele seda, kui palju hageja tööde tellijatelt, st kostja kui tööandja lepingupartneritelt materjalide ja muude kulude jaoks raha vastu võttis. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole kostja vastuväidetele, et hageja sellise sisuga SMS-d saatis, vastuväiteid esitanud, tuleb lugeda tuvastatuks asjaolu, et hageja kostjale t lk 25 kajastatud tekstiga SMS-d saatis. Seega tuleb hinnata, mis järeldused saab vastavate SMS-de sisust teha. Ringkonnakohus leiab, et vastavate SMS-de tekst viitab sellele, et hageja on kellegi käest, töösuhtega seoses kajastatud kalendrikuude (2014.a detsember, 2015.a jaanuar ja 2015.a veebruar) jooksul saanud viidatud rahasummad, kokku summas 1650 eurot. Juhul, kui vastavad rahasummad oleks saadud väljaspool töösuhet, ei oleks raha saamist kajastatud samades SMS-des, milles hageja kostjale, kui oma tööandjale tööaja arvestusest ülevaate andis. Töösuhte välistest raha saamistest puudus hagejal igasugune põhjus kostjale infot anda. Ringkonnakohus leiab, et selle asjaolu alusel, et hageja saatis kostjale kirjeldatud sisuga SMS-d saab järeldada, et hageja kinnitas, et ta on saanud kostjalt konkreetsete kalendrikuude töötasuna nimetatud rahasummad. Vastav järeldus tuleb teha seetõttu, et hageja kirjutas kostjale rahasummade saamisest SMS-de raames, milles hageja andis kostjale ülevaate sellest, mitu töötundi hageja konkreetse kalendrikuu raames töötas ja mitu eurot vastavate töötundide töötamise eest on hagejal õigus kostjalt töötasuna saada. Hagejal puudus igasugune põhjus kirjutada kostjale lühikeste SMS-de raames muudest rahade saamistest, mis töötasu suurust ei mõjutanud. SMS-de raames antigi infot üksnes selle kohta, mitu töötundi töötati, mitu eurot on sellel alusel õigus saada ja mitu eurot on hageja juba saanud. Selline kostjapoolne hinnang SMS-de tekstidele on loogiline ja eluliselt usutav. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustunud ja esitas omapoolse käsitluse. Hageja väitis, et nendes SMS-des kajastatud rahade saamine ei olnud seotud töötasuga, vaid hageja kirjutas kostjale, kui palju on ta tellijate käest materjalide ostmiseks ja muudeks kuludeks raha saanud. Ringkonnakohus leiab, et selline selgitus ei ole eluliselt usutav. Hageja ei ole selle kohta esitanud ka ühtegi tõendit. Ei ole eluliselt usutav, miks oleks tööde tellija pidanud andma maalrist töötajale otse raha selleks, et maaler oleks saanud osta vajalikke materjale. Juhul, kui see oleks niimoodi olnud, oleks tellija ilmselt soovinud saada materjalide kohta ka arveid, sest tööde tellijad oleksid saanud materjale kajastada enda kuluna. Arvete kogumise ja esitamise korral oleks hageja pidanud osa rahast tellijatele tagastama. Nii on eluliselt ebausutav ka see, et hageja sai tellijatelt konkreetsete materjalikulude katteks ümmargusi summasid nagu 600 eurot, 750 eurot ja 300 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et tellijad oleksid olnud nõus sellega, et nad maksavad materjalide eest ümmarguse summana rohkem, kui tegelik materjali kulu oli. Kui tellijad oleksidki töötajale otse materjalide eest maksnud, ei oleks hagejal olnud vähimatki vajadust esitada tööandjale aruannet nendest kuludest, mida tellija on otse töötajale hüvitanud, sest selliste kulude osas puudus töötajal tööandjaga
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083 tasaarvestamise vajadus. Eluliselt ei ole usutav ka see, et kui töötaja annakski ülevaate sellest, et ta on kolmandatelt isikutelt raha saanud, ei kirjutaks töötaja sinna juurde seda, kellelt ta konkreetsed summad sai. Viidatud SMS-des on hageja kostjale teada andnud vaid seda, et hageja on viidatud summad saanud, kuid kellelt, seda SMS-des öeldud ei ole. Kui summad oleks saadud kolmandatelt isikutelt, oleks seal juures ka kirjas, kellelt. Kuna seda aga kirjas ei ole, on loogiline, et raha saadi kostjalt, sest kui hageja saadab kostjale SMS-i, milles hageja teeb kokkuvõtte eelmisel kalendrikuul tehtud töötundidest ja saada olevast palgarahast, annab hageja selle raames ülevaate ka juba tööandjalt avansina saadud palga ettemaksust. Eespool toodud asjaoludel ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et summasid 600 eurot, 750 eurot ja 300 eurot ei saa makstud palgana arvesse võtta. Nendel põhjustel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi töötasu nõudes viidatud summade osas. Vastavate summade puhul tuleb lähtuda sellest, et hageja on summad juba kätte saanud. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Maakohus tuvastas õigesti töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu kostjalt hüvitise väljamõistmise asjaolud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks ja et kostja lõpetas töölepingu valel alusel. Kui töötaja ei avalda töölepingu lõpetamiseks soovi, siis ei saa tööandja töölepingut sellel alusel lõpetada. Küsimus ei ole mitte selles, kas hageja rikkus töölepingut või mitte, sest kostja ei ütelnud töölepingut üles väidetava hagejapoolse lepingurikkumise tõttu. Juhul, kui töötaja paneb toime olulise lepingurikkumise, tekib tööandjal õigus leping erakorraliselt, olulise lepingurikkumise tõttu lõpetada. Oluline lepingurikkumine iseenesest töölepingut ei lõpeta. Juhul, kui tööandja olulisest lepingurikkumisest tulenevat ülesütlemisõigust ei kasuta, ei saa tööandja hiljem tugineda sellele, et kuna tööandjal oli õigus tööleping olulise lepingurikkumise tõttu lõpetada, siis valel alusel töölepingu lõpetamine tööandjale õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Kuna tööandja ei ole töölepingut olulise lepingurikkumise tõttu lõpetanud, ei pea kohus hindama ka neid tööandja väiteid, mis puudutavad seda, et töötaja pani toime olulise lepingurikkumise. Ringkonnakohus peab vajalikuks siiski rõhutada seda, et teise tööandja juures töötamine ei ole iseenesest töölepingu oluline rikkumine ega töölepingu erakorralise ülesütlemise alus. Töölepingu oluline rikkumine võib olla näiteks konkurentsikeelu rikkumine või see, kui töötajal jäävad tööülesanded täitmata põhjusel, et ta töötab töö ajal teise tööandja juures. Kuid vastavaid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et hageja väidetavalt töötas teise tööandja juures ei tähenda, et hageja oleks seeläbi väljendanud tahet kostjaga sõlmitud tööleping üles öelda. Teise tööandja juures töötamine ja töölepingu erakorralise ülesütlemise soov on kaks erinevat kategooriat. Tahe töölepingut lõpetada peab olema selgelt ja üheselt väljendatud.
10.Nõustuda tuleb sellega, et hageja ei võtnud omaks seda kostja väidet, et praaktööd oleks teinud hageja. Kuna hageja selliseid kostja väiteid omaks ei võtnud, oleks kostjal tulnud neid väiteid tõendada, kuid kostja seda teinud ei ole.
11.Maakohus leidis õigesti, et konkreetsel juhul tulnuks kostjal tõendada, et kostja saatis töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale ja et hageja on selle kätte saanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja seda tõendanud ei ole. Ka apellatsioonkaebuses esitatud väited, isegi väidete õigsust eeldades ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. See, kui töötaja ja tööandja vahel olekski selline vestlus aset leidnud, nagu kostja väidab, mille raames oleks hageja teatanud kostjale, et ta asus teise tööandja juurde tööle ja mille raames oleks tööandja teatanud töötajale, et töötaja töötab ametlikult tema juures, ei saaks sellest järeldada, et hageja oleks kostjalt kätte saanud töölepingu ülesütlemise teate. Seda, et kostja oleks hagejale selgelt ja
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-7083 arusaadavalt teada andnud, et kostja lõpetab hagejaga töösuhte, ei ole kostja isegi väitnud. See, et keskmine tööandja mingis situatsioonis ütleks võib-olla töölepingu üles, ei tähenda, et tööandja ei peaks töölepingu ühepoolsest lõpetamisest töötajale selgesti teada andma.
12.Ringkonnakohus maakohtu otsuses vastuolusid ei näe. Maakohus järeldas õigesti, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli tühine, sest kostja lõpetas töölepingu tuginedes sellele, et hageja avaldas ühepoolselt töölepingu lõpetamise soovi. Hageja sellist soovi ei avaldanud. Kuna aga kostja hagejaga töölepingu lõpetas, on ka see järeldus õige. Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel ja töötaja soovil ei ole samastatavad. Töötaja algatusel töölepingu lõpetamine on laiem mõiste, hõlmates kõiki võimalikke töölepingu lõpetamise aluseid, mille korral on töötajal õigus leping ühepoolselt lõpetada (sh ka tööandjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu jne). Töötaja soovil lepingu lõpetamine on aga see, kui töötaja kasutab seadusest tulenevat õigust lõpetada tööleping ilma muu põhjuseta, kui üksnes sellel alusel, et töötaja lepingu lõppemist soovib.
13.See, et töötaja oli nõus lõpetama tsiviilasja kompromissi sõlmimise teel ja see, et hageja kohtumenetluse raames kompromissi sõlmimist arutas, ei tähenda, et kohus peaks tegema asjas teistsuguse otsuse. Ka see, et algselt individuaalse töötüli tekkimise käigus oleks hageja olnud võib-olla valmis esitama teistsuguseid nõudeid või nõudma väiksemaid summasid, ei tähenda, et hageja ei võiks kasutada kõiki õigusi, mida seadus talle võimaldab.
14.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, so 1650 euro väljamõistmise osas, tuleb muuta ka maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jaotust ja jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Hageja nõudis kostjalt kokku 8213 euro hüvitamist. Hagi rahuldatakse 6563 euro ulatuses. See on ca 80% taotletust. Sellest tulenevalt tuleb jaotada ka menetluskulud vastava suhte järgi. Kuna maakohus ei ole hinnanud kostja menetluskulude põhjendatust, ei saa ringkonnakohus menetluskulusid summaarselt kindlaks määrata. Menetluskulud määratakse summaarselt kindlaks peale käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.