Muud

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Anna-Liisa Arukase tasu summas 528 eurot,

Asjaolud ja menetluse käik 2

K.J. esitas 09.09.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning ta töötab alates 2024. a juulist xxxxxxxxxxxMõis OÜ-s. Netotöötasu on 700 eurot, kuna tööandja teeb kohtutäituritele kinnipidamisi igakuiselt 500 eurot. Võlgnik on sõiduki Ford Mondeo (2006. a) kasutaja. Võlgnikul on SEB Pank AS-is pensionifond hinnangulise väärtusega 7140 eurot. Igakuised jooksvad väljaminekud on samuti 700 eurot. Täitmata kohustuste summa kokku on 32 448,62 eurot. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnik elas üle oma võimete ning võttis kiirlaene. Nüüdseks on ta tehtud vigadest aru saanud ning käitumist muutnud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus määrusega 23.09.2024 võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase. Usaldusisik esitas 31.10.2024 kohtule aruande ja võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad ülalpeetavad, ta on vallaline. Võlgnikul on põhiharidus ja ta töötab OÜ-s xxxxxxxxxx Mõis lihttöölisena. Võlgnikul puudu kinnisvara, sõidukid ja väärtpaberid. Võlgniku pensionikonto hetkesaldo on 7737,82 eurot. Võlgnikul on üks sissetulek- töötasu keskmiselt 1200 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on: sidekulud (telefon, internet, TV) umbes 100 eurot, eluasemega seotud kulud 128,90 eurot (tööandja eluruum), toidukulud minimaalselt 300 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnikul on peamiselt laenu/krediidilepingutest tulenevad kohustused, mis on kõik kohtutäiturite juures täitmisel. Erandiks on üks nõue- SA Tallinna Hambakliiniku nõue 92,49 eurot. Võlgnik on seletanud oma olukorra tekkimise kohta, et ta sai kätte juhiload aastal 2019. Siis võttis esimese laenu sõiduki ostmiseks. Võlgnik kirjeldab, et elas elu, mille üle ta ei ole uhke – sõbrad, alkohol, lõbustused. Sellel perioodil sõlmis ka erinevaid kiirlaene. 2020. a sai võlgnik töökoha ja muutis oma elu. Tänaseks ei ole võlgnik kaks aastat alkoholi tarbinud. Ta on töötanud ja tasunud kohustusi läbi kohtutäiturite, kuid võlad ei vähene. Usaldusisik on teinud kindlaks K.J.-i kohustusi summas 28 181,66 eurot. Nagu öeldud, kõik on täitmisel kohtutäiturite juures v.a. hambakliiniku nõue. St, et kõigi nõuete kohta on tehtud ka kohtulahendid. Usaldusisiku hinnang on, et K.J. on püsivalt maksejõuetu. Tal puudub igasugune vara, mida saaks realiseerida nõuete katteks. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena märgib usaldusisik: Hooletu ja vastutustundetu finantskäitumise tõttu on võlgnik sõlminud laenulepinguid, ilma et ta oleks põhjalikult hinnanud oma maksevõimekust või finantsilise koormuse kandmise suutlikkust. Selle tulemusena on võlgnikul tekkinud võlakoormus, mis tulenes sobimatutest elustiili valikutest, sealhulgas kulutustest, mis ei vastanud tema reaalsele rahalisele seisule. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja K.J.-i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku makseraskused tekkisid aastal 2020. . Eelkõige on maksejõuetuse põhjuseks vale finantskäitumine, eluviisid ja sissetuleku ebapiisavus. Kuriteo tunnustega teo, samuti tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastatud. Kohus kuulas võlgniku ära 10.03.2025.a telefoni teel. Võlgnik kinnitas, et ta soovib oma võlgadega tegeleda, läbida pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse. On valmis tegema eraldisi võlausaldajatele. Ta kasutab oma isa pangakontot, kuhu laekub tema töötasu. Muidu võtaksid kohtutäiturid ta raha ära. K.J. on üldjoontes kursis kohustustest vabastamise menetluse olemusega. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse kulgu, s.h. arestide ja täitemenetlustega seonduvat, tema kohustusi menetluses ja võimalikke tagajärgi. Võlgnik kinnitas, et ta soovib ikka kohustustest vabaneda. Menetluskulu palub hüvitada riigi vahenditest. Kohtu seisukoht ja põhjendused 3

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. K.J. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduses on ta seda põhjendanud: tal puudub vara, peale võlausaldajatele kohustuste tasumist ei piisa sissetulekust enda ülalpidamiseks. Ta on valmis igakuiselt eraldisi tegema võlausaldajatele. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada K.J.-i pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 28 181,66 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. Ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku avaldatust nähtub, et võlgnik töötab, see kajastub ka töötamine töötamise registris, töösuhte algus 01.07.2024.a. Võlgnik kasutab maksete tegemiseks oma isale Kalle K.J.-ile kuuluvat pangakontot. Tema enda kontod on tühjad. Kohus loeb tuvastatuks, et K.J. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku olla pankrotihaldur ja usaldusisik K.J.-i menetluses. Kohus on seisukohal, et Peep Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku K.J. pankroti välja 10. märtsil 2025. kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 02.04.2025. a algusega kell 10.00 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud 4

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.03.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 5





viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas seadustikus sätestatud korras.

täidab

kohtumäärust

pankrotihaldur

täitemenetluse

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Anna-Liisa Arukask esitas 31.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt. Usaldusisik rakendab tunnitasu 70 eurot, ajakulu menetluses 8 tundi, tasu 8 töötunni 6

eest määrata 560 eurot. Usaldusisik esitab tasu arvestuse aluseks oleva ajakulu 8 tundi jagunemise tegevuste vahel. Usaldusisik palub määrata talle tasu 560 eurot, kanda tasu usaldusisiku pangakontole EE047700771010358916 LHV Pank. Kohus hindab usaldusisiku ajakulu põhjendatuks. Usaldusisik rakendab tunnitasu 70 eurot, kuid ei ole märkinud allikaid, mille arvelt ta soovib usaldusisiku tasu maksmist. PankrS § 23 lg.51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaaludes, milliste allikate arvelt peaks toimuma usaldusisiku tasu väljamaksmine, on kohus seisukohal, et usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnikult, kuid hüvitada riigi vahenditest, kuna võlgniku pangakontodel on raha tasu väljamaksmiseks ebapiisavas ulatuses (3,39 eurot). Olukorras, kus usaldusisiku tasu hüvitatakse riigi vahenditest, tuleb lähtuda usaldusisiku tasumäärast, mis on ette nähtud PankrS § 23 lg.51 ettenähtud ministri määruses. Justiitsministri määruses nr 2/01.02.2021.a. § 2 lg.1 sätestatakse, et Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajakulu 8 tundi (ehk 16 pooltundi) puhul on usaldusisiku tasu 16x33=528 eurot. PankrS § 150 lg.2, lg.1 p.2 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja pankrotivarast, kuid määrab selle hüvitamise riigi vahenditest FiMS § 54 lg.2, § 45 lg.2, PankrS § 23 lg.4 alusel, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Riigi vahenditest on lubatud hüvitada usaldusisiku tasu (aastal 2024) kuni 820 eurot. Määratav tasu 528 eurot mahub selle piirmäära sisse. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb tasu välja maksta tema büroo Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809) pangakontole. Käibemaksu ei lisandu (kohus kontrollis, et see büroo ei ole käibemaksukohustuslane). Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.