2-16-7355
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-16-7355
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
P S hagi A S vastu asja ebaseadsulikust valdusest väljamõistmise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
P S (ik XXX)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev
Kostja:
A S (ik XXX)
P S kasuks menetluskulud kokku 540 (viissada nelikümmend)
1(4)
2-16-7355 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu asja ebaseadsulikust valdusest väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi aadressil XXX, omanik. Kostja on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta tungis ajavahemikul jaanuar 2012 – aprill 2012 ebaseaduslikult aadressil XXX asuvasse ning hagejale kuuluvasse korterisse selle korteri valdaja (hageja) tahte vastaselt, lõhkudes korteri lukud. Kostja ebaseaduslikult kasutab nimetatud korterit enda elukohana kuni käesoleva ajani. Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani kostja toime Karistusseadustiku § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja selle eest oli karistatud Viru Maakohtu 25. märtsi 2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5682. Mitu korda hageja palus kostjat üle anda korteriomandit hagejale, kuid kostja eirab hageja nõudeid. Kuna hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut korteriomandi kasutamiseks, siis hagejal on õigus esitada vindikatsioonihagi valduse taastamiseks. Hageja palub kohtul välja mõista korteriomand aadressil XXX kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ja rakendada kohtuotsuse täitmise viisina kostja väljatõstmist korteriomandi aadressil XXX, ruumidest ning panna menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. 2(4)
2-16-7355
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-19-21). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-26). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse korteriomandi aadressil XXX. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning rakendab kohtuotsuse täitmise viisina kostja väljatõstmist korteriomandi aadressil XXX, ruumidest.
Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja õigusabi kulud 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud probleemi ja asjaolude välja selgitamiseks ning hagiavalduse koostamiseks kokku 2 töötundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse (t.l.-3-4), milles sisulist osa 1 lehekülg. Kohus arvestab samuti, et hageja esindaja on vandeadvokaat. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja kui vandeadvokaadi tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 540 (300+240) eurot. Viivitamatu täitmine 3(4)
2-16-7355 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.