Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-11951
Tsiviilasi, hageja nõue
J B hagi T V vastu kaasomandi lõpetamiseks Hageja: J B (IK XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
XXX Lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja: T V (IK XXX) XXX
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-15-11951
Asjaolud J B esitas 11.08.2015 Viru Maakohtule T V vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele kaasomandina korteriomand Narvas XXX, registriosa number XXX Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas üldpindalaga 28,50 m2. Kostjale kuulub surnud A P pärijana 3/4 mõttelist osa korteriomandist. Hagejale kuulub surnud A P pärijana 1⁄4 mõttelist osa korteriomandist. Hagiavalduse kohaselt ei tekkinud pärandi avanemisest poolte kui kaasomanike vahel usalduslikke suhteid, mille alusel oleks võimalik kaasomandit hallata ja vallata, arvestades mõlema omaniku huve. Kostja hoidub kõrvale kontaktidest hagejaga ja kaasomandi valdamisega seotud küsimuste lahendamisel. Hageja leiab, et kostja selline pahauskne käitumine raskendab või teeb võimatuks vaidlusaluse korteriomandi koos valdamise, arvestades mõlema omaniku huve. Hageja arvates annavad nimetatud asjaolud talle aluse nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 ja 77 alusel. Mingeid kaasomandi lõpetamist piiravaid kokkuleppeid ei ole. Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamisel on tema jaoks kõige vastuvõetavam lahendus jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikele välja tema osa rahas. Pärandi saamisel oli korteriomand hinnatud 16 000 eurole. Arvestades korteriomandi hagejale kuuluva mõttelise osas suurust, tuleks kostjal tasuda hagejale 3750 eurot (16 000 : 4). Hageja taotleb anda korteriomand kostjale ja kohustada kostjat maksma hagejale tema osa – 1⁄4 korteriomandist rahas, see on 3750,00 eurot. Menetluse käik
2-15-11951 da. Juhindudes TsMS §-st 437 p 1 uuendas kohus 5. mai 2016. a määrusega asja arutamise ja määras asjas uue istungi 9. juunil 2016. a, andes pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Kostja istungile ei ilmunud, tema telefon XXX kohtuistungi eel ei vastanud, mistõttu ei olnud võimalik kontrollida ka istungile ilmumata jätmise põhjust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on XXX, registriosa nr XXX asuva korteriomandi kaasomanikud. Hagejale kuulub kaasomandist 1/4 osa ja kostjale 3/4 osa. Korter on ühetoalise, mille ühiskasutamine on võimatu. Korterit kasutab kostja. Hageja väitel kostja korteriga seotud kulusid ei kanna ja on korteriühistule kommunaalteenuste eest võlgu. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus lõpetab poolte kaasomandi korteriomandile ja jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, kohustades kostjat tasuma hagejale 1⁄4 korteriomandi väärtusest. Hageja hindas vaidlusalusele korterile lähedase korteri väärtuse põhjal XXX, Narva korteri turuhinnaks 16 000 eurot (tl 4). Kostja seda väärtust ei vaidlustanud. Kohus kohustab tasuma kostjat hagejale tema osa eest 3750 eurot hüvitist.
Menetluskulud Menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.