Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse kohaldamisega. Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 14.02.2013 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22). Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 14.02.2013 Interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 16.03.2013) intressiga 60 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 791% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 25,3 korda Eesti Panga 2013. aasta veebruaris avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 31,21%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress perioodi 14.02.2013 kuni 16.03.2013 eest 0,18 eurot (300 eurot × 0,75% × 30 päeva / 365 päeva). Kohus märgib, et intressi osaliselt sisse nõudmata jätmine või selle vähendamine (vt hagiavalduse p 2.2) ei tähenda seda, et heade kommetega vastuolus olev eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr muutuks seetõttu heade kommetega vastuolus mitteolevaks. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud 2(3)

intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 300 eurot välja mõista viivis perioodi 17.03.2013 kuni 11.04.2016 eest 75,65 eurot. Kohus märgib, et viivise arvestus eespool nimetatud ajavahemiku kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 375,83 euro (300 eurot põhinõue, 0,18 eurot intress ja 75,65 eurot viivis 11.04.2016 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 12.04.2016 viivised põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 224,35 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~ 59% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 159,30 eurot (59% 270 eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.