Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-4300
Kohtuasi
N.D hagi M.D vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
N.D apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja M.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja H.J
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.D 07.10.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 06.09.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-4300 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud N.D kanda. M.D-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.N.D (hageja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule M.D (kostja) vastu elatise vähendamiseks hagi, mida täpsustas 03.04.2024. Hageja palus vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15255 (hagis ekslikult märgitud tsiviilasi nr 2-18-5255 – ringkonnakohtu märkus) hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 50 eurole kuus alates 03.04.2024.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15255 kostja kasuks välja elatis 120 eurot kuus alates 11.10.2018. Hageja palub temalt välja mõistetud elatise suurust muuta, sest hagejal ei ole võimalik sellises summas elatist enam maksta. Hagejal ei ole sissetulekut ja tal on raskused enda igapäevaste kulude kandmisega.
1.2.Hagejale on määratud keskmine puue kuni 29.05.2026 ja osaline töövõime. Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus. Hageja praegune sissetulek ei võimalda tal säästude kogumist ega suuremate kulutuste tegemist. Samuti on hagejal 02.04.2024 seisuga võlgnevus 6244,12 eurot, mida sundtäidetakse täiteasjas nr 084/2015/1000. Hageja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid hageja majandusliku olukorra, olemasolevate kohustuste ja lisatulu teenimise võimaluse puudumise tõttu. Hageja ei välista majandusliku olukorra paranemisel ja võlgnevuste tasumisel seadusega toodud määras kostjale elatise tasumist. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt elab kostja emaga, kes peab kostjat ka ülal. Hageja ei maksa kostjale elatist ega kasvata kostjat. Hagejal oli krooniline haigus (skolioos) juba 2014. aastal, mil kostja esitas hageja vastu hagi elatise väljamõistmiseks.
2.2.Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15255 vähendas kohus juba elatise suurust arvestades mh hageja tervislikku seisundit ja sellest tingitud majanduslikku olukorda. Praegune elatis 120 eurot kuus ei kata kostja igakuiseid kulusid. Hageja ei ole esile toonud, millised asjaolud on muutnud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-18-15255.
2.3.Hageja on võimeline käima tööl, sest tal on osaline töövõime. Hageja on ka kahe äriühingu (s.o Q OÜ ja F OÜ) juhatuse liige. Q OÜ osanik on hageja õde B. F OÜ osanik on hageja ema D. D. Hageja loovutas viidatud äriühingute osad vabatahtlikult oma lähisugulastele, jätkates ise juhatuse liikmena. Q OÜ müügitulu oli 2022. aastal 317 096 eurot ja kasumimarginaal 74,18%. Hageja on tööandja ja tal on võimalik reguleerida väljamakstava, sh iseendale makstava, töötasu suurust.
2.4.Hageja kasutab igapäevaselt sõidukit Mercedes-Benz GL 320 CDI 4MATIC ning elab ridaelamu boksis, mille pindala on 350 m2. Ridaelamus paiknev korteriomand kuulub kinnistusraamatu kohaselt hageja vanematele. Hageja vanemad aga elavad mujal. Hageja elustiil viitab, et tal on materiaalselt võimalik sellist elustiili endale võimaldada. Samuti on hagejal võimalik kasutada advokaadi õigusabi.
2.5.Hageja tervislik seisund ei ole muutunud. Skolioos oli hagejal juba enne 26.11.2019.
2-24-4300
2.6.Hagejal ei ole ka teisi lapsi peale kostja. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 06.09.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 120 eurot kuus tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-15255.
3.2.Tsiviilasjas 2-18-15255 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja elatist vähendada 100 euroni kuus, märkides, et hageja põeb skolioosi, mistõttu on tema võimalused osaleda tööturul piiratud. Samuti viitas hageja oma ainsale töötasule 125 eurot kuus Z OÜ-s ning võlgnevusele kostja ees. Kohus arvestas seega tsiviilasjas 2-18-15255 otsuse tegemisel, et hagejal on diagnoositud multiipelskleroos, mistõttu on hageja töövõime hinnatud osaliseks. Samuti lähtus ringkonnakohus otsuse tegemisel asjaolust, et hageja sissetulek oli kuni 13.05.2019 125 eurot kuus ning alates 14.05.2019 ca 360 eurot kuus.
3.3.Hageja tugines elatise vähendamise nõude esitamisel oma tervislikule seisundile, majandusliku olukorra halvenemisele ja võlgnevuse olemasolule, kuid vaatamata maakohtu asjaomastele selgitustele ei esitanud hageja selgitusi ega tõendeid oma sissetulekute, väljaminekute ja varaline seisundi kohta.
3.4.Maakohus tuvastas, et hagejale on määratud keskmine puue kestusega 30.05.2023– 29.05.2026 ning puudega tööealise inimese toetus 41,17 eurot kuus. Samuti on hagejale määratud töövõimetoetus ajavahemikul 30.05.2023–29.05.2026 10,6020 eurot päevas. Arvestades, et kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt 318,06 eurot kuus ehk hageja sissetulek kokku on 359,23 eurot kuus (41,17 + 318,06). Seega ei ole hageja sissetulek 2019. aastaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et tema väljaminekud oleksid suurenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga. Hageja pangakontol AS-is SEB Pank puudusid vabad vahendid 04.07.2024 seisuga. Pangakontolt ei nähtu ühtegi tehingut.
3.5.Kuigi hagejal on tuvastatud keskmine puue ning osalise töövõimetuse tõttu puudub tal mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu, siis ei ole hageja tõendanud, et tema tervislik seisund ja majanduslik olukord oleks võrreldes 2019. aastaga oluliselt muutunud. Kõiki hageja siinses tsiviilasjas väljatoodud asjaolusid (sh tervislik seisund ja võlgnevuse olemasolu) on 2019. a lahendi tegemisel juba arvesse võetud.
3.6.Elatise võlgnevus kostja ees ei ole elatise vähendamise aluseks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ning hagi rahuldada. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on skolioos hagejal kaasasündinud haigus, st haigus ei ole hagejal tekkinud pärast 2018. aastat. Hageja palub aga kohtul arvestada, et seitsme aastaga on hageja jäänud vanemaks, tema haigus on süvenenud ja tervislik seisund halvenenud. Skolioos on vananedes progresseeruv haigus.
2-24-4300
4.2.Kuna hageja tervislik seisund on halvenenud, siis on suurenenud ka hageja vajadused ja väljaminekud seoses ravimite ostmisega. Hageja ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Hageja juhatuse liikmeks olemine ei taga hagejale sissetulekut.
4.3.Hageja palub kohtult mõistvat suhtumist ning arvestada, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 20).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise vähendamiseks, tuginedes sellele, et tal on keskmine puue ja osaline töövõime ning täitmata kohustused kostja ees, samuti enda majanduslikule olukorrale. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja aga sellele, et tema haigus on süvenenud ja tervislik seisund halvenenud, väitmata, et sellised muudatused oleksid toimunud pärast maakohtu otsuse tegemist.
8.TsMS § 652 lg 1 ja 2 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks eelkõige esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ning esitatud tõendid. Sellele, et hageja haigus on süvenenud ja tervislik seisund halvenenud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2019 otsuse tegemist tsiviilasjas nr 2-18-15255, ei ole hageja maakohtu menetluses tuginenud. Maakohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb esile tuua ja tõendada, kas ja kuidas on hageja tervislik seisund võrreldes 2019. aastaga muutunud ning kas ja kuidas takistab hageja tervislik seisund hagejal lisasissetulekuid saada (dtl 74, kolmas lõik). Hageja osundatud asjaolusid esile ei toonud ja tõendeid ei esitanud, olles menetluses esindatud vandeadvokaadi vahendusel.
9.Praegusel juhul ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, sest hageja ei ole kaebuses heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamisel õigusnormi rikkumist ning ringkonnakohtul ei oleks seetõttu alust maakohtu otsust tühistada ega teha maakohtust
2-24-4300 erinevat otsust. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS 630 lg 1 esimene lause ja § 651 lg 1).
otsuse
10.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Selliste aluste esinemist ei ole hageja apellatsioonkaebuses esile toonud.
11.Ringkonnakohus ei saa tühistada maakohtu otsust üksnes põhjusel, et see on hageja vaatevinklist kõiki asjaolusid arvestades ebaõiglane (hageja on palunud ringkonnakohtult mõistvat suhtumist). Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks peab maakohus olema rikkunud menetlusõiguse normi või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi, kuid praegusel juhul ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust seda järeldada.
12.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Asjaolude tuvastamist ei ole hageja vaidlustanud. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.