Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-4300

Tsiviilasi

V Ti hagi T Ti vastu elatise vähendamise nõudes 630 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V T (isikukood xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (epost [email protected]) Kostja: T T (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: J V (isikukood xxx; e-post xxx) Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.03.2024 esitatud ning 03.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis V Ti (hageja) ja J V kooselust tütar T T (kostja). Tallinna Ringkonnakohus tegi 26.11.2019 tsiviilasjas nr 2-1815255 otsuse, millega mõistis välja hagejalt kostja kasuks alates 11.10.2018 välja elatise summas 120 eurot kuus. Hagejal ei ole enam võimalik tasuda elatist väljamõistetud määras, sest hagejal pole ametliku sissetulekut ja tal on raskused enda igapäevaste kulude katmisega. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Hagejale on määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt keskmine puue kuni 29.05.2026, lisaks on talle määratud ka xxx. Hageja vastu on algatatud täiteasi numbriga xxx, võla jääk on 02.04.2024 seisuga 6244,12 eurot. Asjaolud on oluliselt muutunud, hageja võimekus tööl käia on raskendatud. Hagejal on keeruline antud olukorras ka iseennast üleval pidada ja esmased vajadused rahuldada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist 50 euroni kuus. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Elatise vähendamiseks ei piisa ainult hageja praeguse majandusliku olukorra näitamisest, vaid hageja peab ka tõendama, et tema majanduslik olukord on võrreldes otsuse tegemise ajaga halvenenud. Hagiavalduses ei ole hageja välja toonud, mis on tema elus konkreetselt muutunud, mis võiks mõjutada Tallinna Ringkonnakohtu otsust. Hageja on ka eelmises menetluses viidanud oma tervislikule seisundile. Hagejal on xxx, mis tähendab, et ta on xxx. Täiteasja xxx algatati juba 2015. aastal ning hageja esitatud argumente seoses sellega on eelmises tsiviilasjas juba käsitletud ja kohus on neid arvestanud elatise määramise otsuse tegemisel. Hageja on vastavalt registriandmetele xxx ning xxx. xxx osanik on hageja õde M G. xxx osanik on hageja ema N T. Hageja loovutas oma osa nendes äriühingutes vabatahtlikult lähisugulastele, kuid jätkas nende ettevõtete juhtimist juhatuse liikmena. Avatud allikate andmetel töötavad need ettevõtted aktiivselt. Nende ettevõtete kasum kasvab. Esitatud objektiivne info annab põhjust arvata, et hageja viide sellele, et tema võimalused tööturul on piiratud, ei vasta tegelikkusele, kuna ta ise on edukas tööandja ja ta on võimeline reguleerima väljamakstava töötasu suurust, seal hulgas ka iseendale makstava töötasu suurust. Asjaolu, et hagejal puudub ametlik sissetulek, ei tähenda, et tal poleks üldse sissetulekuid, töötades lähisugulastele kuuluvate ettevõtete juhina. Hageja kasutab igapäevaelus sõidukit: xxx Reg nr xxx ning elab xxx asuvas ridaelamus 350 m2 suuruses boksis, mis kuulub hageja vanematele. Hageja vanemad elavad hagejast eraldi. Hageja kasutuses olevad eluruumid viitavad hageja materiaalsele heaolule ja sellele, et tal on rahaline suutlikkus elamuala ülal pidada 350 m2.