Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046 Hageja esindaja: Marie Tsine
hagi
I.
S.
vastu
võlgnevuse
Kostja: I. S. , isikukood XXX Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi I. S. vastu osaliselt.
2.Välja mõista I. S.-ilt (I. S., isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks kostja ja ESTO AS vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 alusel tulenev põhivõlgnevus 2911,45 eurot, intress 39,72 eurot, viivis perioodi 15.02.2024 kuni 10.10.2024 eest 235,62 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot, s.o kokku 3221,79 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 64,44% ulatuses kostja I. S.-i kanda ja 35,56% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 373,75 eurot ning mõista nimetatud summa I. S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-24-121194 Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4556,25 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas hagejat 18.09.2024 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas kohtule 10.10.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3712,46 euro, intressi 453,42 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 799,12 euro nõudes. Hageja nõue põhineb ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 krediidilimiidiga 3700 eurot ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 3700 eurot. 3.1 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 II peatüki „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10% päevas. Viivisemäär on lepingu kohaselt 37,5% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 53,85% aastas. 3.2 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 II peatüki „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 37,5% aastas ehk 0,10% päevas. Viivisemäär on lepingu kohaselt 37,5% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 53,85% aastas. Kostja on saanud ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 krediiti kokku summas 4159,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 427,54 eurot, intressi katteks 725,17 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 79,59 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,24 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3712,46 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi 37,5% aastas tagastamata krediidisummalt. Viimane makse põhinõude katteks toimus 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 kostja poolt 18.10.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 453,42 eurot. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates kostja teostatud viimase makse järgnevast päevast 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 909,10 eurot, mida hageja vähendab hea usu põhimõttest lähtuvalt summani 799,12 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles ESTO AS lepingu üles 14.02.2024 ning loovutas nõude hagejale 11.03.2024.
4.Kohus jättis hagi 22.10.2024 määrusega käiguta ning palus täpsustada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
5.Hageja esitas 15.11.2024 puuduste kõrvaldamise, milles selgitas täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise asjaolusid ning esitas ümberarvestuse.
6.18.11.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 18.11.2024 määruse kostjale kätte e-postiga aadressile XXX TsMS § 3141 lg 2 alusel 05.02.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 19.02.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hageja primaarnõue põhjendatud ei ole, kuid rahuldada tuleb hageja hagi alternatiivse nõude osas.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 32-1-21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagist tulenevalt sõlmisid ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 krediidilimiidiga 3700 eurot ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 3700 eurot. Kostja on lepingud allkirjastanud digitaalselt (dtl 61, 74). Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel väljamakseid ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 kokku summas 4159,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot (dtl 53). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot, millest on arvestatud põhiosa 427,54 eurot, intressi katteks 725,17 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 79,59 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,24 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15 eurot (dtl 101 – 102). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandusja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.
12.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse p 2.20 kohaselt ning kostjale edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 12; dtl 108) on ESTO AS loovutanud lepingust nr 9876683296 kostja vastase nõude 11.03.2024 OK Incure OÜ-le (nüüd B2 Impact OÜ). Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud eposti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest võlausaldajast.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ 13.1
ESTO AS ja kostja 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 puhul on krediidi kulukuse määraks 53,85% (dtl 69). Krediidi kulukuse määr lepingu tingimustest (dtl 70) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,50% aastas, väljavõtu tasu on 118,20 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Hagi kohaselt on krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 3700 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 37,5% aastas, krediidi kogukuluga 8355,75 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses (dtl 52). Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,68% ning selle kolmekordne suurus oli seega 56,04%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.
13.2
ESTO AS ja kostja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 puhul on krediidi kulukuse määraks 44,67% (dtl 83). Krediidi kulukuse määra lepingu tingimustest (dtl 84) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,50% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 eurot, Lisa sõlmimise tasu on 0 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses Krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 15,31% ning selle kolmekordne suurus oli seega 45,93%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused hagi p-s 3.5 (dtl 56 - 58) ja 15.11.2024 esitatud puuduste kõrvaldamises (dtl 148 – 151). Kuna hagis esitatud selgitustest ei ole võimalik aru saada millise lepingu osas hageja andmed esitanud on, lähtub kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel hageja 15.11.2024 esitatud selgitustest, kuid hindab asjaolusid hagile lisatud tõendites. Hageja esitab hagi lisana nr 16 kostja konto väljavõtte analüüsi perioodi 01.02.2022 - 28.06.2022 osas (dtl 114 – 133). Hageja nõue põhineb ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingul nr 9876683296 Lisa nr 1. Seega ei tõenda hagile lisatud lisa 16 asjaolu, et krediidiandja oleks enne nimetatud lepingute sõlmimist hinnanud kostja konto väljavõtte alusel kostja krediidi võimekust. Hagile lisatud lisas 17 (dtl 134 – 137) selgitab krediidiandja, et krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust kliendiga seotud näitajate alusel: regulaarsed sissetulekud 800 eurot, väljaminekud 0 eurot (krediidiandja kohaldas oma min kohustuste määra 100 eurot), majapidamiskulud 150 eurot. Lisaks on 28.06.2022 väljamakse puhul võlgniku osas tehtud pangakonto väljavõte ja selle andmete analüüs. 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 Pangakonto väljavõtte kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 853,33 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Lisast 17 on näha erinevad otsingumootorite väljavõtete kuvatõmmised. Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada, kust nimetatud andmed pärinevad, millistel kuupäeval andmeid on kogutud ning kas kõik andmed kehtivad kostja kohta või mitte. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingute sõlmimist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Enne lepingute sõlmimist kostja kontoväljavõtet analüüsides või kostjalt täiendavate andmete küsimisel, oleks krediidiandja saanud hinnata kostja krediidivõimelisust. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud enne lepingute sõlmimist vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 15.1 Hageja esitas 15.11.2024 nõuete ümberarvestuse (alternatiivnõude) juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 151). Hageja märgib, et hageja põhinõue kostja vastu on VÕS § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 2911,45 eurot (väljastatud krediit 4159 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed summas 1247,55 eurot). Eelpool märgitud põhinõudele lisandub sissenõudmiskulud 35 eurot, intress seadusjärgses määras summas 39,72 eurot ja viivis põhivõlalt 2911,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 summas 235,62 eurot. Lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest, siis lepingu kohaselt makstakse krediit tagasi 12 võrdse tagasimaksena. 15.2
Hageja on 15.11.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et viimane krediidisumma väljamakse teostati 05.07.2023 summas 130 eurot. Krediidi kulukuse määra arvestusest tulenevalt oleks alanud tagasimaksmise periood igakuiste võrdsete maksetega (see oleks 346,58 eurot) viimase krediidisumma väljamaksele järgnenud kuul, st august 2023, ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem st. juuli 2024. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 18.10.2023 ning selleks ajaks tagastas kostja 823,42 eurot ehk augustikuu 2023, septembrikuu 2023 osamakse ja osaliselt oktoobrikuu 2023 osamakse. Seega enne lepingu ülesütlemist, so 14.02.2024 oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt oktoober 2023 tagasimaksega ning täielikult november 2023, detsember 2023 ja jaanuar 2024 tagasimaksega), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Krediidiandja ütles 14.02.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile XXX (dtl 106), ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused olid täidetud, mistõttu olid lepingud ülesütlemisega lõppenud ning hageja nõue on VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks.
16.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6). 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 sai kostja kasutada krediiti krediidilimiidiga 3700 eurot. Hagiavalduse kohaselt tehti kostjale lepingute alusel 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 väljamakseid ajavahemikul 16.12.2021 – 05.07.2023 kokku summas 4159,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 19 eurot (dtl 53). Hageja arvutuste kohaselt on kostja poolt lepingute katteks tagasimakseid tehtud kokku 1247,55 eurot (dtl 151). Hageja ei ole tõendanud 1247,55 euro tagastamist, aga kuivõrd hageja seda ise kinnitab, loeb kohus, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1247,55 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud 16.12.2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 ja 06.06.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 9876683296 Lisa nr 1 alusel põhivõlgnevuse 2911,45 eurot.
17.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja nõuab kostjalt intressi väljamõistmist põhinõudelt 2911,45 eurolt perioodi 19.10.2023 kuni 14.02.2024 (s.o kuni lepingu ülesütlemiseni) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras summas 39,72 eurot (dtl 152). Perioodil 19.10.2023 kuni 31.12.2023 oli VÕS § 94 lg 1 alusel intressimääraks 4% aastas ning perioodil 01.01.2024 kuni 14.02.2024 oli VÕS § 94 lg 1 alusel intressimääraks 4,5% aastas. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 39,72 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt 2911,45 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisest 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2024 summas 235,62 eurot. Perioodil 15.02.2024 kuni 30.06.2024 on viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt 12,5% aastas ja perioodil 01.07.2024 kuni 10.10.2024 12,25% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 2911,45 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisest s.o 15.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 10.10.2024 summas 235,62 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro tasumist lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10). Hageja märgib hagi p-s 3.4 (dtl 56), et hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 08.03.2024 (25 eurot), 21.03.2024 (5 eurot), 14.05.2024 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja on esitanud nõudekirjad kohtule hagi lisadena nr 13 - 15 (dtl 111 – 113). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot (25+5+5).
20.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ESTO AS ja kostja vahel 16.12.2021 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr 9876683296 ja 06.06.2023 sõlmitud tähtajatu krediidiliini lepingust nr 9876683296 Lisa nr 1 tulenev põhivõlgnevuse 2911,45 eurot, intressi 39,72 eurot, viivise perioodi 15.02.2024 kuni 10.10.2024 eest 235,62 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
21.TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
22.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
24.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 5000 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (3221,79 eurot ehk 64,44%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 64,44% ulatuses kostja kanda ja 35,56% ulatuses hageja kanda.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. 25.1
Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
25.2
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-24-121194 kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 580 eurot (560+20). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 373,75 eurot (64,44% 560-st).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
27.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
28.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.