Võlaõigus › Võõrandamislepingud

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Vladimir Lill ja Juri Scheffer sõlmisid 28.03.2015 sõiduki müügilepingu nr 28-03-2015, mille kohaselt hageja müüs kostjale sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXXX hinnaga 7 000 eurot tasumisega igakuiste maksetega 500 eurot kuus ja viimase kahe maksega 1 000 euro kaupa. Kuni 31.08.2015 täitis kostja kokkulepet kokku 2 500 euro ulatuses. Alates 01.09.2015 ostja enam makseid ei teinud. Hageja nõudis sõiduki tagastamist, kuid kostja oli selle võõrandanud. Pärast hagejalt nõude saamist tasus kostja veel 2 000 eurot. Hagejal on sõiduki lepingujärgsest hinnast saamata 2 500 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses ei vaidle vastu tehingu toimumisele, kuid auto hinnaks oli 6 900 eurot, mida kostja tõendab temal oleva lepingu eksemplariga. Kostjal ei olnud võimalik ostuhinda tasuda ning ta püüdis hagejaga kokkuleppele saada. Hageja ei nõustunud. Lisaks tekkisid arusaamatused seoses hageja poolt kostjale rendile antud töökoja rendi maksmise ja töökoja kasutamise võimaluse osas. Kostja ei vaidle vastu võla suurusele, lähtudes kokkulepitud müügihinnast, so 6 900 eurot. Kohtuistungil loobus hageja esindaja hagist 100 euro ulatuses, jäädes muus osas esitatud nõude juurde. Kui kostja lepingueksemplaris on müügihind 6 900 eurot, siis see on õige. Kostja ei ole võlga tasuma hakanud. Hageja nõue on 2 400 eurot. Pärast kohtuotsuse saamist on hageja nõus läbi rääkima kostjaga maksegraafiku osas. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohale tuli J. Schefferi lahutatud abikaasa M.K., kes esitas kohtule J. Schefferi volikirja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 5 kohaselt võib menetlusosalist kohtus esindada üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Lahutatud abikaasal on õigus menetlusosalist kohtus esindada ainult siis, kui ta vastab TsMS §-s 218 lg 1 p 2 sätestatule, st temal on omandatud õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraad. M.K. kinnitusel on temal kõrgharidus majanduse alal. Eeltoodust tulenevalt ei olnud J. Schefferil kohtuistungil lepingulist esindajat. Kohus lahendab asja sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Hageja lepinguline esindaja vähendas kohtuistungil hageja nõuet 100 euro võrra, loobudes selles ulatuses võla nõudmisest. Kohus peab võimalikuks hagist osaline loobumine vastu võtta. Puuduvad seadusest tulenevad takistused loobumise vastuvõtmiseks. Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Vladimir Lill ja Juri Scheffer sõlmisid 28.03.2015 sõiduki müügilepingu nr 28-03-2015, mille kohaselt hageja müüs kostjale BMW X5 registrimärgiga XXXX ning kostja kohustus sõiduki eest tasuma 6 900 eurot. Kostja sai sõiduki enda valdusesse ning hageja tegi võimalikuks ka omandi ülemineku kostjale, sest kostja on ostetud sõiduki võõrandanud enne ostuhinna täielikku tasumist, mille üle samuti vaidlust ei ole. Kostjal on hagi kohtusse esitamise ajaks hagejale tasumata 2 400 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja oma vastuväites võla tasumise kohustusele ja 2 400 euro suurusele võlale vastu ei vaidle, kuid esitab omapoolseid nõudeid hageja vastu seoses sõlmitud rendilepingu jm sellisega, mis ei ole asjakohased. Pooled ei ole sõiduki müügilepingus kokku leppinud võla tasumisega muul viisil kui rahas vastavalt maksegraafikule. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista 2 400 eurot hageja kasuks. Võla tasumise ajatamine on võimalik poolte kokkuleppel kohtuotsuse täitmise käigus. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja 2 500 euro suurune nõue rahuldatakse 2 400 euro, so 96 % ulatuses. Hageja menetluskulu on riigilõiv 250 eurot ja õigusabi kulu 350 eurot 3,5 tunni eest. Kohus on seisukohal, et hageja mõistlik menetluskulu on 250 eurot riigilõivu eest ja 250 eurot õigusabi osutamise eest, sest tegemist on lihtsa võlanõudega. Tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja (500x96%) 480 eurot. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulult TsMS § 177 lg 4 alusel tasumisele kuuluva viivise määramist seaduses sätestatud ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.