Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankroti
välja
Avaldaja/võlgnik: XXXXOÜ (registrikood XXXX, Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht XXXX; e-post: XXXX); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: XXXX; Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
01.06.2016 Võlgniku seaduslik esindaja XXXX, Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XXXXOÜ (registrikood XXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Terje Eiprel likvideerida XXXXOÜ (registrikood XXXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates XXXXOÜ (registrikood XXXX) äriregistrist kustutamisest.
Määrata XXXXOÜ (registrikood XXXX) dokumentide hoidjaks XXXX (isikukood
XXXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasu suuruseks 1 497,60 eurot (s.h käibemaks 249,60 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 200 eurot (s.h käibemaks 33,33 eurot).
6.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre &
2-16-7293 Partnerid (registrikood 10872882) arvelduskontole . Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.XXXXOÜ (edaspidi avaldaja/võlgnik) esitas 09.05.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja kohe pärast registreerimist sõlminud lepingu tellijaga OÜ XXXX monteerimistööde teostamiseks objektil Tartus. 2014. aasta augustis lõpetas tellija finantseerimise, seoses millega tekkisid avaldajal finantsraskused ning 2014. aasta septembris lõpetas avaldaja töö tegemise. 18.06.2015 pöördus OÜ XXXX hagiga avaldaja vastu kohtusse laenusumma 3 500 eurot, intressi ja viiviste saamiseks. Avaldaja oli omakorda sunnitud pöörduma OÜ XXXX vastu hagiga kohtusse tasumata tööde eest võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 11.10.2015 kohtumäärusega kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt kohustus avaldaja OÜ-le XXXX tasuma 7 000,30 eurot. Käesoleval ajal puudub avaldajal majandustegevus ning vara ja raha võla kustutamiseks. Avaldaja juhatuse hinnangul on avaldaja avalduse esitamise päeva seisuga maksevõimetu. Avaldajal on võlgnevusi kokku summas 7 978,39 eurot ning vara ja rahalised vahendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja välja kuulutada XXXXOÜ pankroti. Pankrotiavalduselt on tasutud seaduses sätestatud määras riigilõiv (10 eurot).
2.12.05.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 01.06.2016.
3.30.05.2016 esitas Terje Eipre kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik tegutsenud alates 2014.a aprillist. Võlgnik sõlmis enda sõnul kohe peale ettevõtte registreerimist lepingu OÜ-ga XXXX(registrikood 10950547) monteerimistööde teostamiseks objektil Tartus. 2014. aasta augustis lõpetas OÜ XXXX tööde finantseerimise, seoses millega tekkisid võlgnikul kohe finantsraskused. 2014. aasta septembris lõpetas võlgnik tegevuse. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgnik teenis müügitulu ainult 2014. aastal. Võlaprobleemid tekkisid seega alates 2015. aastast ja samas peatus ka võlgniku majandustegevus. Võlgniku sissemaksmata osakapital on – 2 500 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot nr EE421010220231035229 AS-is SEB Pank, mille saldo 19.05.2016 seisuga on 2,30 eurot. Konto on arestitud 11.06.2015 seisuga. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt kassajääk puudub. Kassaraamatu väljavõtte kohaselt on seisuga 31.12.2015 kassast võetud välja 2 268 eurot, selgituseks on lisatud, et summa on kantud võlgniku arveldusarvele. Võlgniku 12.05.2016 seisuga bilansi kohaselt puuduvad võlgnikul
2-16-7293 varud ja ettemaksed. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgnikule eelnevalt kuulunud sõiduk XXXX, mille võlgnik võõrandas seisuga 22.10.2015. Müügi eest olevat sularahas laekunud 2 100 eurot. Auto24.ee andmetel on vastava aastakäigu XXXX turuväärtus 900011000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on võõrandanud sõiduki tunduvalt alla oma turuväärtuse. Eeltoodust tulenevalt on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara kokku summas 2,30 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande esitamise hetkeseisuga puudub ajutise halduri andmetel võlgnikul piisav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt (seisuga 30.05.2016) on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 7 980,99 eurot, sh kohustus OÜ XXXXees summas 7 000,30 eurot, Kohtutäitur Elin Vilippus ees summas 817,16 eurot, AS SEB Pank ees summas 7,70 eurot, Kohtutäitur Priit Petter ees summas 61,76 eurot, kohustus Kohtutäitur Kaja Lilloja ees summas 94,07 eurot. Eeltoodust nähtuvalt puudub võlgnikul vara ühegi võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine võimalik (ka mitte osaliselt). Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Ajutine haldur leiab, et pigem mitte, kuid see selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus tekkinud 2016. aasta märtsi lõpus, kui kohus jättis võlgniku vastuhagi läbi vaatamata. Kuigi enamus võlgniku kohustustest on tekkinud 2015. aastal välistas võlgniku hagi läbi vaatamata jätmine lõplikult võimaluse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud enam-vähem õigeaegselt. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal põhjustas võlgniku maksejõuetuse nurjunud äriplaan, kuivõrd ettevõtte klientuur jäi loodetust väiksemaks ja saadud kasum ei katnud võlgniku hädavajalikke tegevuskulusid. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohustada pankrotimenetlusest huvitatud isikuid tasuma kohtu deposiidina 3 000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Deposiidi mittetasumisel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 13 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 248 eurot, millele lisandub käibemaks 249,60 eurot, kokku 1 497,60 eurot ning vajalike kulude katteks 200 eurot (koos käibemaksuga). Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arvelduskonto ), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
4.01.06.2016 toimunud kohutistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde ning ajutine haldur oma kirjaliku aruande juurde. Võlgnikul ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
2-16-7293
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.06.2016. Seisuga 01.06.201610.06.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevalt vara kokku summas 2,30 eurot. Samas võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 7 980,99 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.01.06.2016 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
10.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse
2-16-7293 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXXXOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXXX (isikukood 48204095246).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 13 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 248 eurot, millele lisandub käibemaks 249,60 eurot, kokku 1 497,60 eurot ning vajalike kulude katteks 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks 33,33 eurot, kokku 200 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arvelduskonto ), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 497,60 eurot (s.h käibemaks 249,60 eurot) ja kulutusteks 200 eurot (s.h käibemaks 33,33 eurot).
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot).
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-16-7293
17.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.