CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Anneli Neerut'i vastu teenuste osutamise eest võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
135,18 eurot Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ, registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, isikukood 49105190325, RT Capital Estonia OÜ, registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post * Kostja Anneli Neerut, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Anneli Neerut Eesti Keskkonnateenused AS-i osutatud teenuste eest (30.09.2011. a arve summas 43,64 eurot, 30.10.2011. a arve summas 7,21 eurot, 30.11.2011. a arve summas 7,21 eurot, 31.12.2011. a arve summas 7,21 eurot, 31.01.2012. a arve summas 2,23 eurot, 29.02.2012. a arve summas 0,16 eurot, nõue loovutatud Eesti Keskkonnateenused AS-i poolt CREDITREFORM EESTI OÜ-le 03.09.2015. a) hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks:
2.1.võlgnevus summas 67,66 (kuuskümmend seitse eurot 66 senti);
ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 14.04.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni;
sissenõudmiskulud summas 40 (nelikümmend) eurot.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulud kostja Anneli Neerut'i kanda.
2.Välja mõista kostjalt Anneli Neerut hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 210,18 (kakssada kümme eurot 18 senti) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot ning hageja õigusabikulud summas 135,18 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Anneli Neerut tasuda hagejale CREDITREFORM EESTI OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti.
4.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjalt menetluskulu väljamõistmiseks summas 84,82 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.28.12.2015. a esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Anneli Neerut 118,02 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.03.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
1.2.14.04.2016. a esitas hageja CREDITREFORM EESTI OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Anneli Neerut'i vastu teenuste osutamise eest põhivõlgnevuse summas 67,66 eurot, sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 22,07 eurot ja seadusjärgse viivise väljamõistmise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 295 eurot, s.o riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 220 eurot. Kohtu ettepanekul täpsustas hageja 16.05.2016. a hagiavalduses esitatud nõuet.
1.3.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte kostja vennale J. Kõrgmaa allkirja vastu üleandmisega 23.05.2016. a /tlk 70/ TsMS § 322 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 65/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.06.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna menetluskulude osas kohus ei pea hageja toodud menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks, toob kohus välja seisukoha hageja menetluskulude osas.
2.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.1.Pärnu Maakohtule 14.04.2016. a hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot /tlk 28/. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 29/.
2.2.TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2.3.Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot /tlk 4, 43/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 30 eurot /tlk 43/, mis on vältimatud ja põhjendatud menetluskulud.
2.4.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
2.5.Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama RT Capital Estonia OÜ-d ja Triin Reinmaa'd /tlk 40/. Hageja õigusabikulud on kokku summas 220 eurot, mis hõlmab tõendite kogumist ja korrastamist, hagiavalduse koostamist, üle vaatamist ja kohtule edastamist ajakuluga 2 tundi, 1 tund == 110 eurot + käibemaks. Hageja esindaja ajakulu oli 2 tundi, seega 220 eurot /tlk 28/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 220 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka mahuka tsiviilasjaga - asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduses esitatud nõude täpsustuse. Samuti ületavad õigusabikulud tsiviilasjas esitatud hagi hinda. Kohus viitab siinkohal Riikohtu 06.05.2015. a lahendile asjas nr 3-2-1-4-15, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud järgmist (p-s 14): „Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik
ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on lähtuvalt TsMS § 124 lõikes 1 ja § 133 lõigetes 1-2 sätestatust 135,18 eurot, s.o põhinõue 67,66 + sissenõutavaks muutunud viivis 22,07 + sissenõudmiskulu 40 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa 5,45 eurot (67,66 * 8,05%). Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja menetluskulu hagi hinnast suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 135,18 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kuludeks seega 210,18 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 135,18 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras
3.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.