lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3252/4

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3252/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1351
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineSHS § 131 lg 1, 7HKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 122Eelmenetluse toimingudHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3252

Haldusasi

C.G kaebus tühistada Maardu Linnavalitsuse 23. septembri 2025. a otsus nr 25280623265 ja kohustada Maardu linna lahendama tema taotlus uuesti

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – C.G Vastustaja – Maardu linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse C.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-3252.

Rahuldada C.G määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. oktoobri 2025. a määrus haldusasjas nr 3-253252 ja teha tühistatud osas uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule tagasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
1.
C.G esitas Maardu Linnavalitsusele 11.09.2025 taotluse 2025. a septembri eest toimetulekutoetuse saamiseks. Maardu Linnavalitsus määras 23.09.2025 otsusega nr 25280623265 C.G-le toimetulekutoetuse 65,88 eurot. Otsuse kohaselt kuuluvad taotleja leibkonda taotleja C.G, tema noorem poeg XX (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus nr 3-23-2046) ja taotleja isa XY Taotleja eestkostel olev vanem poeg XC elab samas elamus, kuid sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 12 kohaselt ei arvestata teda leibkonna koosseisu. Elamu kommunaalkulud on jagatud võrdselt kõigi samas elamus elavate

3-25-3252 isikute vahel. Taotleja leibkonna kulukoormus on määratud ühe isiku osa alusel, korrutades selle leibkonnaliikmete arvuga. Sellest tulenevalt kujunes välja toetuse arvestamisel kasutatud kulusumma.

2.C.G esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse Maardu Linnavalitsuse 23.09.2025 otsuse nr 25280623265 tühistamiseks ja Maardu linna kohustamiseks vaadata tema 2025. a septembri toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebaja isa XY on ebaõigesti arvestatud kaebaja leibkonna hulka, mille tulemusena vähenes toetuse summa. Kaebaja elab koos üksnes oma poja XX ning samal aadressil elav XY ei kuulu nende leibkonna hulka (s.o ei panusta sellesse ega saa sellest kasu). XY-l on omaette sissetulek ning ta ei jaga kaebaja ja tema pojaga kulusid toidule ja majapidamistarvetele. Kaebaja ja XY ainus kokkupuutepunkt on elamine samas elamus ja kommunaalkulude proportsionaalne jagamine, mis on tavaline ka paljude kortermajade korteriomanike puhul. Vastustaja loogikat laiendades moodustaksid ühise leibkonna ka kortermaja elanikud, kes jagavad kulusid küttele, prügiveole jms. Samuti tuleks sel juhul lugeda kaebaja leibkonna koosseisu samal aadressil elav XC
3.Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks põhjusel, et kaebaja isa XY on loetud tema leibkonna liikmeks SHS § 131 lg 7 tähenduses. Asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, sest kohtud on ka varem kaebaja samalaadseid kaebusi lahendades tuvastanud, et XY tuleb arvata kaebaja leibkonna koosseisu (vt haldusasjad nr 3-23-2046, 3-24-1408, 3-24-1808). Vaidlusalune otsus riivab kaebaja õigusi väheintensiivselt. Kui jätta kaebaja isa vanaduspension leibkonna sissetulekute hulgas arvestamata, oleks kaebaja ja tema poja sissetulek kokku 761,30 eurot. Arvestades kahe inimese toimetulekupiiriga (360 eurot) ja samade eluasemekuludega (1043 eurot), oleks toimetulekutoetus eelduslikult 641,70 eurot. Erinevus praegusel juhul vaidlustatud toimetulekutoetusega oleks 575,82 eurot, mis jääb alla 1000 euro (vt HKMS § 133 lg 1 teine lause).
4.C.G palub 16.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus ei ole vaidlusaluse perioodi (2025. a septembri) osas kaebaja leibkonna koosseisu sisuliselt kontrollinud, vaid on lähtunud automaatselt varasematest kohtulahenditest, milles XY arvati kaebaja leibkonna liikmeks. Praeguse kaebuse rahuldamise tõenäosust ei saa hinnata üksnes varasemate lahendite pinnalt, sest leibkonna koosseis ja elukoha asjaolud võivad muutuda. Halduskohus ega vastustaja ei ole konkreetseid faktilisi asjaolusid kontrollinud. Asjaolust, et vaidlusalune summa jääb alla 1000 euro, ei saa järeldada, et õiguste riive on väheintensiivne. Tegemist on toimetulekutoetusega, mille puhul ei saa kaebaja õiguste riive põhimõtteliselt olla väheintensiivne. Otsusel on otsene ja igakuine mõju kaebaja ja tema lapse esmavajaduste rahuldamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.Halduskohus tagastas C.G kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on 2(4)

3-25-3252 kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

7.Ringkonnakohus on iseenesest leidnud, et toimetulekutoetuse asjades on täidetud HKMS § 133 lg-s 1 märgitud asja lihtmenetluses läbivaatamise eeldus, kui taotluse rahuldamise korral ei ületaks makstav toetus 1000 eurot (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2024 määrus nr 3-24-929, p 17; 05.11.2024 määrus nr 3-23-2644, p 12). Sellest, et vaidlusalune summa jääb allapoole lihtmenetluse piirmäära (siinsel juhul 575,82 eurot) ja kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, ei järeldu samas automaatselt, et kaebusega kaitstava õiguse riive on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 tähenduses väheintensiivne. Kaebajaga tuleb nõustuda, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega ja ebaõige maksmisega seotud vaidlustes ei saa vaidlusaluse toetussumma suurusest olenemata üldjuhul asuda seisukohale, et kaitstava õiguse riive on sedavõrd väheintensiivne, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada. Kaebusega kaitstakse põhiseaduse § 28 lg-st 2 tulenevat õigust riigi abile puuduse korral ja toimetulekutoetuse eesmärk on SHS § 131 lg 1 järgi tagada leibkonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr 3-24-3161, p 14; 29.11.2024 määrus nr 3-24-2894, p 15). Kui kaebaja peaks jääma toetuse määramata jätmise tõttu ilma mis tahes elatusvahenditest, riivaks see tugevasti tema mitmeid põhiõigusi. Kuna kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada väheintensiivseks, siis on üks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldustest täitmata ja kaebust ei saanud sellel alusel tagastada.
8.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et esitatud kaebuse perspektiivitust ei saa järeldada ainuüksi varasemates haldusasjades tehtud lahendite pinnalt, sest asjaolud võivad olla muutunud. Halduskohtu viidatud varasemad lahendid puudutasid oluliselt vanemaid perioode (nt haldusasjas nr 3-23-2046 käsitleti toimetulekutoetuste taotlusi ajavahemikust 2023. a juuni–detsember, haldusasi nr 3-24-1408 puudutas 2024. a aprilli toimetulekutoetuse taotlust ning haldusasjas nr 3-24-1808 oli vaidlusaluseks perioodiks 2024. a juuni), mistõttu ei ole nendes tuvastatu ilma sisuliste põhjendusteta vahetult üle kantav 2025. a septembri toimetulekutoetuse taotluse menetlusse ja selle üle toimuvasse vaidlusesse. Samuti ei saanud halduskohus aluseks võtta 2025. a jaanuari (haldusasi nr 3-25-117) ja veebruari (haldusasi nr 3-25-436) kohta tehtud lahendeid, sest ka need perioodid olid üsna kauged ja lisaks ei ole kohtuotsused nendes asjades jõustunud, sest kaebaja apellatsioonkaebused on ringkonnakohtu menetluses. Halduskohus on teinud hiljem otsused mh kaebaja 2025. a märtsi, aprilli ja juuni (haldusasi nr 3-25-2102) ning 2025. a juuli ja augusti (haldusasi nr 3-25-2536) taotlustega seonduvalt, leides järjepidevalt, et kaebaja leibkonna liikmeks tuleb arvata ka XY. Siin asjas esitatud kaebuse tagastamisel ei olnud siiski võimalik nendele tugineda, sest otsused on tehtud vaidlustatud määrusest hiljem, samuti on kaebaja ka need otsused ringkonnakohtus vaidlustanud ja menetlused on pooleli. Teistes asjades tehtud kohtuotsused ei ole siinset asja lahendavale kohtule ka siduvad. Vaidlus faktiliste asjaolude tuvastamise üle tuleb üldjuhul lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus, sh pärast eelmenetluses asjaolude uurimist ja tõendite kogumist (vt HKMS § 122), mitte aga ettevalmistavas menetluses, kus kontrollitakse eeskätt kaebuse vorminõudeid, lubatavust jms (vt HKMS § 120 lg 1).

3(4)

3-25-3252

9.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus C.G määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määruse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega saadab C.G kaebuse halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja