07. märts 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-118993
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
ja
menetluskulude
suuruse
nende Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood XXX, aadress xxx, e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-118993 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja X kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt X välja hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 240 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal X tasuda hagejale osaühing EUROPARK ESTONIA alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata kostja Xi taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks, sisulise menetluse jätkamiseks, hageja kohustamiseks maksta tagasi 105 eurot, õiglase hüvitise väljamõistmiseks ning eksitamise ja/või kelmuse katse hindamiseks.
6.Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr EE507700771007682828 (LHV Pank) viitenumbriga 5514821 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-118993, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 21.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus tegi 22.05.2024 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 13.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus 04.10.2024 menetlusse võttis.
2.Kostja esitas kohtule maksekorralduse leppetrahvide tasumise kohta. Hageja kinnitas, et kostja on 19.11.2024 tasunud hageja esindajale 105 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (85 eurot leppetrahvide võlgnevus) ja sissenõudekuludele (20 eurot). Hageja esitas 29.11.2024 avalduse hagist loobumiseks, palus lõpetada tsiviilasja edasine menetlus, tagastada riigilõiv 17,50 eurot hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 82,50 eurot, jätta tekkinud menetluskulud 267,50 eurot (247,50+20) täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja selgitab, et ei ole mõlema parkimisjuhtumi osas osaühinguga EUROPARK ESTONIA parkimislepingut sõlminud ega parkimisteenust tarbinud, mistõttu ei ole ta ka parkimislepingut rikkunud. Ta on asjaosalisi teavitanud, kelle valduses sõidukid parkimistrahvi tegemise ajal asusid. Tulenevalt eeltoodust ei ole esitatud hagis nimetatud leppetrahvi ega ka muude menetluskulude nõudmine temalt õigustatud. Kostja kinnitab, et ta tasus tütre A ja venna B eest ära 105 eurot, kuna tal on soov oma lähedasi probleemidest eemal hoida ning hoida kokku kohtu ja hageja aega. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja mitte rahuldada hageja hagiavaldust kostja vastu, kohustada hagejat kostjale tagastama 105 eurot, mõista hagejalt välja õiglane hüvitis hagiga põhjustatud kulude katmiseks, jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis. Kostja vaidleb vastu menetluskulude suurusele ja tunnihinnale. Kostja leiab, et mingit eriteadmistega tsiviilvaidluste juristi hagi esitamiseks vaja ei olnud, piisab tavalisest kontoritöötajast. Määruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
5.Kuigi kostja ei ole menetluse lõpetamisega nõus, ei ole selle asjaolul hagiavaldusest loobumise vastuvõtmisel mingit tähendust. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Hagist loobumine on seega hageja õigus ja selle vastuvõtmisest keeldumise alused nimetab TsMS § 429 lg 4 ammendavalt. Neile takistustele kostja ei tugine. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 2
6.TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus hagimenetlust jätkata. Isegi kui asjas esineb võimalus teha veel muid toiminguid, siis ei saa kohus neid enam teha pärast hagist loobumise avalduse saamist. Kohus selgitab, et kostja asendamine ei mõjutaks seniste, st hageja ja kostja vaheliste menetluskulude jaotust; kostjal on võimalus parkimislepingu rikkujatelt nõuda nende eest tasutud 105 eurot sisse kas kohtuväliselt või esitada hagi kohtusse, mida menetletakse uue tsiviilasja raames; samuti tuleb kostjalt hüvitise saamise soovi korral esitada uus hagi kohtusse ning eksitamise ja/või kelmuse katse hindamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse.
7.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
9.Kohus leiab, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Hageja sai hagi esitades lähtuda sellest, et parkimisleping on sõlmitud kostja kui sõiduki omanikuga/vastutava kasutajaga. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Riigikohus on leidnud, et sõiduki kasutaja ja parkimisalale parkija kohta asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all ning hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada (vt RKTKo 23.03.2016 3-2-1-3-16 p 11). Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
10.TsMS § 217 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on menetlusosalise vaba valik, kas ta kasutab esindajat või mitte ning esindaja kasutamine ei ole piiratud rahalise nõude suuruse või asja keerukusega. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja on kohtueelsed meeldetuletused saatnud kostja rahvastiku registri aadressil xxx. Samal aadressil on saadetud ka maksekäsu kiirmenetluse dokumendid, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Nimetatud aadressi (xxx) on kostja märkinud ka Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumentides enda aadressiks, mistõttu pole põhjust arvata, et kostja ei ole saanud või tal ei oleks võimalust olnud vastu võtta dokumente enne maakohtu menetluse algust. Järelikult oleks kostja saanud maakohtus tekkinud menetluskulusid vältida tasudes põhi- ja kõrvalnõuded.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 viimane lause). TsMS § 138 lg 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu. 3
12.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot põhjendatuks ja vajalikuks.
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2 tundi ja 15 minutit summas 247,50 eurot. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud ja kogutud ning asja keerukust ja mahtu leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 1 tund ning hagist loobumise taotluse koostamiseks 15 minutit, kokku 1 tund 15 minutit summas 137,50 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 137,50 eurot, kokku 240 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.