XXi avaldus vanema hooldusõiguse taastamiseks ja suhtluskorra kohta varasemalt tehtud lahendi täitmise lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. mai 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXi määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Tiina Kiipus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. mai 2024 määrus osas, milles maakohus keeldus XXi avalduse menetlusse võtmisest (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1). Saata tsiviilasi samale maakohtule XXi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohus tegi tsiviilasjas 2-17-12137 19.11.2021 määruse, millega lõpetas osaliselt Heiki Hiiesalu (isa) ja XXi (ema) ühise hooldusõiguse lapse Siim Hiiesalu (laps) suhtes ning andis hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramisel lapse isale. Samuti lõpetas kohus lapse ema isikuhooldusõiguse lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning lapse ja isa lähedussuhte loomisel ja säilitamisel ning määras selles osas lapsele erieestkostja. Lisaks määras maakohus kindlaks lapse ja vanemate suhtlemiskorra ja sunnivahendid suhtlemiskorra täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohus muutis 16.01.2023 määrusega maakohtu määrust osaliselt suhtlemiskorra osas ning täpsustas erieestkostja pädevust. Riigikohus keeldus 27.03.2023 määrusega lapse ema määruskaebuse menetlusse võtmisest.
2.Lapse ema esitas 20.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub lapse huvides lõpetada varasemalt tehtud lahendi täitmine ning taastada ema hooldusõiguse lapse suhtes täies ulatuses. Avalduse kohaselt ei ole Tallinna Kesklinna Valitsus erieestkostjana teinud endast kõike olenevat ega mõistlikult oodatavat, et korraldada isa ja lapse lähedussuhte taastamine. Erieestkostja on esitanud hoopis kohtutäiturile avalduse suhtluskorra sunniviisiliseks täitmiseks. Lapse ema ei tee lapsele takistusi isaga suhtlemiseks. Ema on püüdnud toetada lapse suhtlust isaga, muuhulgas viies last psühholoogi juurde. Lapse ema ei ole mõjutanud lapse hinnanguid isa suhtes. Lapse isa on võimendanud lapse vastumeelsust temaga kohtumiseks lapse järel salaja luurates ja lapse kooli ootamatult ilmudes. Laps on avaldanud nii isale kui kohtutäiturile, et ta ei soovi isaga suhelda. Sunni rakendamine lapsele oma isaga suhtlemiseks on lapsele traumeeriv ega toeta lähedussuhte tekkimist. Arvestades tekkinud situatsiooni ja lapse poolt kohtutäiturile avaldatut, tema tänaseid soove ja hoiakuid, tuleb ümber vaadata hooldusõiguse küsimus, lõpetada kohtulahendi täitmine olemasoleval viisil ja vajadusel määrata lapse ja isa suhtlemiseks teised võimalused. Kohtumääruse rakendamine olemasoleval kujul ei ole lapse huvides, kuna eelnevalt ei ole loodud isa ja lapse lähedussuhet. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 027/2023/3167 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohtu keeldus 06.05.2024 määrusega lapse ema avaldust vanema hooldusõiguse taastamiseks menetlusse võtmast ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse § 138 lg 1 teise lause kohaselt, kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Avaldaja poolt avalduses tõstatatud küsimusi (lapse huvid ja vanemate suutlikkus hooldusõigust teostada) on kohtud põhjalikult käsitlenud varasemates lahendites. Maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 27.03.2023.a s.o ligi aasta tagasi. Avaldaja ei ole välja toonud midagi sellist, mida saaks pidada uuteks asjaoludeks. Kohtulahendid on täitmiseks ning kõiki tõendeid ja asjaolusid ei hakata uuesti koguma ja hindama põhjusel, et menetlusosalise arvates ei ole kohtulahend õige. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et lapse ema avaldus ei ole perspektiivikas ning kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Kuna avaldus on perspektiivitu ja kohus keeldub selle menetlusse võtmisest, siis jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Lisaks ei esine käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ühtegi TsMS § 378 lg 1 p-s 6 nimetatud alust. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanema hooldusõiguse taastamise menetluses täitemenetluse peatamine võimalik.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
5.Lapse ema ei esitanud avaldust varasema kohtulahendi vaidlustamiseks. Avaldus on esitatud nii avaldaja kui lapse õiguste ja huvide kaitseks. Varasema kohtulahendi sunniviisiline täitmine on tänasel päeval esinevaid asjaolusid arvestades lapse vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. Varasemast kohtulahendist on möödunud pikk aeg ning selle aja jooksul ei ole erieestkostja teinud ainsatki toimingut, et taastada isa ja lapse lähedussuhe. Selle asemel on erieestkostja esitanud avalduse isa ja lapse suhtlema sundimiseks täitemenetluse raames. Laps ema ei tee mingeid takistusi lapsele isaga suhtlemiseks ja on võimaldanud ametnikel vajalikke tegevusi suhtlemise korraldamiseks. Lapse elu on raskendatud, kuna laps elab tänasel päeval koos oma emaga, kellel peaks olema ka täielik hooldusõigus, et korraldada lapse igapäevaelu küsimusi. Sealhulgas ei ole lapse ema saanud korraldada teatud küsimusi seoses lapse kooli, trenni ja reisidega. Praegu otsustavad lapse elukorralduse üle isikud, kellel puudub lapsega kontakt ja lähedussuhe ning kes ei tunne last. Lapse isa on peale varasemat kohtulahendit kahjustanud oma suhtlusvõimalusi lapsega, kuna on last hirmutanud ja koolikaaslaste ees naeruvääristanud. Võrreldes varasema kohtulahendiga on ka lapse küpsusaste oluliselt muutunud. Kuna erieestkostja ei ole oma ülesannetega hakkama saanud, siis on alus erieestkoste lõpetamiseks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus lapse ema avalduse menetlusse võtmisest. Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. Avaldaja ei saa vaidlustada maakohtu määrust osas, milles kohus jättis esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata (TsMS § 4771 lg 4). Seda on maakohus määruses ka märkinud.
8.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldus on perspektiivitu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.TsMS § 465 lg 2 p 8 alusel märgitakse määruses põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse
võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10).
10.Harju Maakohtu 19.11.2021 määrusega lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anti hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel lapse isale. Samuti lõpetati lapse ema isikuhooldusõigus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ja lähedussuhte loomisel ja määrati selles osas lapsele erieestkostja. Lisaks määrati kindlaks lapse ja vanemate suhtlemiskord. Tallinna Ringkonnakohus muutis 16.01.2023 määrusega osaliselt maakohtu määrust suhtlemiskorra osas ja täpsustas erieestkostja pädevust.
11.Lapse ema esitas 20.01.2024 maakohtule avalduse, milles palus lapse huvides lõpetada kohtulahendi täitmise ning taastada lapse ema hooldusõigus lapse suhtes täies ulatuses.
12.PKS § 138 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. PKS § 1231 lg 1 järgi taastatakse hooldusõiguse muutuste korral vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohus on üksnes märkinud, et avalduses ei ole välja toodud midagi sellist, mida saaks pidada uuteks asjaoludeks. Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ta leiab, et avaldaja ei ole esile toonud uusi asjaolusid. Maakohtu üldsõnalist sedastust, ilma selgitusi esitamata, ei saa pidada määruse põhjendamisel piisavaks. Maakohus ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ta leiab, et avalduses esiletoodud asjaoludel ei ole hooldusõiguse taastamine võimalik. Sealjuures on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmisest keeldumisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.
14.Lisaks hooldusõiguse taastamise nõudele on avaldaja esitanud ka varasemalt tehtud kohtulahendi täitmise lõpetamise nõude. Avaldaja on tuginenud PKS § 143 lg-le 3, mis sätestab, et lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Maakohus ei ole seda nõuet määruse põhjendavas osas käsitlenud ega esitanud mingeid põhjendusi viidatud nõude osas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel.
15.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus oluliselt rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maakohtu määrus tuleb osas, milles kohus keeldus lapse ema avaldust menetlusse võtmast, tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.