Avaldus lepitusmenetluse kohaldamiseks, lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskohta ning haridust ja ravi puudutavates küsimustes üleandmiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y (Y) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja Tiina Pill Eestkosteasutused Saku Vallavalitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid. Jätta rahuldamata Y taotlus C-le kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks. Jätta rahuldamata Y taotlus psühholoog MK ülekuulamiseks. Jätta rahuldamata Y taotlus avalduse läbivaatamata jätmiseks. Muuta Harju Maakohtu 19.11.2021 määruse resolutsiooni punkte 4.1, 4.2 ja 4.3 järgmiselt: Esimese nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest elab laps peamiselt ema juures, kuid toimuvad lapse ja isa kohtumised erieestkostja poolt määratud
ajal ja kohas (p 4.1). Sellele järgneva kolme kuu jooksul elab laps peamiselt ema juures ja viibib isa juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni (p 4.2). Pärast seda järgnevad maakohtu määruse p-s 4.3 sätestatud suhtlemiskorra tingimused.
6.Täpsustada Harju Maakohtu 19.11.2021 määruse resolutsiooni punkti 4.3.3 sõnastust, asendades sõnad „olenemata talvevaheaja regulatsioonist“ sõnadega „olenemata talvevaheaja ajavahemikust“.
7.Täpsustada Harju Maakohtu 19.11.2021 määruse resolutsiooni punkti 7 järgmiselt: Erieestkostja ülesanne on asuda korraldama lapse C ja isa X suhtlemist ning lapse ja isa lähedussuhte loomist ja säilitamist. Erieestkostjal on õigus oma ülesannete täitmisel kasutada asjatundjate ja spetsialistide abi.
8.Jätta Harju Maakohtu 19.11.2021 määrus muus osas muutmata.
9.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
10.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
10.1.Tunnistada lepitusmenetlus lapse C ja isa X suhtlemise korraldamisel ebaõnnestunuks.
10.2.Lõpetada osaliselt X ja Y ühine hooldusõigus lapse C suhtes ning anda lapse C (isikukood XXXXXXXXXXX) hooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramisel ainuisikuliselt X-le.
10.3.Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12137 kinnitatud suhtlemiskord.
10.4.Lõpetada Y isikuhooldusõigus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning lapse ja isa lähedussuhte loomisel ja säilitamisel ning määrata selles osas lapsele erieestkostja.
10.5.Erieestkostja on lapse C igakordse eestkosteasutuse pädev ametnik.
10.6.Erieestkostja ülesanne on asuda korraldama lapse C ja isa X suhtlemist ning lapse ja isa lähedussuhte loomist ja säilitamist. Erieestkostjal on õigus oma ülesannete täitmisel kasutada asjatundjate ja spetsialistide abi.
10.7.Määrata lapse C ning isa X ja ema Y suhtlemise kord alljärgnevalt:
10.7.1.Esimese nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest elab laps peamiselt ema juures, kuid toimuvad lapse ja isa kohtumised erieestkostja poolt määratud selleks sobivas kohas.
10.7.2.Sellele järgneva kolme kuu jooksul elab laps peamiselt ema juures ja viibib isa juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni.
10.7.3.Pärast kolme kuu möödumist:
10.7.3.1.viibib laps ema juures igal paarisnädalal alates kolmapäeval peale kooli kuni pühapäeval kell 18.00.
10.7.3.2.Alates suvevaheaja algusest s.o juuni keskpaigast, on laps isaga juuni kolmanda nädala ja emaga juuni neljanda nädala. Ajavahemikul juuli algusest kuni augusti lõpuni viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalaste perioodide kaupa. Kui vanemad ei saavuta muud kokkulepet, siis on laps emaga alates 16. juulist ja alates 16. augustist.
10.7.3.3.Olenemata talvevaheaja ajavahemikust on laps paarisaastatel 23.-24. detsember emaga ja 25.-26. detsember isaga, paaritutel aastatel vastupidi.
10.7.3.4.Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva oma graafiku järgsel ajal. Vanem võib tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva õigel kuupäeval.
10.7.3.5.Emadepäeva on laps emaga. Isadepäeva on laps isaga.
10.7.3.6.Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga.
10.7.3.7.Mõlemad vanemad võivad reisida lapsega välisriiki ajal, kui laps viibib graafiku järgselt vanema juures. Välisreisist tuleb teisele vanemale ette teatada esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolm nädalat enne reisi. Kuni 3-päevasest reisist lähiriikidesse tuleb teisele vanemale ette teatada ühe nädala.
10.7.3.8.Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st e-maili või SMS-i teel. 10.7.3.9.Vanemate ja lapse kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse e-kirja või SMS-i teel.
10.8.Määrata sunnivahendite kohaldamine selliselt, et käesolevas tsiviilasjas nr 2-1712137 kohtumäärusega kinnitatud lapse C ning tema vanemate Y ja X suhtlemise korra täitmiseks on kohtutäituril õigus kohaldada suhtlemiskorra täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku § 179 sätteid. Kui täitemenetluse käigus on muude vahendite rakendamine jäänud tulemusteta, lubada täitemenetluse seadustiku § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel kohtutäituril lapse C üleandmiseks ühelt vanemalt teisele vanemale kasutada vajadusel käesoleva määruse punktis 10.7 toodud suhtlemise korda rikkunud vanema suhtes vahetut jõudu ning siseneda suhtlemiskorda rikkunud vanema nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.
10.9.Kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et määrata erieestkostja lapse ja vanemate suhtlemise korraldamiseks alates kohtumääruse kuulutamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata esialgse õiguskaitse määruse täitmist.
11.Jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetlusosaliste kulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, lapse isa) esitas 06.07.2018 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse korraldamiseks ja lapse C-ga (puudutatud isik I, laps) suhtluskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt on Y (puudutatud isik II, lapse ema) rikkunud Harju Maakohtu 09.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12137 kinnitatud suhtluskorda. Vanemate suhted on keerulised ning avaldaja ei ole last näinud juba ligikaudu 1,5 kuud. Samuti ei ole ema andnud avaldajale võimalust lapsega telefoni teel rääkida. Kõikidel kordadel, mil laps oleks pidanud nädalavahetuse avaldajaga veetma, väitis ema, et laps on haige.
Lapse isa esitas 11.01.2021 maakohtule täiendatud avalduse, milles palus kohtul lõpetada isa ja ema ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt lapse viibimiskohta, haridus- ja raviküsimusi puudutavas osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle isale. Samuti palub isa määrata kindlaks enda ja lapse ema suhtluskord lapsega. Isa sõnul ei tee lapse ema isa ja lapse kohtumiseks koostööd. Isa kõned lapsele ema telefonil jäävad vastamata. Ema põhjendab kohtumiste ärajäämist peamiselt lapse nõrga füüsilise tervise, pidevate haiguste ja psüühilise seisundiga. Laps on elanud alates vanemate lahkuminekust emaga ja olnud tema mõjusfääris. Ema ei soovi, et laps isaga suhtleks. Lapse huvides on seda olukorda muuta, sest toimub lapse isast võõrandumine. Laps keeldub isaga ilma põhjust toomata kohtumisele tulemast. Lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale lapse viibimiskoha üle otsustusõiguse andmine. Lapse isa on paindlikum vanem. Lapse eraldamine emast traumeerib last vähem kui elupõline isast ilmajäämine. Hooldusõiguse üleandmisel on vaja kindlaks määrata ka ema ja lapse suhtluskord.
2.Lapse ema ei nõustunud 15.06.2021 seisukohas isa taotlusega lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus. Lapse elukoha ja haridusasutuse muutmine ei vasta lapse heaolule ega soovile. Laps on elanud ema ja venna juures kaheksa aastat. Tegemist on lapse harjumuspärase tugivõrgustikuga, kelle igapäevane olemasolu on lapsele äärmiselt oluline. Emal on lapsega soe ja lähedane side. Ema ei tee isale takistusi lapsega suhtlemisel, kuid kohtumised isaga viivad lapse stressi. Lapses on kujunenud soov isaga mitte kohtuda, tal on tekkinud hirmud isaga seoses ja ta ei soovi isa juurde minna. Ema otsis abi spetsialistidelt, sh käis laps teraapias psühholoog MK juures. Nimetatu tulemusena ei taastunud lapse soov isaga suhelda, kuid laps on olnud viimased aastad tasakaalukas, rõõmsameelne, tal puuduvad hirmud. Lapsel on head õpitulemused, mis viitab toetavale kodusele õhkkonnale. Lapse ema ei ole isa eest varjanud lapse terviseinfot ja dokumente. Kõik dokumendid, mis on lapse emal, on kättesaadavad isale lapse digiloost. Lapsel on olemas isiklik e-mail ning laps loeb oma postkasti kõrvalise abita. Laps on teadlik isa kirjadest, kuid ei soovi neile vastata. Lapse ema ei takista lapsel postkasti kasutamist ja isale vastu kirjutamist. Ema ei ole meelestanud last isa vastu ega mõjutanud teda isaga mitte suhtlema. Lapsel on kujunenud hoiak isa enda käitumise tagajärjel. Ei ole alust muuta lapse väljakujunenud elukorraldust, kui see ei ole kooskõlas lapse huvidega ja on vastuolus tema sooviga.
3.Eestkosteasutus Saku Vallavalitsus tõi 15.06.2021 arvamuses välja, et vanematel oleks vajalik osaleda perenõustamisel, et paraneks nende omavaheline koostöö. Ei ole leidnud kinnitust, et isa oleks lapse või tema ema suhtes olnud vägivaldne. Laps vajab teraapiat, et paraneks tema suhe isaga ja väheneks vastumeelsus isaga suhtlemise ees. Kui kumbki lapsevanem ei ole nõus lapse ja isa suhtlemise taastamiseks spetsialistidega koostööd tegema, tuleks kaaluda ka vastava ettekirjutuse tegemist või lapse ja isa suhtlemise tagamiseks erieestkoste seadmist. Lapse huvides ei ole isa juurde elama asumine ning taotletud viisil suhtluskorra määramine olukorras, kus lapse ja isa suhe on saanud kahjustada. Laps ei ole saanud mitu aastat isaga suhelda. Lapse huvides on tagada isaga suhtlemise võimalus ning määrata suhtluskord, mis on täidetav ja mida tuleb lapsevanematel järgida. Isa ja lapse omavahelises suhtlemises näeb takistusi eelkõige lapse ema, kuigi laps ise võiks positiivse toetuse korral isaga suhtlemiseks valmis olla.
4.Eeskosteasutus Tallinna Kesklinna Valitsus leidis 15.06.2021 seisukohas, et ema tegeleb lapse isast võõrandamisega. Vestluses lastekaitsetöötajaga ei avaldunud lapse hirm isa ees ega isa elukoha Saku suhtes. Vestlusest saab järeldada, et laps on ema poolt manipuleeritud ja isa suhtes negatiivselt häälestatud. Isa on nõus lapse õppimisega senises koolis. Lapse tervise küsimustega
on tegelenud peamiselt ema. Lapse isal on võimalus pääseda ligi kõigile lapse terviseandmetele läbi e-teenuste või otsesuhtluse arstidega. Tuleks lõpetada ema ja isa ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ning määrata kindlaks lapse ja ema suhtlemise kord. Arvestades asjaolu, et isa ei ole lapsega pika perioodi vältel reaalselt suhelda saanud ning käesolevas asjas kohtulahendi tegemine ja selle jõustumine võtab aega, tuleks reguleerida isa ja lapse ajutist suhtluskorda esialgse õiguskaitse korras kohtu algatusel selliselt, et isa ja lapse usaldusliku suhte taastamiseks võiks juunis 2021 isa ja lapse kohtumised leida aset üle ühe nädalavahetuse ning alates juulist 2021 võiks laps viibida vahelduvalt ühe nädala kaupa kummagi vanema juures.
5.Lapsele määratud esindaja 29.06.2021 arvamuse kohaselt tuleb isa avaldus rahuldada. Isa ja lapse suhtlus on emast tingitud põhjustel praktiliselt katkenud. Olukord on tingitud vanemate omavahelistet suhetest ja vanema poolt teadlikult tehtud otsusest ning valitud käitumisviisist. Olles kolme aasta jooksul jälginud vanemate käitumist, esitatud ja kogutud tõendeid, on esindaja seisukohal, et puuduvad objektiivsed põhjused välistada lapse huvides tema suhtlust isaga. Sisuliselt on võimalik valida kahe halva variandi vahel: 1) jätta vanematele ühine hooldusõigus ning määrata isa ja lapse suhtluskord, mis ei tagaks reaalselt suhtlusvõimalust ning laps võõrduks isast; isa ei saaks osaleda lapse elus ning vanemate vahelised vaidlused kohtus jätkuksid; lepitus- või nõustamismenetlused vanemate käitumist ei muuda; 2) lõpetada hooldusõigus, mis tagaks mõlemale vanemale koha lapse elus; negatiivsena kaasneks oluline muudatus lapse elus ehk elama asumine ühe vanema juurest teise vanema juurde, kellega ta viimase kolme aasta jooksul praktiliselt ei ole kokku puutunud; selle mõju lapsele ei oska esindaja hinnata.
6.Maakohus kuulas lapse ära 01.11.2019. Lapsevanemad ja teised menetlusosalised kuulas maakohus ära 15.10.2018, 06.12.2018 ning 15.11.2019 toimunud ärakuulamistel. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus tunnistas 19.11.2021 määrusega lepitusmenetluse lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ebaõnnestunuks, lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning andis lapse hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramisel ainuisikuliselt lapse isale. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 09.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12137 kinnitatud suhtlemiskorra ning määras kindlaks uue suhtlemiskorra. Lisaks lõpetas maakohus lapse ema isikuhooldusõiguse lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning lapse ja isa lähedussuhte loomisel ja säilitamisel ning määras selles osas lapsele erieestkostjaks lapse igakordse eestkosteasutuse pädeva ametniku. Maakohus määras ka sunnivahendite kohaldamise suhtlemiskorra täitmiseks ning kohaldas esialgset õiguskaitset selliselt, et määras erieestkostja lapse ja vanemate suhtlemise korraldamiseks alates kohtumääruse kuulutamisest. Maakohus leidis, et ema töötab vastu lapse ja isa suhtlemisele. 06.12.2018 istungil avaldas lapse ema esindaja kaudu, et isaga suhtlus tuleb välistada või viia miinimumi. Kohtu poolt 11.12.2019 esialgse õiguskaitse määrusega määratud kohtumisi Tallinna Perekeskuses ei toimunud, sest ema ja laps väitsid, et laps ei soovi isaga suhelda. Eeskosteasutuste 2021. a juuni arvamustest nähtuvalt laps isa ei karda, kuid ei soovi isaga suhelda. Maakohus tuvastas, et lapse ema võõrandab last isast. Ema soovib, et laps kardaks isa ja ärrituks isegi sel juhul, kui isast räägitakse. Ilmnenud ei ole põhjust, miks laps peaks isa kartma ja keelduma isaga suhtlemisest. Laps pole mitu aastat isa näinud. Seega saab lapse vastumeelsust isa suhtes põhjustada ainult ema, kelle mõjuväljas laps igapäevaselt on. Kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Praegusel juhul see nii ei ole.
Mõlema vanema juures on lapsele head elamistingimused. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktidest ilmnes, et neil puudub psüühikahäire ning vanemad on võimelised last hooldama ja arendama. Eestkosteasutused ja lapse esindaja leiavad, et vanemad on võimelised last hooldama. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramisel ja andis isale selles osas ainuhooldusõiguse, kuna nimetatu on ainuke võimalus, kuidas tagada lapsele suhe mõlema vanemaga. Kui ema otsustab jätkuvalt lapse viibimiskoha üle, siis ei saa laps oma isa kunagi tundma. Kui aga isa määrab lapse viibimiskoha, siis on lapsele tagatud suhe mõlema vanemaga. Muus osas, mis ei puuduta lapse suhtlemist isaga, on ema hea ja hoolitsev vanem. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse andmine ei ole põhjendatud lapse hariduse ja terviseküsimustes. Vanematel ei ole lapse haridusküsimustes vaidlusi olnud. Lapse ema on peale vanemate lahkuminekut olnud peamine lapse eest hoolitseja. Mõlemad vanemad hoolivad lapse tervisest. Isa ei ole ema nõudmistele lapse tervise eest hoolitsemisel vastu vaielnud. Maakohus määras lapsele erieestkostja, kelle ülesandeks on esmalt asuda korraldama isa ja lapse suhtlemist. Laps ei ole koheselt valmis isa juurde kolima, talle peab jääma aega olukorraga kohanemiseks. Lapsele vastumeelse suhtluse pealesurumine võib viia vastupidise tulemuseni. Kuna lapse igakordne elukoht võib muutuda, ei määranud maakohus konkreetset kohalikku omavalitsust, kelle ametnik asub erieestkostet teostama. Lapsel on emaga lähedane suhe ning ka olukorras, kus isa määrab lapse viibimiskohta, sh elukohta, vajab laps emaga suhtlemist. Maakohus määras emaga uue suhtluskorra selliselt, et laps viibib koos emaga üle nädala alates kolmapäevast kuni pühapäeva õhtuni; koolivaheaegadel ja pühade ajal viibib laps võrdselt kummagi vanema juures. Maakohus kohaldas TsMS § 551 lg 1, TsMS § 4771 lg 2 ja TsMS § 378 lg 3 alusel esialgset õiguskaitset ning määras esialgse õiguskaitse korras lapsele erieestkostja. Maakohus lubas TMS § 179 lg 4 kohaselt lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Maakohus leidis, et lapse ema varasema käitumise põhjal on alust eeldada, et ema ei anna last isale vabatahtlikult välja. Kui ema kohtulahendit vabatahtlikult ei täida, on kohtutäituril õigus tema suhtes jõudu kasutada. Määruskaebus
8.Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu 19.11.2021 määrus täies ulatuses tühistada ning saata asi maakohtule uueks lahendamiseks või võimalusel lahendada asi ringkonnakohtus, jättes esitatud avaldus rahuldamata. Lisaks taotleb ema määrata lapsele kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ema taotleb kuulata üle Marienthali Keskuse psühholoog MK. Maakohus rahuldas 06.12.2018 poolte taotluse lapsele ekspertiisi tegemiseks. Maakohus oleks pidanud ekspertiisi tegemise otsuse saatma eksperdile täitmiseks viivitamatult, kuid kindlasti peale lapse ära kuulamist. Oluline on tuvastada, millest on tingitud lapse soov oma isaga mitte suhelda, kas on võimalik lapse ja isa suhtlemise taastamine ning kuidas seda parimal viisil lapse vaimset olukorda ja õigustatud huve arvestades teha saaks. Laps on kinnitanud kõikidele menetluses osalevatele isikutele, kohtule ja psühholoog MK-le, et ei taha isaga kohtuda. Laps on heades suhetes ema ja sõpradega, ta õpib hästi, tal on turvaline, soe ja
hoolitsev elurütm. Kardinaalsed elukorralduse muudatused traumeeriksid last ning neid tagajärgi ja kahjusid ei ole võimalik hiljem korvata. Kui laps ei soovi isaga suhelda, ei ole võimalik kohtul teha lahendit, mis võimaldab isal otsustada lapse elukoha üle. Avaldus hooldusõiguses muudatuste tegemiseks laekus kohtule avaldaja poolt 11.01.2021. Pärast seda ei kuulanud kohus ära last ega vanemaid, ei arutanud menetlusosalistega nõude võimaliku rahuldamise võimalikkust ega tagajärgi. Oluline menetlusnormi rikkumine on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus jättis lahendamata taotluse kuulata üle lapse psühholoog MK, kes on lapsega pikalt suhelnud, kursis lapse tegeliku vaimse olukorraga, omab professionaalset seisukohta lapse ja isa suhtlemise korraldamise osas. Lisaks on maakohus lohakalt ja piiratult jaganud asjas kogutud infot menetlusosalistega. Maakohus ei võtnud arvesse, et lapse esindaja püüdis lapsega kohtuda ühel korral, tal ei tekkinud lapsega kohtudes mingit kontakti ning seega ei saa ta edasi anda lapse huvidesse puutuvat informatsiooni. Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse esindaja veendus isiklikult, et esialgse õiguskaitse määruse alusel planeeritud lapse kohtumine isaga ebaõnnestus lapse enda valiku tõttu ning lastekaitse tõdes, et vägisi last isaga kohtumisele tuua ei saa. Ka Saku valla lastekaitse esindaja kinnitab oma seisukohas, et lapse arvamuse kohaselt ta ei soovi isaga kohtuda. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas on lapse huvidega kooskõlas olukord, kus tema viibimiskoha, sh elukoha valikuid hakkab tegema isa, kellega laps ei soovi kohtuda ega suhelda. Kuni lapsel endal ei teki selleks sisemist soovi, ei ole vaidlustatud kohtumäärus täidetav. Menetluse edasine käik
9.Lapse isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Tallinna Kesklinna Valitsus toetab määruskaebust osaliselt. Lapse psühholoogilt MKlt tuleks uurida lapse valmisoleku kohta isaga kohtumiseks.
11.Saku Vallavalitsus leiab, et psühholoogilise või psühhiaatrilise ekspertiisi määramine ei ole vajalik eeltingimus selleks, et lapse ja isa omavahelised suhted taastada. Psühholoog MK võiks lapse ja isa suhete taastamisse kaasata, sest ta tunneb last, oskab toetada lapse tundeid ja anda omapoolseid soovitusi suhete taastamiseks.
12.Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub alus.
13.Tallinna Kesklinna Valitsus on 16.05.2022 esitanud maakohtule teate, mille kohaselt ei ole erieestkoste seadmisega püsitatud eesmärke võimalik saavutada, kuna lastekaitsespetsialistid ei kasuta lapse suhtes jõu- ja sunnimeetodeid. Lastekaitsespetsialist on käinud kolmel korral veenmas last isaga suhtlema ja kohtuma. Kõigil kordadel on C väljendanud soovimatust oma isaga suhelda või kohtuda. Mida rohkem last survestada isaga kohtuma, seda ebameeldivamaks see tema jaoks muutub ning vastumeelsus kinnistub veelgi enam. C on isast võõrandatud, kuna tal ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud võimalik isaga vahetult suhelda ega ise oma arvamust isast kujundada. Lapse ettevalmistus ja valmisolek uuesti isaga suhtlema hakata sõltub täielikult ema tegevusest, kes ei tee selleks pingutusi . Eestkosteasutus palub kaaluda erieestkoste lõpetamist ja kohustada vanemaid läbima perelepitusteenus, sest ainult läbi vanemate omavaheliste suhete parendamise on võimalik hakata hiljem taaslooma isa ja poja vahelist usaldust ning suhtlemist.
14.Maakohus võttis määruskaebuse 31.05.2022 menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
15.Ringkonnakohus kuulas 22.11.2022 C ära.
16.Ringkonnakohus tegi 24.11.2022 päringu psühholoog MK-le.
17.Lapse ema esitas 16.12.2022 taotluse jätta avaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Taotluse kohaselt on menetlus kestnud pikki aastaid ning mõistlik aeg tegeleda lapse hoiakute analüüsimisega ja nende muutmisega on möödunud. Lapse seisukoht isa suhtes on püsinud juba pikka aega. Iga menetluses tehtav toiming traumeerib last. Samuti tekitab menetluse jätkamine asjatult menetluskulusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et kaevatava maakohtu määruse resolutsiooni tuleb osaliselt muuta (pde 4.1, 4.2 ja 4.3 osas) ja täpsustada (p 7, 9.7.1 ja 9.7.2 osas). Muus osas jääb määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite vastuvõtmist ja lahendab taotlused (I), seejärel analüüsib vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise põhjendatust (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I
20.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
21.Rahuldamata tuleb jätta lapse ema taotlus määrata lapsele kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi tegemine ei ole praegusel juhul vajalik, kuna asjaolu kohta, millest on tingitud lapse soov isaga mitte suhelda, on asjas esitatud piisavalt seisukohti ja tõendeid. Rahuldamata tuleb jätta taotlus MK ülekuulamiseks. Ringkonnakohus pöördus MK poole seoses lapsel tekkinud vastumeelsusega isaga suhtlemisel, uurides selle põhjuseid ja ületamise võimalikkust. MK vastas 08.12.2022 ringkonnakohtule, et viimane kohtumine C-ga oli 26.01.2022 kooliprobleemide tõttu, kuid laps loobus edasistest kohtumistest ja teraapias osalemisest. Pere probleemidega MK enda sõnul kursis ei ole. MK vastusest tulenevalt ei pea ringkonnakohus tema täiendavat ülekuulamist põhjendatuks.
22.Rahuldamata tuleb jätta ka lapse ema taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest selleks puudub seaduslik alus ja avaldus tuleb sisuliselt lahendada. II
23.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on
selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm nr 3-2-1159-15 p 28).
24.Maakohus leidis põhjendatult, et lepitusmenetlus lapse ja isa suhtlemise korraldamisel tuleb tunnistada ebaõnnestunuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 26 lg 1 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Maakohtu määruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 563 lg 7 nägi ette, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kasvõi üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid kohaldada või määrab millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Puudub vaidlus, et maakohtu menetluses ei saavutatud vanemate vahel lapse ja isa suhtlemise korraldamises kokkulepet. Maakohus kohaldas menetluse ajal 11.12.2019 määrusega esialgset õiguskaitset ning määras, et lapse ja isa kohtumised hakkavad toimuma Tallinna Perekeskuses lapse eestkosteasutuse Tallinna Kesklinna Valitsuse suunamisel. Lapse ja isa vahel ei ole kohtumisi toimunud, sest lapse ema ning lapse sõnul ei soovi laps isaga suhelda. Selline seisukoht on olnud menetluse kestel läbiv. Lepitusmenetluse peamiseks eesmärgiks on lepitada suhtlemist korraldava määruse rikkumise puhul vanemaid, s.o toetada nende suhtlust ja aidata vanematel leida lapsega suhtlemisel ilmnenud probleemidele lahendus. Nelja ja poole aasta jooksul isa ja lapse kohtumiste mittetoimumine näitab, et vanemate vahel ei ole võimalik kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas saavutada. Seega esineb alus TsMS § 563 lg 7 alusel lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamiseks.
25.Menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et isa ja lapse suhtlemine ei oleks lapse huvides või oleks talle ohtlik. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et lapsele mõlema vanemaga sideme säilitamiseks tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui ema otsustab jätkuvalt lapse viibimiskoha üle, siis ei saa laps oma isa tõenäoliselt kunagi tundma. Kui aga isa määrab lapse viibimiskohta, siis on lapsele tagatud suhe mõlema vanemaga. Seetõttu andis maakohus õigesti isale selles osas ainuhooldusõiguse.
25.1.Laps on suurema osa oma elust elanud koos emaga. Isa on korduvalt kohtu poole pöördunud, sest lapse ema ei ole võimaldanud tal lapsega kohtuda. Isa ja lapse suhtluskorrajärgseid kohtumisi ei ole toimunud terve kohtumenetluse jooksul ehk juba üle nelja aasta. Saku Vallavalitsus on välja toonud, et laps vajab teraapiat, et paraneks tema suhe isaga ja väheneks vastumeelsus isaga suhtlemise ees. Saku Vallavalitsus näeb isa ja lapse omavahelise suhtlemise takistajana eelkõige ema.
Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et ema tegeleb jõuliselt lapse isast võõrandamisega ning hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas tuleks anda isale. Nimetatud seisukoha järgi sõltub lapse ettevalmistus ja valmisolek uuesti isaga suhtlema hakata täielikult ema tegevusest. Ka lapsele määratud esindaja leiab, et isa ja lapse suhtlus on emast tingitud põhjustel praktiliselt katkenud. Seega leiavad nii eestkosteasutused kui ka lapsele määratud esindaja, et lapse ja isa suhtlus on lõppenud ema käitumise tõttu.
25.2.Lapse ema peamiseks vastuväiteks on, et laps ise ei taha isaga suhelda ja kardab teda. Ema eitab lapse seisukoha kujundamist ja leiab, et see on kujunenud isa enda väärkäitumise tõttu. Lapse külaskäigud isa juurde on lõppenud psühholoogiliste tagasilöökidega ning hirmu tekkimisega isa suhtes, mis on kadunud peale spetsialisti poolt vaimse tervise abi osutamist. Laps on vaimselt stabiliseerunud siis, kui ei ole isaga kokkupuuteid olnud.
25.3.Laps on kõigile menetluses osalevatele isikutele ning kohtule kinnitanud, et ta ei soovi isaga kohtuda ega temaga suhelda. Lapse tahe ja huvid ei ole aga samastatavad. Tallinna Kesklinna Valitsus tõi oma 15.06.2021 seisukohas välja, et lapse ema sõnul ärritub laps tugevasti ja hakkab märatsema, kui mainida sõna „isa“ või „Saku“. Samas lastekaitsetöötajaga vesteldes rääkis laps rahulikult nii isast kui ka Sakust ega läinud seejuures endast välja (dtl 514– 515). Saku Vallavalitsuse 15.06.2021 seisukoha kohaselt andis lapse ema enne kohtumist lastekaitsespetsialistile teada, et kohtumine põhjustab lapsele pingeid ning laps nõustus lastekaitsespetsialistiga kohtuma vaid tingimusel, et ema lubab tal peale vestlust midagi ära lõhkuda. Kohtumisel ei täheldanud aga lastekaitsespetsialist, et isast rääkimine lapsele pingeid põhjustaks. Laps rääkis lastekaitsespetsialistile ema poolt viidatud lõhkumise kohta, et talle meeldib lõhkuda ja samuti saab ta siis 2 eurot. Laps oli sealjuures sellest rääkides põnevil (dtl 509). Maakohtus ärakuulamisel ütles laps, et ta isaga suhelda ei soovi. Samas ei avaldanud laps ärakuulamisel isa suhtes ühtegi emotsiooni, ei negatiivset ega ka positiivset, kõneles isast ükskõikselt ja enda poolt räägitule n.ö kaasa ei elanud (maakohtu otsuse p 6). Ringkonnakohtus aset leidnud ärakuulamisel asus laps ilma sissejuhatuseta koheselt „hullust“ ehk isast rääkima. Laps soovis sünnipäevakingiks, et hull lõpetaks terroriseerimise. Lisaks ütles laps, et isa on jobu ja jääb ka jobuks. Lapse jutt tundus harjutatud ja tema kasutatud väljendid täiskasvanulikud. Laps kinnitas ärakuulamisel, et ema on isaga riius ning tema samuti. Laps avaldas, et isa on teda panniga pähe löönud ja sellest on sinikas järele jäänud. Viimast asjaolu ei ole keegi menetluses esile toonud ja jääb mulje, et tegemist on lapse fantaasiaga. Kuna isa ja laps ei ole kaua kohtunud (välja arvatud põgusad kokkupuuted ning teraapias osalemised menetluse algusperioodil), ei ole usutav, et lapse tugev vastumeelsus on põhjuseta tekkinud. Kui laps sai isaga suhtluskorra alusel kohtuda, oli laps veel küllaltki väike. Laps oli menetluse alguses (juulis 2018. a) ainult 5-aastane. Algselt olid kokkulepitud kohtumiste ära jäämiste põhjusteks ema sõnul lapse haigused ja terviseprobleemid. Lisaks heitis ema isale ette, et isa ei pea kinni lapsele määratud toitumissoovitustest, isa võtab lapse koos lapsele kuuluvate riietega lasteaiast ja ei too neid tagasi, laps naaseb isa juurest väsinuna, isa karistab last füüsiliselt ning lapsel esinevad isaga suhtlemise tagajärjel käitumishäired (dtl 166-169). Ema avaldas 06.12.2018 toimunud kohtuistungil, et soovib lapse suhtlemise isaga välistada või viia miinimumini (dtl 233). Edasises menetluses asus ema väitma, et laps ise ei soovi enam isaga kohtuda. Kui maakohtu menetluse ajal avaldas laps veel, et tal on ka häid mälestusi isa ja isapoolsete sugulastega seoses (Saku Vallavalitsuse 15.06.2021 arvamus, dtl 509), siis ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel väitis laps, et isaga seonduvaid ilusaid mälestusi tal ei ole.
25.4.Isa esitas oma 21.12.2021 vastuses määruskaebusele Marienthali Keskuses psühholoog MK poolt läbi viidud psühhoteraapia kokkuvõtted (dtl 631-632). Kokkuvõtte kohaselt on psühholoog 21.11.2018 märkinud, et lapsel on süvenenud meeleolulangus, mille põhjuseks igatsus isa järele. Lapse käitumist mõjutavad segased peresuhted. 26.02.2019 sissekande kohaselt käis laps vastuvõtul koos isaga ning isa ja poja vahel on hea emotsionaalne side. Laps rõõmustab isaga kohtumise üle. Teise vanema [ema] juuresolekul pinged kasvavad. Laps muutub murelikuks, mida väljendab ka sõnaliselt. Püüab ise olukorda lahendada, andes isale emapoolse sõnumi. Hirm vanematevahelise konflikti pärast. 12.03.2019 märgitu kohaselt on laps pärast vanemate konflikti murelik ning on võtnud ise vastutuse ja proovib olukorda lahendada. Dokumendist nähtub, et 2019. aasta alguses oli lapse ja isa vahel veel emotsionaalne side olemas ning laps tundis isaga kohtumisest rõõmu.
25.5.Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et lapse vastumeelsus isa suhtes on aegamööda tekkinud tulenevalt vanemate konfliktsest suhtest ja ema väljakujunenud seisukohast, et isaga kohtumine mõjub lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele halvasti. PKS § 143 lg 3 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ning lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Ema tegevuse tõttu ei ole isal võimalik lapse suhtes hooldusõigust teostada ning see on lapse huvide vastane.
25.6.Väited isapoolsest lapse füüsilisest karistamisest, vägivaldsest käitumisest või alkoholismist ei ole menetluses kinnitust leidnud. Lastekaitsespetsialistide hinnangute kohaselt on isa juures sobivad tingimused lapsega elamiseks. Vanemate suhtes teostatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on lapse isa tulenevalt oma vaimsest seisundist võimeline last hooldama ja arendama (dtl 302-304).
25.7.Praegusel juhul ei piisa sellest, kui lõpetada ema isikuhooldusõigus osaliselt, s.o lapse ja isa suhtlemise korraldamisel ning lapse ja isa lähedussuhte loomisel ja säilitamisel, ning määrata isaga suhtlemise otsustamiseks erieestkostja, kes kohtumisi korraldaks. Maakohtu 19.11.2021 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitset ning määrati erieestkostja, kelle ülesanne oli asuda korraldama lapse ja isa suhtlemist ning lapse ja isa lähedussuhte loomist ning säilitamist. Erieestkostja 16.05.2022 seisukohast (dtl 662-663) nähtub, et ta asus oma ülesandeid täitma olukorras, kus isa ja laps ei olnud suhelnud ega kohtunud juba kolm aastat. Erieestkostja suunas määruse punkti 1.4. täitmiseks isa ja lapse Perede ja Laste Nõuandekeskusesse, kuna Tallinna Perekeskuses olid 2–3 kuu pikkused järjekorrad. Perede ja Laste Nõuandekeskuses pakuti perele välja esimesed ajad detsembri keskel 2021. a. Ema teatas erieestkostjale, et ei ole nõus last nimetatud keskusesse viima ja nõudis, et täidetaks täpselt kohtumääruse juhiseid, st et laps ja isa kohtuksid Tallinna Perekeskuses. Tallinna Perekeskuse poolt pakuti lapse ja isa kohtumiseks välja aeg märtsi lõpus 2022 kell 15.00, kuid see ei sobinud lapse ema sõnul seetõttu, et laps õppis koolis õhtuses vahetuses. Uueks ajaks pakutud aprilli keskel ja lõpus toimuma pidanud kohtumised jäid samuti ära. Esimene seetõttu, et laps oli haige. Teise kohtumise eel külastasid lastekaitsespetsialistid last tema kodus, et veenda teda isaga kohtuma. Laps jäi resoluutselt seisukohale, et ta ei soovi isaga suhelda ega kohtuda. Lastekaitsespetsialist MR on käinud kolmel korral (19.06.2020, 11.06.2021 ja 26.04.2022) lapsega vestlemas ja veenmas teda isaga suhtlema ja kohtuma. Kõigil kordadel on laps väljendanud
soovimatust oma isaga suhelda või kohtuda. Erieestkostja toob esile, et ta ei saa jõuga last tema tahtevastaselt isaga kohtuma viia. Eeltoodud seisukohast järeldab kolleegium, et erieestkostjal ei ole õnnestunud isa ja lapse suhtlust korraldada ema jäiga suhtumise ja lapse soovimatuse tõttu. Arvestades eeltoodud asjaolusid puudub alus loota, et laps nõustuks erieestkostja tegevuse tulemusena vabatahtlikult isaga suhtlema ja kohtuma. Praeguse määruse p-s 25.5 toodud järeldus võimaldab väita, et lapse soovimatus isaga suhelda on vähemalt osaliselt tingitud ema suhtumisest. Asjas esitatud tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest ei nähtu, et ema oleks midagi teinud isa ja lapse suhtlemise soodustamiseks. Kui ema on pinges lapse ja isa kohtumiste tõttu, kartes lapse vaimse ja füüsilise tervise pärast, on mõistetavalt ka lapsel selle olukorraga raske toime tulla ja ta keeldub isa juurde minemast.
25.8.Kolleegium nõustub, et viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse isale üleandmine võib lapsele esialgu raske ja traumeeriv olla. Samas võivad senise olukorra jätkumise korral olla tagajärjed pikemas perspektiivis last rohkem kahjustavad. Lapse ja isa suhte taastamine ei ole võimalik olukorras, kus nad kohtuda ei saa. Isa suhtes pideva hirmu ja vastumeelsuse sisendamine mõjub halvasti lapse arengule ja tema enesehinnangule. Kahetsusväärne on olukord, kus laps ei julge põhjendamatu ning talle sisendatud hirmu tõttu enam koolis või mujal kodunt väljas käia. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvide kaitseks ei ole jäänud enam muud toimivat abinõud, kui anda lapse ainuhooldusõigus osaliselt üle isale, kes kohtu hinnangul suudab tagada lapse suhtlemise ja normaalsete suhete olemasolu mõlema vanemaga. Kokkuvõttes on maakohus hooldusõiguse küsimuse õigesti lahendanud.
26.Maakohus tühistas Harju Maakohtu 09.10.2017 määrusega määratud suhtluskorra ning määras kindlaks uue suhtluskorra. Maakohus määras määruse resolutsiooni punktis 4.3 uue suhtluskorra selliselt, et laps viibib koos emaga üle nädala alates kolmapäevast kuni pühapäeva õhtuni; koolivaheaegadel ja pühade ajal viibib laps võrdselt kummagi vanema juures. Lapse ema ei ole määruskaebuses maakohtu poolt määratud uue suhtluskorra osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud suhtluskord on mõistlik ning tagab lapsele võimaluse mõlema vanemaga suhelda ja aega veeta.
27.Maakohus leidis põhjendatult, et esmalt tuleb alustada isa ja lapse suhtlemise korraldamist, sest laps ei ole koheselt valmis isa juurde kolima. Maakohus määras põhjendatult üleminekuperioodi, mis annab lapsele võimaluse isaga ning isa juures olemisega harjuda. Maakohus on õigesti tuvastanud erieestkoste määramise vajaduse ning erieeskoste lõpetamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust erieestkostja ülesannete osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 7) selliselt, et erieestkostjal on õigus oma ülesannete täitmisel kasutada asjatundjate ja spetsialistide abi. Erieestkostja võib vajadusel näiteks kaasata psühholoogi, kes pakuks lapsele isaga suhtlema asumisel nõustamist. Erieestkostja peab koos erialaspetsialistidega püüdma leida lahendusi lapse meelsuse muutmiseks ning isa ja lapse suhte taastamiseks.
Maakohtu poolt määratud tähtajad üleminekuperioodi osas on põhjendatud, kuid need on praeguseks möödunud. Määratavad kuupäevad on mõistlik siduda määruse jõustumisega. See välistab olukorra, kus lahendi edasikaebamise korral on kohtu poolt määratud kuupäevad möödunud. Ringkonnakohus määrab, et esimese nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvad lapse ja isa kohtumised erieestkostja poolt määratud ajal ja selleks sobivas kohas. Arvestada tuleb Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avaldatuga, et Tallinna Perekeskuses on lapse ja lahuselava vanema kohtumiste korraldamise teenusele järjekord 2-3 kuud. Samuti lähtub ringkonnakohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on erieestkostja ülesandeks otsustada paindlikult lapse heaolu ja kõiki asjaolusid arvesse võttes, millal ja kus laps lahus elava vanemaga kohtub (RKTKm 2-15-16111 p 19). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et sel ajal elab laps peamiselt ema juures. Sellele järgneva kolme kuu jooksul viibib laps isa juures iga paarisnädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et sel ajal elab laps peamiselt ema juures. Pärast kolme kuu möödumist hakkab kehtima maakohtu poolt määratud lapse ja ema suhtlemiskord. Lapse peamise elukoha määrab viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõiguse alusel isa. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada ka maakohtu määruse punkti 4.3.3 sõnastust ja asendada suurema selguse huvides fraasi „olenemata talvevaheaja regulatsioonist“ sõnastusega „olenemata talvevaheaja ajavahemikust“. Sõna regulatsioon viitab millegi reguleerimisele ja võib antud kontekstis tekitada segadust.
28.TsMS § 563 lg 7 p 1 ja TsMS § 563 lg 8 ning TMS § 179 p 4 kohaselt saab jõustunud kohtumääruse alusel alustada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks täitemenetlust ning rakendada kohtu poolt nimetatud sunnimeetmeid. Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 8 määranud sunnivahendite kohaldamise. Kuna menetluses on ilmnenud, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, on sunnivahendite määramine põhjendatud. III
29.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.