Muud

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.K. esitas 31.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus ja tal on üks ülalpeetav. Võlgnik on töötu. Igakuised sissetulekud on kokku 716,08 eurot, millest toitjakaotuspension 320,18 eurot, peretoetus 80 eurot ja töötutoetus 315,90 eurot. Võlgniku väljaminekud on 510 eurot. Võlgniku on tekkinud suured makseraskused seoses laenude võtmisega, sh eelnevate laenude tasumiseks. Võlgnik on maksejõuetu ning ei ole suuteline 2

oma kohustusi täitma. Kohustuste summa on vähemalt 11 215,91 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 20.01.2025. a määrusega J.K. Kxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Miti. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 07.02.2025. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatud andmete kohaselt on valdav osa J.K. Kxxxx teadaolevatest võlakohustustest sissenõutavaks muutunud ja on sundtäitmises. J.K. Kxxxxx puuduvad rahalised vahendid kõikide tema suhtes sissenõutavaks muutunud võlakohustuste täitmiseks. Tema perekonna sissetulekud koosnevad ainult väheldasest töötutoetusest, peretoetusest ja alaealise lapse kasuks makstavast toitjakaotuspensionist. Laekumiste liiki ja suurust arvestades ei ole J.K. Kxxxx sissetulekutele võimalik TMS alusel sundtäitmise korras võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissenõudeid üldse pöörata. Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud (näit. äritegevusest, renditulud jms), samuti kiirelt realiseeritav materiaalne vara puudub. Seega juhul kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, ei ole sundtäitmise korras teadaolevaid võlakohustusi võimalik lähema ettenähtava aja jooksul täita. Ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele lähiajal. Võlausaldajate nõuete mingilgi määral rahuldamine oleks võimalik ainult võlgniku poolt vabatahtliku täitmise korras maksete tegemisel. Võlgnik on avaldanud, et pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse korral on valmis võlausaldajate nõuete rahuldamiseks panustama vabatahtliku täitmise korras 60 €/kuus. Eeltoodut arvestades ei suuda J.K. mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva meetme (uute suuremate laenude võtmine) valimine. Võlgniku poolt 2023.-2025. aastal maksete tegemist hasartmängude mängimisele saab aga käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena vara raiskamise kaudu. Need on sellised asjaolud, mille puhul FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib (st. tegemist on kohtu kaalutlusega) jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik on kinnitanud, et on seadnud endale hasartmängude keelu. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku hinnata, kas eespool kirjeldatud asjaoludel peab kohus võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Juhul kui vastus sellele on jaatav siis on alus kuulutada välja võlgniku pankrot ja ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetlus (st. rahuldada võlgniku maksejõuetusavaldus). Juhul kui kohus ei pea võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust, on alus menetlus lõpetada (võlgnik ei ole ainuüksi pankroti väljakuulutamist soovinud!). Kohus kuulas võlgniku ära 05.03.2025. a toimunud kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja 3

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas võlgnikuga ja usaldusisikuga 05.03.2025 kohtuistungil sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Kohtu arvates on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega sobiv menetlusliik selle võlgniku jaoks. Usaldusisik on arvamusel, et selle võlgniku puhul ei ole võlgade ümberkujundamismenetluse algatamine otstarbekas, kuna võlgnikul puuduvad nii motivatsioon oma kohustusi täita, kui ka rahalised vahendid selle menetluse rahastamiseks. Ka võlgnik leiab, et talle sobivaim menetluse liik on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et J.K. Kxxxxxx on sobivaim maksejõuetusmenetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik elatub juhutöödest. Võlgniku puudub igakuine stabiilne sissetulek. Võlgnikul olemasoleva sissetulekuga ei ole võimalik kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 18 115,25 eurot. Kohus selgitas võlgnikule vajadust leida töö, s.h. ei ole selles menetluses võimalik võlgnikul tööd valida. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega kaasneb kohustus teha võlausaldajatele eraldisi võlgade katteks. Selleks peab võlgnik leidma sissetuleku. Kohus loeb tuvastatuks, et J.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

4

Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku J.K. Kxxxx pankroti välja 07.03.2025 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Miti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 02.04.2025. a algusega kell 9.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.03.2026. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: 5



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Küllike Mitt, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 6

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 07.02.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 24 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 792 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot, kokku 966,24 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 24 pooltundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 5 1 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 966,24 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.