Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(2)

2-16-105517 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt PlusPlus Capital AS ja I M sõlmisid 27.04.2012 võla tasumise kokkulepe nr 22747286, millega kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel. Vastavalt võla tasumise kokkulepe p.1.1 tunnistas võlgnik võlgnevust hageja ees summas 268,85 eurot. Pooled sõlmisid kokkulepe võlgnevuse tasumiseks vastavalt kokkulepe p.2.1 alusel summas 204,00 eurot. Kokkulepe kohaselt tuli võlgnevus tuli tasuda võrdsetes osades ja kuumaksega 10 eurot kuus. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkuleppes toodud tingimusi ja ei tasunud hagejale vastavalt võla tasumise kokkuleppele. Vastavalt kokkuleppe punktile 3.1 kui võlgnik ei täida maksegraafikut, kaotas kompromissisumma kehtivuse ja hagejal tekkis õigus sisse nõuda kokkulepe punktis 1.1 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks ehk siis 190,69 eurot. Kuna kostja pika perioodi jooksul võlgnevust ei tasunud arvestas hageja nõude sissenõutavaks muutunuks alates 12.08.2012 tähtaja saabumisega. Vastavalt kokkulepe punktile 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,5% päevas kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt. PlusPlus Capital AS esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kuna kostjale saadetud võlateatised jäid vastuseta ning võlgnik kohustust täitma ei asunud, siis loovutas PlusPlus Capital AS nõude hagejale 2(2)

2-16-105517 kohtumenetluse alustamiseks. Nõuete loovutamisest teavitas PlusPlus Capital AS kostjat kirjalikult. Viivise arvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,5 %: Põhisumma Viivise arvestamise algus 190,69 12.08.2012

Viivise arvestamise lõpp Viivise määr Viivise summa 25.04.2016 0,5% 1289,06

Hageja on arvestanud viiviseid alates kostja poolt maksegraafikujärgse kuumakse tähtaja saabumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning tegutsedes heas usus ei ole esitanud viivisnõuet põhivõlast suuremas osas. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 190,69 eurot ja viivised 190,69 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 288 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 06.05.2016 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga võla tasumise kokkuleppe oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

3(2)

2-16-105517 Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,5% päevas tasumata põhiosalt kalendripäevas. Viivisemäär 0,5% päevas ehk 182,50% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 7,75 kuni 8,75 % aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Kehtiva VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuni 15.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 järgi lisandus § 94-s sätestatud intressimäärale 7 protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivised ajavahemiku 12.08.2012 kuni 25.04.2016 eest. Kohtu arvutuste kohaselt nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks võlasummalt 190,69 eurot on 57,63 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 190,69 eurot ja viivised 57,63 eurot. Viivise 133,06 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatuses 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 ja 2, 174 lg 1 ja 175 lg 1 määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 270 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 170 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 175,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.