Hageja: Borister OÜ (rk: 12597084; asukoht: Turu 30, Tartu 51014) Hageja lepinguline esindaja: Aivar Keskpaik (OÜ Õigusbüroo Keskpaik; e-post: [email protected]) Kostja: Villaare OÜ (rk: 11077425; asukoht: Kastani 90, Tartu 50410; e-post: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Imre Soosaar Kostja lepinguline esindaja: Gerta Reinhold (Mõisahärra OÜ; e-post [email protected])
12. mai 2016
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Villaare OÜ-lt välja Borister OÜ kasuks 1153,74 eurot (üks tuhat ükssada viiskümmend kolm eurot ja 74 senti), millest põhivõlgnevus 840 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 313,74 eurot.
Mõista Villaare OÜ-lt välja Borister OÜ kasuks lisanduv viivis põhivõlgnevuselt (840eurot) määras 0,15% päevas alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest 31.05.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1400 eurot.
3.Mõista Villaare OÜ-lt välja Borister OÜ kasuks Borister OÜ menetluskulud summas 1400 eurot (üks tuhat nelisada eurot ja 0 senti).
4.Välja mõista Villaare Oü-lt Borister OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1400 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist arvestatakse alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Tsiviilasi nr 2-15-124567
Edasikaebamise kord Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad. Kuna käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes, esitab kohus TsMS § 444 lg 1 alusel kirjeldava osa lühendatult, märkides üksnes poolte nõuded ja jättes märkimata nõuete kohta esitatud väited ja vastuväited.
1.Borister OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Villaare OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2015 ostu-müügilepingu. Hageja müüs kostjale aknaid (89 tk) koos muude toodetega (aknalauad, veeplekid), samuti teostas paigaldustööd. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma 49 644,60 eurot (käibemaksuga). Lepingus oli klausel, et juhul, kui kostja utiliseerib 26 olemasolevat PVC akent ise, siis väheneb Lepingu maht 504 euro (käibemaksuga) võrra. Kuna hageja ja kostja sõlmisidki vastava kokkuleppe, vähenes Lepingu maht 504 euro võrra, mistõttu kostjal jäi kohustus tasuda hagejale 49 140,60 eurot (käibemaksuga). Hageja palus mõista kostjalt välja 986,16 eurot, millest 840 eurot on tasumata võlgnevus ja 146,16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; mõista kostjalt hageja kasuks alates 15.01.2016 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 0,15% tasumata võlast päevas ja poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna hageja oma järelt ehitusprahti ei koristanud, oli kostja sunnitud tellima täiendava koristusteenuse ja kandma seeläbi kahju. Kostja on hageja arve 840 eurot (käibemaksuga) osas tasaarvestanud poole koristusteenuse kulu ulatuses. Kohtuistungid
3.20.04.2016 ja 12.05.2016 kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht
4.TsMS § 444 lg 2 alusel esitab kohus põhjendava osa lühendatud kujul, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Tsiviilasi nr 2-15-124567
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejale osaliselt tasunud viimast arvet summas 840 eurot. Tulenevalt kostja vastusest (tlk 59) on kostja nimetatud asjaolu omaks võtnud. Kohus nõustub pooltega selles, et nende vahel 08.07.2015 sõlmitud lepingu näol on tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõttes.
5.Kohus nõustub kostjaga selles, et oma järelt koristamine peaks olema kostja müügilepingust tulenev kõrvalkohustus. Pooled vaidlevad aga koristuse mahu üle. Tellimuse kinnituselt (tlk 29) nähtub, et pooltevaheline leping sisaldab kokkulepet vanade akende äraveo ja töövõtu raames tekkiva prügi utiliseerimise kohta (hind 1200 eurot + käibemaks) ning et hind ei sisalda akende ja ruumide pesemist (tlk 29). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostjal tõendamiskoormis tõendamaks, et tegelikult oli hageja koristamiskohustus ulatuslikum, sisaldades ka esemete kinnikatmist, või et hageja on oma koristamiskohustust rikkunud. Puudub vaidlus selles, et hageja kattis osaliselt kinni põrandad. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt oleks hagejal olnud kohustus kõik pinnad kinni katta või et prügi utiliseerimine hõlmas endast ka igasuguse tolmu täielikku kõrvaldamist objektilt. Kohtu hinnangul ei olnud peene tolmu eemaldus kaetud arve kinnitusel kajastuva kokkuleppega „vanade akende äravedu. Töövõtu raames tekkiva prügi utiliseerimine“. Tolmu olemusest tulenevalt ei ole seda võimalik ära vedada või utiliseerida, selle eemaldamine toimub tolmuimeja ja niiske puhastusega. Tellimuse kinnituselt nähtuvalt ei sisaldanud hinnapakkumine ruumide ega akende pesemist ning kostja ei ole ka tõendanud märgpuhastuse kokkuleppe olemasolu poolte vahel. Kohustust igasuguse tolmu täielikuks eemaldamiseks ei tulene ka kostja viidatud ehitusjuhenditest (väljavõtted tlk 162-163). Tunnistaja E.K. ütlustest 12.05.2016 kohtuistungil nähtub, et aknapaigaldajad koristasid oma järelt ära krohvitükid ja muu ehitusprahi, pühkides selle harjaga kokku. Hiljem sai tellija nõudmisel pind vähemalt osaliselt ka tolmuimejaga üle tõmmatud. Hiljem viimistlustöid tegema tulnud isikute jaoks olid ruumid piisavalt koristatud ega seganud nende töö tegemist. Eelnevaga on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja on oma tellimuse kinnitusest nähtuva koristamiskohustuse täitnud, st oma järelt prügi kokku korjanud ja teostanud ka tolmuimejakoristust.
6.Üksnes tolmu olemasolu ruumides objekti lõppkoristuse tegemise ajal ei näita, et hageja oleks oma koristamise kohustust rikkunud. Tunnistaja E.K. 12.05.2016 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et hilisemate viimistlustööde käigus tekkis täiendavalt tolmu. Viimistlustöödel lihvimisel tekkiv tolm on aga kergem kui lammutamisel ning kandub rohkem mööda maja laiali. Akende demontaaži käigus tekkivad krohvitükid ja kivipuru on rasked ning kukuvad lähedusse maha. Ka maalreid ei näinud kordagi tolmuimejaga koristamas, tõmbasid oma sodi samuti harjaga kokku. Samal kohtuistungil J.V. antud ütluste kohaselt polnud võimalik täpselt eristada, millistest töödest tekkinud tolm objektil oli. J.V. poolt hinnapakkumise tegemise ajal 19. augustil majas ehitus veel käis. Seega pole tõendatud, et ruumides olnud tolm oli üksnes hageja tekitatud, vaid vähemalt osaliselt võisid tolmu tekitada hilisemad viimistlustööd. Fotod ruumide seisukorra kohta ei ole kostja väidete tõendamisel asjakohased. Kostja väited puudutavad ruumide seisukorda pärast hageja poolt tööde lõpetamist. Fotodel ei ole aga kuupäevi, mistõttu võivad need kajastada ka seisu ehitusobjektil akende vahetamise ajal, mitte ilmtingimata pärast hageja töö lõpetamist. Fotodelt tl 94, 97, 99, 100 nähtub, et need on tehtud tööde teostamise ajal, kuna fotode peal on ka veel ära viimata vanad aknad. Hageja ja kostja meilivahetusest (tlk 76-78; 82-91; 168-172) ei nähtu hageja kohustust täiendavate koristustööde teostamiseks. Meilivahetusest nähtub üksnes, et kostja on esitanud hagejale oma pretensioonid koristamise kvaliteedi osas, millises osas on ka hageja tunnistanud, et töö teostamise ajal tekkis olukordi, kus objekt ei olnud koristatud (prügikotid, vanad aknad ära viimata), kuid need asjad said ka korda.
Tsiviilasi nr 2-15-124567
7.Kostja väited selle kohta, et ta sõlmis lepingu hageja tüüptingimustel ning oli seetõttu nõrgemas positsioonis ja et tegemist on pealesurutud lepinguga, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes on olnud vaba endale lepingupartnerit valima. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja ei oleks saanud hagejaga lepingu sõlmimiseks keelduda. Kostja oleks võinud hagejaga lepingu sõlmimisest keelduda ja valida endale teise lepingupartneri või sõlmida täiendavaid kokkuleppeid ruumides olevate esemete kinnikatmise või tolmu täieliku kõrvaldamise kohta. Seega kuulub hageja nõue kostjalt 840 eurot väljamõistmiseks rahuldamisele. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja suutnud tõendada oma väiteid selle kohta, et hageja on talle tekitanud kahju. Seega ei kuulu kostja tasaarvestusavaldus rahuldamisele ja kostjal tuleb hagejale seni tasumata osa maksta. Võlgnevuse suuruse osas ei ole kostja matemaatilisi vastuväiteid esitanud ning võlgnevuse suurust kinnitab ka saldo kinnitus (tlk 133-134)
8.VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimuste p-i 6.3 alusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 25.09.2015, kostja ei ole viivise arvestuse osas matemaatilisis vastuväiteid esitanud. Perioodi 25.09.2015 kuni 30.05.2016 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 313,74 eurot. TsMS § 367 VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimuste p-i 6.3 alusel mõistab kohus kostjalt välja ka lisanduva viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus rahaliselt kindlaks ka hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on lisatud nimekirja kohaselt kuni 12.05.2016 kohtuistungini summas 1150 eurot (sh riigilõiv 200 eurot) ja seonduvalt 12.05.2016 kohtuistungil osalemisega täiendavalt 250 eurot, kokku 1400 eurot (summale ei lisandu käibemaksu). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks on täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kulud eluliselt usutavad. Hageja esindaja tunnitasu on esindaja kvalifikatsiooni ja keskmist õigusabi tunnitasu arvestades mõistlik ja põhjendtaud. Tegemist on eelduslikult vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, kus peaksid ka menetluskulud olema väiksemad Siiski toimus asjas kaks kohtuistungit, kuulati üle tunnistajaid ning pooled esitasid oma väidete kinnituseks mahukaid seisukohti. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse kostjalt menetluskulude katteks viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.