2-15-8079/33 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

9.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

OÜ Kiirus Auto esitas 27.05.2015 Viru Maakohtule avalduse R. M.`i töövaidluskomisjonile esitatud kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluses. Avalduse esitaja märkis, et ei nõustu IdaInspektsiooni Töövaidluskomisjoni 27.04.2015 otsusega nr.4-1/318, millega rahuldati R. M.`i avaldus osaliselt. OÜ Kiirus Auto esindaja O. Komarova väitel on R. M.`ile välja makstud kõik töötasud ja muud summad, milleks tal õigus oli. O. Komarova väitel maksti R. M.`ile kokku 3011 eurot, samuti on tööleping temaga lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 5 järgi alates 30.09.2014, seega esitas tööandja ülesütlemise avalduse varem, kui töötaja. Seega ei saanud töötaja töösuhet lõpetada. Kahjuks ei ole R. M. neid andmeid töövaidluskomisjonile esitanud, samuti ei ole ta esitanud enda pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks temale ülekannete tegemine tööandja poolt. Seega leiab kostja esindaja O. Komarova, et puudub igasugune alus nii töötasu, puhkusetasu, lähetustasu, viivise ja hüvitise väljamõistmiseks. Ülaltoodust lähtuvalt palus OÜ Kiirus Auto esindaja O. Komarova jätta rahuldamata Töövaidluskomisjoni 27.04.2015 otsus nr.4-1/318 täies ulatuses. 11.06.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andes hagejale R. M.`ile tähtaja TsMS § 363 nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks (ITVS § 24 lg 4 ja 5). R. M. esitas 30.06.2015 kohtule riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohtu 25.08.2015 määrusega rahuldati R. M.`i riigi õigusabi taotlus ning hagejale anti tsiviilasjas nr. 2-15-8079 riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Hageja esindaja, vandeadvokaat T. M. Hiob esitas 08.10.2015 kohtule hagi OÜ Kiirus Auto vastu 85,70 euro saamata jäänud töötasu, 130,17 euro saamata jäänud puhkusetasu (ajavahemikus 29.05.-07.10.2014, so 10,13 päeva eest), 127,92 euro lähetustasu (2014.a. september-oktoober eest), 565,60 euro töölepingu ülesütlemise hüvitise ja 13,40 euro viivise, kokku 922,79 euro nõudes.

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 18.05.2016 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja esindaja O. Komarova kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kostja esindajale O. Komarova`le on kohtukutse toimetatud kätte 03.05.2016 TsMS § 326 alusel postkasti panekuga. Kohus, tutvudes OÜ Kiirus Auto poolt kohtule 27.05.2015 esitatud taotlusega ja töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/318, tuvastas, et kuigi OÜ Kiirus Auto esindaja O. Komarova peamiseks vastuväiteks oli see, et tööandja esitas töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse varem, kui tegi seda R. M., ei ole antud väide millegagi tõendatud. OÜ Kiirus Auto poolt on töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu nr. 3 koopia, mille lõppu on märgitud, et „Tööleping on lõpetatud 30.09.2014.a. Töölepingu seadus § 88 lg 1 p. 5“. Töölepingule ei ole lisatud kirjalikku töölepingu ülesütlemise avaldust (TLS § 95 lg 1), seega ei ole tööandja tõendanud temapoolset töölepingu ülesütlemist. Sellest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud töötaja poolt 07.10.2014 esitatud ülesütlemise avaldusega ning kõik sellega kaasnevad tasud on muutunud sissenõutavaks. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud töölepinguseaduse (TLS) 35, § 71, § 84, § 91 lg 2, § 100 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu summas 85,70 eurot, saamata jäänud puhkusetasu summas 130,17 eurot; lähetustasu 127,92 eurot, töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 565,60 eurot ja viivis summas 13,40 eurot, kokku summas 922,79 eurot.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja OÜ Kiirus Auto kanda. RLS § 22 lg 1 p 1, kohaselt, riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis riigilõivuga seotud kulusid hagejal ei tekkinud. Viru Maakohtu 25.08.2015 määrusega anti hagejale tsiviilasjas nr. 2-15-8079 riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 180 lg 1 p 3 kohaselt, menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja esindaja esitas 19.05.2016 kohtule taotluse õigusabikulud hüvitamiseks. Vandeadvokaat T. M. Hiob`i taoltuse kohaselt moodustavad riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 508,80 eurot (sh käibemaks). Viru Maakohtu 30.05.2016 määrusega kohus rahuldas advokaadi tasutaotluse. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kostjal Kiirus Auto OÜ-l tasuda riigi õigusabi osutamisega seotud kulud summas 508,80 eurot. Nimetatud summa kuulub tasumisele 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.