2-15-770/32 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kuni lõivu tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 16.01.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega välja XXXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Füüsilise isiku XXXXpankroti väljakuulutamise järel muutus võlgniku arveldusarvel nr XXXXXXXXXXXXXXXXX olev vara pankrotivaraks PankrS § 108 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel. Arve nr XXXXXXXXXXXXXXXXX oli arestitud 18.01.2008 halduri poolt. Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist pidi haldur Martin Krupp võlgniku XXXX arveldusarvel nr XXXXXXXXXXXXXXXXX vara valduse üle võtma ja astuma pankrotivara valitsema pankrotivara säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks pankrotivaraga ja alates 20.02.2008 pankrotihalduril Martin Krupil oli võlgniku XXXX arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise õigus. 19.08.2008 on pankrotivarast endisele võlausaldajale, kelle nõue ei ole tunnustatud, XXXXX teostatud väljamakse summas 10000.00 krooni ehk 639,12 eurot tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXpangaülekandega. Puudub õiguslik alus pankrotivarast teostatud väljamakse summas 639,12 euro tegemiseks endisele võlausaldajale XXXXX ja eelistamiseks teistele võlausaldajatele. Vara, mis oli seisuga 20.02.2008 arveldusarvel nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ja mis laekus sinna peale 20.02.2008 sh ka 639,12 eurot on üheselt pankrotivara ja pankrotivaraga on teostatud põhjendamatu väljamakse summas 639,12 eurot. Hageja/võlgnik leiab, et 19.08.2008 pankrotivarast teostatud väljamakse XXXXX omab erilist tähtsust XXXX pankrotimenetluses ning seda võis teostada ainult võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolekul. Endine võlausaldaja XXXXesitas 01.08.2008.a hagi nõude 1 999 923,31 eurot (31 292 000 EEK) tunnustamiseks XXXXpankrotimenetluses. Viru Maakohus tegi 30.12.2010.a menetlusse võtmise keeldumise kohtumääruse, mis jõustus 12.04.2011.a, kuid pankrotivarast tehti XXXX põhjendamatu väljamakse juba 19.08.2008.a. Pankrotihaldur Martin Krupp on kohustusi rikkunud, ei ole kasutanud meetmeid halduri rikkumiste kõrvaldamiseks ja edasiseks vältimiseks, on kaotanud sellega võlausaldaja usalduse. Kirjeldatu sai toimepandud halduri M.Krupp mugavusest, laiskusest, hoolimatusest, lootusest kergemini läbi saada, kohustusi peetakse väheoluliseks, mittevajalikeks; loodeti, et tööd ei ole üldse vaja teha või keegi teine teeb selle tema eest; ei saadud aru, et täidetakse oma ülesandeid ebapiisavalt, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud haldur Martin Krupp sellest aru saama. Usutav on, et pankrotihaldur Martin Krupp on jätnud oma ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada pankrotivara omastamine summas 639,12 eurot. Õiguslikku tähendust omab asjaolu, et antud juhul on tegemist otsese varalise kahjuga summas 639,12 eurot ja kostja Martin Krupp ei täitnud halduri kohustusi hageja suhtes nn korraliku halduri hoolsusega, Martin Krupp olles haldur PankrS § 63 lg 1 kohaselt on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule ja võlausaldajale, peab selle hüvitama.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult, sisaldab endas valeinformatsiooni ning on alusetu. Hageja väitel on kostja teinud hageja arvelduskontolt 19.08.2008.a. XXXX väljamakse summas 10 000 krooni ehk 639,12 eurot, mille tegemiseks puudus hageja hinnangul alus ning hageja palub kostjalt välja mõista nimetatud makse tegemisega hagejale väidetavalt tekitatud kahju. Kostja peab vajalikuks selgitada, et kostja ei ole nimetatud makset teostanud ning kostja esitab kohtule Swedbank AS 07.10.2014 päringu vastuse, millest nähtub selgelt, et XXXXarvelduskonto nr EE XXXXXXXXXXXXXXXXX (konto, millelt on tehtud eelnimetatud ülekanne), kasutamise/käsutamise õigus on üksnes hagejal endal ja XXXX . Samuti esitab kostja kohtule Swedbank AS 27.04.2015 kirja, milles Swedbank AS kinnitab, et 19.08.2008 makse summas 10 000 krooni on tehtud XXXX poolt. Seega on ilmne ja selge, et kostja ei ole teinud ega ole saanudki teha 19.08.2008 makset, milles hageja kostjat süüdistab, vaid nimetatud makse on tehtud XXXX poolt. Hageja oli teadlik antud maksest hiljemalt 2010, mis nähtub hageja IP logide nimekirjast. Seega on kogu hageja poolne nõue kahju hüvitamiseks alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Hagi on aegunud ja kostja palub vaheotsusega jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on aegunud ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on poolte esitatu alusel tuvastanud, et Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega kuulutati välja XXXX pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (I kd tl 10). 19.08.2008 teostas XXXX XXXX Swedbank AS arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ülekande summas 639,12 eurot (10 000 krooni) XXXXX (I kd tl 16, 81), kes ei ole hageja võlausaldaja. Hagiavalduse kohaselt on kostja oma kohustusi rikkunud, ei ole kasutanud meetmeid halduri rikkumiste kõrvaldamiseks ja edasiseks vältimiseks. Tegemist on otsese varalise kahjuga summas 639,12 eurot. Kostja, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule ja võlausaldajale, peab selle hüvitama (I kd tl 5, 6). Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja kahju tekitanud. XXXX arvelduskonto nr EE XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise/käsutamise õigus oli makse teostamise ajal üksnes hagejal endal ja XXXX , kes on 19.08.2008 makse teinud. Kostja palub vaheotsusega kohaldada aegumist. Vastavalt TsMS § 449 lg 3 võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamiseks, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Kohus nõustub kostja aegumise vastuväitega. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. PankrS § 63 lg 1 ja 2 kohaselt haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Kohtule on esitatud Swedbank AS 07.10.2014 teade selle kohta, et alates 01.01.2008 kuni 01.10.2014 on arvelduskonto EE XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise/käsutamise õigus konto omanikul XXXX ja volitatud isikul XXXX (I kd tl 79). Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal oli XXXX XXXX kuuluvate äriühingute töötaja (I kd tl 170, II kd tl 19 pöördel). XXXX on tsiviilasjas 2-08-1069 andnud vande all seletuse selle kohta, et XXXX oli töötaja (I kd tl 148). Swedbank AS 27.05.2015 kinnituse kohaselt teostas XXXX 19.08.2008 a kell 13:23:28 makse summas 10 000 krooni (I kd tl 81). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt oli makse saajaks XXXX(I kd tl 16), keda võlgnik kohtule pankrotiavaldust esitades pidas oma ainsaks võlausaldajaks (I kd tl 13). XXXX esitas nõudeavalduse ka XXXX pankrotimenetluses, kuid nõue jäi tunnustamata (I kd tl 24). Kohus ei pea usaldusväärseks hageja vande all antud seletust selle kohta, et tal ei olnud enda kontole juurdepääsu, mistõttu ei olnud ta 19.08.2008 teostatud maksest teadlik kuni 08.11.2013 (I kd tl 43). Swedbank AS kinnitab, et alates 01.01.2008. a kuni 01.10.2014 on arvelduskonto EE XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamise/käsutamise õigus konto omanikul XXXX ja volitatud isikul XXXX (I kd tl 79). Hageja on käesolevas tsiviilasjas 04.05.2016 toimunud kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus avaldanud kohtule, et ta ei ole kunagi internetipanka kasutanud (II kd tl 20). Kohus leiab, et hageja on kohut eksitanud, mis on TsMS § 200 lg 2 alusel lubamatu. Nimelt on hageja väide ümber lükatud dokumentaalsete tõenditega. XXXX ja Swedbank AS vahel 21.10.2010 sõlmitud teleteenuste lepingust ( II kd tl 170) nähtub, et XXXX oli konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX kasutamiseks õigus internetipanga kaudu kõikidele teenustele. Swedbank AS 03.06.2016 kirjaga nr A09.04-200-07/421-2 esitatud XXXX kasutajatunnuse IP logide nimekirjast (II kd tl 46-48) alates hageja kasutajatunnuse liitmisest telelepingusse nähtub, et XXXX on oma kasutajatunnusega korduvalt sisenenud internetipanka: 21.10.2010 kell 14:37:16 kuni kella 14:59:38-ni ja kokku on logisid antud kuupäeval 8, 07.05.2011 on kokku 19 logi alates kella 19:53:35-st kuni kella 21:58:36-ni. Swedbank AS 17.10.2016 kirjaga nr A09.04-200-07/739-2 (II kd tl 169) on tõendatud, et internetipanka logimiseks oli kasutatud ID kaarti. Seega sai antud logide teostajaks olla üksnes hageja, kuna ID kaardi abil internetipanka sisenemiseks on lisaks kasutajatunnusele vajalik kasutada ka ID kaardi PIN koodi. Kohus leiab, et antud toimingud kontol kinnitavad kostja väidet selle kohta, et hageja oli teadlik tema kontol toimunud tehingutest. Hageja ei ole suutnud seda ümber lükata. Hageja ei ole suutnud kohtule selgitada, milliseid toiminguid ta internetipangas teostas, kui ta ei tutvunud sellel toimunud tehingutega. Seega asub kohus seisukohale, et hageja oli teadlik ka vaidlusalusest 19.08.2008 toimunud maksest. Kuivõrd hagejal oli juurdepääs oma arvelduskonto andmetele ja on tõendatud, et hageja sisenes oma ID kaardi ja kasutajatunnusega internetipanka 21.10.2010, siis hiljemalt sellest ajast oli hageja teadlik antud ülekandest ja väidetavalt kostja poolt temale tekitatud kahjust. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, et hagejale kuuluva äriühingu töötaja teeb makse hageja võlausaldajale iseseisvalt, maksest XXXX teavitamata. Hagejal tuli seega hagi kostja vastu esitada hiljemalt kolme aasta jooksul väidetavast kahju tekitamisest teada saamisest, s.o. aegumise vältimiseks hiljemalt 21.10.2013 (PankrS § 63 lg 2). Kuivõrd hagi esitati kohtule 16.01.2015, on hagi esitatud hilinemisega.

Riigikohus on leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Kuivõrd hageja nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut tõenditele, millele kohus ei ole viidanud, kuna nendel ei ole kohtu arvates asja lahendamisel tähendust. Pooled esitasid 25.11.2016 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on poolte seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis poolte sõnavõttu täpsustada. Kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 4 jäävad poolte taotlused protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. XXXX esitas 29.11.2016 menetlusdokumendiga enda 01.01.2008-11.11.2013 AS Swedbank pangakonto väljavõtte. Kohtuistung tsiviilasjas toimus 21.11.2016 ja kohus suundus otsust tegema. Seega on antud tõend esitatud hilinemisega ning tuleb TsMS § 238 lg 2 p 3, § 330 ja § 331 lg 1 alusel tagastada. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 4 627,20 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine on hageja suhtes ebamõistlik, kuivõrd hageja on pankrotis olev isik ning kostja on hageja pankrotihaldur. Rahaliste vahendite puudumine ei saa aga olla takistuseks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel. Hagejal puudusid rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ning kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (tl 65). Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, kuulub riigilõiv summas 125 eurot TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse väljamõistmisele.