4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
1(5)
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.16.01.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu kahju 639.12 eurot hüvitamiseks koos viivisega määras 0,02% päevas alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. Viru Maakohtu 20.02.2008 määrusega kuulutati välja hageja pankrot ja nimetati halduriks kostja. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise järel muutus võlgniku arveldusarvel nr 1105321861 olev vara pankrotivaraks. Arveldusarve arestis haldur 18.01.2008. Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist pidi haldur võlgniku arveldusarvel oleva vara valduse üle võtma ja asuma vara valitsema. Alates pankroti väljakuulutamisest oli halduril võlgniku arvelduskonto kasutamise õigus. 19.08.2008 on hageja arveldusarvelt nr 1105321861 tema endisele võlausaldajale LS-le teostatud väljamakse 10 000 krooni (639.12 eurot). Väljamakse tegemiseks puudus õiguslik alus. Vara, mis oli seisuga 20.02.2008 võlgniku arveldusarvel ja mis laekus sinna peale 20.02.2008, on pankrotivara ja sellest on teostatud põhjendamatu väljamakse. Väljamakse võidi teostada vaid võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolekul. Selline nõusolek puudub. LS esitas 01.08.2008 hagi nõude 1 931 292 000 krooni tunnustamiseks hageja pankrotimenetluses. Viru Maakohus tegi 30.12.2010 menetlusse võtmisest keeldumise määruse, mis jõustus 12.04.2011. Kostja on rikkunud pankrotihalduri kohustusi, ei ole kasutanud meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks ega edasiseks vältimiseks. Usutav on, et kostja jättis oma ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada pankrotivara omastamine. Kostja haldurina on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule ja võlausaldajale ning peab selle hüvitama.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on esitatud pahatahtlikult, sisaldab valeinfot ja on alusetu. Kostja ei ole vaidlusalust makset LS-le teostanud ning esitas kohtule AS-i Swedbank 07.10.2014 vastuse päringule, millest nähtub, et hageja arvelduskonto kasutamise/käsutamise õigus oli üksnes hagejal endal ja JR-l. Samuti esitas kostja kohtule AS-i Swedbank 27.04.2015 kirja, milles pank kinnitab, et 19.08.2008 makse summas 10 000 krooni on tehtud JR poolt. Hageja oli teadlik antud maksest hiljemalt 2010.a, mis nähtub hageja IP logide nimekirjast. Kostja palus kohaldada aegumist.
3.15.12.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata aegumise alusel ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille alusel Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.05.2016 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4.10.01.2017 tegi maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste kanda ning mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 125 eurot ja viivise sellelt. Kohus nõustus kostja aegumise vastuväitega. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 63 lõigetele 1 ja 2. Kohtule on esitatud Swedbank AS 07.10.2014 teade selle kohta, et alates 01.01.2008 kuni 01.10.2014 on arvelduskonto EE932200001105321861
2(5)
kasutamise/käsutamise õigus konto omanikul hagejal ja volitatud isikul JR-l (t I kd lk 79). Antud menetluses tuvastatu põhjal oli JR hagejale kuuluvate äriühingute töötaja (t I kd lk 170, II kd lk 19 pöördel). Hageja on tsiviilasjas nr 2-08-1069 andnud vande all seletuse selle kohta, et JR oli töötaja (t I kd lk 148). Swedbank AS 27.05.2015 kinnituse kohaselt teostas JR 19.08.2008 kell 13:23:28 makse 10 000 krooni (t I kd lk 81). Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt oli makse saajaks LS (t I kd lk 16), keda võlgnik kohtule pankrotiavaldust esitades pidas oma ainsaks võlausaldajaks (t I kd lk 13). LS esitas nõudeavalduse ka hageja pankrotimenetluses, kuid nõue jäi tunnustamata (t I kd lk 24). Kohus ei pidanud usaldusväärseks hageja vande all antud seletust selle kohta, et temal endal ei olnud kontole juurdepääsu, mistõttu ei olnud ta 19.08.2008 teostatud maksest teadlik enne 08.11.2013 (t I kd lk 43). Swedbank AS kinnitab, et perioodil 01.01.2008–01.10.2014 on arvelduskonto EE932200001105321861 kasutamise/ käsutamise õigus konto omanikul hagejal ja volitatud isikul JR-l (t I kd lk 79). Hageja on 04.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtus avaldanud kohtule, et ei ole kunagi internetipanka kasutanud (t II kd lk 20). Kohus leidis, et hageja on kohut eksitanud, mis on TsMS § 200 lõike 2 alusel lubamatu. Nimelt on hageja väide ümber lükatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja ja Swedbank AS vahel 21.10.2010 sõlmitud teleteenuste lepingust (t II kd lk 170) nähtub, et hagejal oli konto nr 1105321861 kasutamiseks õigus internetipanga kaudu kõikidele teenustele. Swedbank AS 03.06.2016 kirjaga nr A09.04-200-07/421-2 esitatud hageja kasutajatunnuse IP logide nimekirjast (t II kd lk 46-48) alates hageja kasutajatunnuse liitmisest telelepingusse nähtub, et hageja on oma kasutajatunnusega korduvalt sisenenud internetipanka: 21.10.2010 kell 14:37:16 kuni kella 14:59:38-ni ja kokku on logisid antud kuupäeval 8, 07.05.2011 on kokku 19 logi alates kella 19:53:35-st kuni kella 21:58:36-ni. Swedbank AS 17.10.2016 kirjaga nr A09.04-20007/739-2 (t II kd lk 169) on tõendatud, et internetipanka logimiseks oli kasutatud IDkaarti. Seega sai antud logide teostajaks olla üksnes hageja, kuna ID-kaardi abil internetipanka sisenemiseks on lisaks kasutajatunnusele vajalik kasutada ka ID-kaardi PIN koodi. Antud toimingud kontol kinnitavad kostja väidet selle kohta, et hageja oli teadlik tema kontol toimunud tehingutest. Hageja ei ole suutnud seda ümber lükata. Hageja ei suutnud kohtule selgitada, milliseid toiminguid ta internetipangas teostas, kui ei tutvunud sellel toimunud tehingutega. Seega asus kohus seisukohale, et hageja oli teadlik ka vaidlusalusest 19.08.2008 toimunud maksest. Kuivõrd hagejal oli juurdepääs oma arvelduskonto andmetele ja on tõendatud, et hageja sisenes oma IDkaardi ja kasutajatunnusega internetipanka 21.10.2010, siis hiljemalt sellest ajast oli hageja teadlik antud ülekandest ja väidetavalt kostja poolt temale tekitatud kahjust. Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, et hagejale kuuluva äriühingu töötaja teeb makse hageja võlausaldajale iseseisvalt, maksest hagejat teavitamata. Hagejal tuli seega hagi kostja vastu esitada hiljemalt 3a jooksul väidetavast kahju tekitamisest teada saamisest, so aegumise vältimiseks hiljemalt 21.10.2013 (PankrS § 63 lõige 2). Kuivõrd hagi esitati kohtule 16.01.2015, on hagi esitatud hilinemisega. Riigikohus on leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Kuivõrd hageja nõue on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei andnud hinnangut tõenditele, millele kohus ei ole viidanud, kuna nendel ei ole kohtu arvates asja lahendamisel tähendust. Kohus leidis, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine on hageja suhtes ebamõistlik, kuna hageja on pankrotis olev isik ning kostja on hageja pankrotihaldur. Rahaliste vahendite puudumine ei saa aga olla takistuseks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel. Hagejal puudusid rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ning kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest 3(5)
hagiavalduse esitamisel. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, kuulub riigilõiv 125 eurot TsMS § 190 lõike 4 alusel hagejalt riigituludesse väljamõistmisele.
5.06.02.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud aegumise asjaolud. Hageja hinnangul on 19.08.2008 pankrotivarast tehtud väljamakse summas 639.12 eurot tehing, kuna seda ei kasutatud sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Hageja nõue ei ole aegunud ning otsuses lahti kirjutatud internetipanga kasutamine hageja poolt pankrotimenetluses ei mõjuta kostja poolt PankrS § 124 lõike 1 teises lauses märgitud kohustuse täitmata jätmist. Kostja ei ole tõendanud usaldusväärselt, et tema poolt ükski väide aegumise kohaldamise kohta ja ka esitatud nn dokumentaalsed tõendid oleks kuidagi olnud seotud halduri poolt süülise kahju tekitamisega, millest hageja oleks olnud teadlik enne seda kui tutvus Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-081069. Ükski panga väljavõte, leping ega ka pangaarvega teostatud toiming ei nimeta toimingut, ei viita otseselt kahju tekitamisele ega nimeta otseselt kahju tekitamist kostja poolt, et kostja ei võtnud võlgniku arveldusarvet oma kontrolli alla. Arve nr 1105321861 oli arestitud 18.01.2008 halduri poolt. Kostja ei ole seletanud, kuidas JR või hageja peale arve arestimist kostja abita ja pangatoimingutest teadmata sai arveldusarvet peale 20.02.2008 kasutada. Ainus tõend, kust hageja sai teada kostja poolt kahju tekitamisest, on Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-08-1069. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 639.12 eurot ja viivise seadusjärgses määras väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
9.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. 4(5)
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.