Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-29515
Tsiviilasi
Tramet Group OÜ hagi Kalev Koger vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tramet Group OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Tramet Group OÜ (registrikood 11668356), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
esindajad
Vastustaja (kostja): Kalev Koger (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kalju Kutsar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus osaliselt menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Tramet Group OÜ menetluskulud summas 1768,45 eurot ning mõista välja Kalev Kogerilt Tramet Group OÜ kasuks menetluskulud summas 583,59 eurot.
2.Täiendada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus muutmata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse resolutsioon sõnastuks järgmiselt: „4.1 Rahuldada Tramet Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 4.2 Määrata kindlaks Tramet Group OÜ menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-29515 summas 1768,45 eurot. 4.3 Välja mõista Kalev Kogerilt Tramet Group OÜ kasuks menetluskulud summas 583,59 eurot. 4.4 Rahuldada Kalev Kogeri menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 4.5 Määrata kindlaks Kalev Kogeri menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-29515 summas 529 eurot. 4.6 Välja mõista Tramet Group OÜ-lt Kalev Kogeri kasuks menetluskulud summas 354,43 eurot. 4.7 Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.3 ja 4.6 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista välja Kalev Kogerilt Tramet Group OÜ kasuks menetluskulud summas 229,16 eurot, mis tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda Ülari Metsaveer arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.“
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. oktoobri 2015 otsusega Tartu Maakohtu 2. detsembri 2014 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas Tramet Group OÜ (hageja) hagi Kalev Kogeri (kostja) vastu osaliselt ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 33 % kostja ja 67 % hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 22. detsembril 2015.
2.Hageja esitas 18. jaanuaril 2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 3400 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulud 2064 eurot + sõidukulud 314,40 eurot). Kostja vaidles hageja avaldusele osaliselt vastu.
3.Kostja esitas 2. veebruaril 2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 529 eurot (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulud 279 eurot). Hageja ei ole kostja avalduse osas vastuväiteid esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2016 määrusega hageja avalduse osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulud summas 1538 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 461,40 eurot. Sama määrusega rahuldas maakohus kostja avalduse, määras kindlaks kostja menetluskulud summas 529 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 354,43 eurot. Maakohus luges hageja põhjendatud kuludeks kokku 1538 eurot (riigilõiv 250 eurot + lepingulise esindaja kulud 1288 eurot), millest vastavalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 461,40 eurot. Sõidukulude kohta ei ole hageja kuludokumente esitanud. Maakohtu hinnangul on põhjendamata järgmised toimingud, mida ei ole võimalik hinnata ja kontrollida: arvel nr 9603 kajastatud dokumentide tutvumine (1 h), arvel nr 9884 kajastatud kostja vastusega tutvumine (0,5 h), järelepäringu esitamine Olerexile ja suhtlus (1,5 h), järelpäringu vastusega tutvumine ja kohtule täiendavate tõendite esitamine (1,5 h). Dokumentidega tutvumise märkimine eraldi toiminguks ei ole põhjendatud. Samuti ei ole võimalik kontrollida kohtuistungiks ettevalmistamist, kui esindaja ei esita istungil uusi väiteid ning põhjendusi. Kassatsiooniastme menetluskulud on Riigikohus jätnud hageja enda kanda, kautsjon arvati riigi tuludesse. Kostja avalduse osas leidis maakohus järgmist. Maakohtu 1. augusti 2013 määruse kohaselt tuleb kostjal hüvitada 75% riigi õigusabi tasust. Kostja esindaja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasude hüvitamiseks 372 euro ulatuses, millest 75% moodustab 279 eurot. Maakohtu
19.augusti 2015 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus osaliselt ja määrati riigilõivu summas 250 eurot tasumine ositi. Kostja menetluskulud moodustavad kokku 529 eurot, millest vastavalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kostjale hüvitada 354,43 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Tramet Group OÜ esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud summas 1378,40 eurot kindlaks määramata, ja uue määruse tegemist, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud kogusummas 2916,40 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt kohtu poolt määratud menetluskulude jaotusele. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on ebaõige maakohtu seisukoht sõidukulude osas. Hageja esindaja asukoht on Tallinnas ning Valka jõudmiseks peab tegema kulutusi transpordile. Kuludokumente ei saagi esitada, sest ei saa eeldada, et sõidukit tangitakse vahetult enne sõidu alustamist. Sõidukulude arvestuse aluseks on võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused“. Hageja esindaja ei ole arvestanud ajakulu ega sõiduauto kulumist; 2) on arvel nr 9603 kajastatud toiming (dokumentidega tutvumine, 1 h) põhjendatud. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik dokumentidega tutvumata võtta seisukoht hagi perspektiivikuse osas. Ebamõistlik ning klienti kahjustav on alustada hagiavalduse koostamist ning alles selle raames tutvuda dokumentidega; 3) on kogu arvel nr 9884 kajastatud ajakulu põhjendatud. Ka juhul, kui dokumentidega tutvumise aeg sisalduks menetlusdokumendi koostamise ajas, ei oleks võimalik kontrollida ega hinnata, milline aeg on kulunud dokumentidega tutvumisele, analüüsile ja reaalselt dokumendi koostamisele. Enne kliendiga kohtumist oli vajalik kostja vastusega tutvumine, et anda kliendile ülevaade kostja positsioonist. Järelepäringu esitamine Olerexile on kontrollitav ja hinnatav.
Kohus on lähtunud ainult tõendite esitamisel koostatud kaaskirjast, mitte asjaolust, et lisatud tõendeid pidi hageja esindaja eelnevalt läbi vaatama, analüüsima ja komplekteerima; 4) on kogu arvel nr 10617 kajastatud ajakulu põhjendatud. Praktikas ei ole mõeldav, et istungiteks ei olegi vaja ette valmistuda. Kohtuistungiks tuleb kindlasti ette valmistada kohtukõne. Hageja ei saanud eeldada, et istung kestab vaid 20 minutit, vaid oli valmis eelistungi üleminekuks põhiistungile; 5) on kogu arvel nr 10454 kajastatud ajakulu põhjendatud. Kohtuistungiks ettevalmistamise aeg ei ole ebamõistlikult suur.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Kalev Koger vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuluks kohtuistungiteks ettevalmistumisele kulutatud aega (7,5 h). Tsiviilasjas kogutud tõendid ei ole eriti mahukad, samuti ei ole vaidlus juriidiliselt ülemäära keerukas; 2) nõustub kostja määruskaebuses esitatud väitega, et poolel on õigus valida endale esindaja mistahes piirkonnast. Samas ei tohi esindaja valimine kohtuistungite toimumise kohast võimalikult kaugel asuvast advokaadibüroost muutuda vastaspoole täiendava karistamise vahendiks olukorras, kus hageja nõue on osutunud 67% ulatuses põhjendamatuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Tramet Group OÜ menetluskulud summas 1768,45 eurot ning mõista välja Kalev Kogerilt Tramet Group OÜ kasuks menetluskulud summas 583,59 eurot. Samuti tuleb täiendada vaidlustatud määruse resolutsiooni tasaarvestuse osas. Muus osas tuleb Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hageja avalduse rahuldamata, v.a Riigikohtu menetlusega seotud kulude osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, millega maakohus hageja ja kostja avaldused rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
9.Riigikohus on 26. oktoobri 2011määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
10.Sõidukuludega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Arvetel nr 10454 (II kd, tl 24) ja 10617 (II kd, tl 25) on sõidukuludeks märgitud kokku 314,40 eurot (157,20 + 157,20), s.o kaks sõitu marsruudil Tallinn-Valga-Tallinn (kokku 534 km). Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuludokumentide esitamata jätmise tõttu tuleb hageja avaldus sõidukulude osas jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et
hageja esindaja kasutas õigusteenuse osutamiseks sõiduautot, s.o sõitis Tallinnast Valga kohtumajas toimuvatele istungitele. Kuludokumentide (nt kütusetšekkide) esitamine ei tähenda automaatselt seda, et kogu sellel märgitud kulu on seotud konkreetse menetlusega. Esindajalt ei saa eeldada, et ta tangib vahetult enne sõidu alustamist ja täpselt niipalju, nagu kulub istungile ja istungilt tagasi sõitmisele. Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks lähtuda ka määruskaebuse esitaja poolt viidatud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi nimetatud kord). Ringkonnakohus ei saa lähtuda korra sõidukulude regulatsioonist, sest vastavasisulised punktid on põhiseaduse vastased ning kehtetud (Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016 otsus nr 3-2-1-40-15). Samuti ei osutatud hagejale õigusteenust riigi õigusabi korras. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja sõidukulud summas 38,45 eurot. Siinkohal lähtub ringkonnakohus keskmisest sõidukulust 6 l/100 km (asja materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja sõiduautol oleks suurem kütusekulu kui keskmisel sõiduautol) ja kütuse hinnast 1,20 eur/l (keskmine kütuse hind septembris ja novembris 2014). 534 km läbimiseks kulub 32,04 l kütust, mille eest 2014. aastal tuli tasuda 38,45 eurot (32,04 l x 1,20 eur/l).
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kohtuistungiteks ettevalmistamist ei ole võimalik kontrollida, kui esindaja ei esita uusi väiteid ja põhjendusi istungil. Kohtuistungiks ettevalmistamise eesmärgiks ei ole uute väidete ja põhjenduste genereerimine, vaid eelkõige olemasoleva materjali ülevaatamine ja võimalike kitsaskohtade markeerimine. Kuivõrd menetlusdokumentide koostamise ja kohtuistungi toimumise vahel jääb paratamatult teatud ajavahemik, ei saa esindajalt eeldada, et suudab esindada klienti ilma ettevalmistuseta. Viimane ei teeniks ilmselt ka menetlusökonoomia eesmärki, sest suure tõenäosusega venitab ettevalmistamata esindaja menetlust. Ringkonnakohus ei pea aga põhjendatuks kogu hageja esindaja poolt arvetel kajastatud ettevalmistusaega. Seoses 16. septembri 2014 eelistungiga on hageja märkinud, et selleks ettevalmistumiseks ja osalemiseks on kulunud 4 h. Maakohus leidis, et eelistungil osalemine on põhjendatud 1 h 25 min ulatuses, seega on ettevalmistuse peale kulunud 2 h 35 min. Hageja on märkinud, et 11. novembri 2014 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks on kulunud 3 h 30 min. Maakohus leidis, et kohtuistungil osalemine on põhjendatud 20 min ulatuses, järelikult on ettevalmistuse peale kulunud 3 h 10 min. Tsiviilasja mahtu ning keerukust arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 h (s.o 0,5 h 16. septembri 2014 eelistungiks ettevalmistamiseks ja 1,5 h 11. novembri 2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks).
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses arvetega nr 9603 ja 9884 ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse koostamine peaks hõlmama ka selleks vajalikke dokumentidega tutvumist. Samuti peaks menetlusdokumendi koostamine hõlmama ka vastust nõudva vastaspoole dokumendiga tutvumist ja selle analüüsimist. Kohus ei saa asuda eristama ega hindama seda, kui palju aega kulus esindajal dokumendi lugemiseks, läbitöötamiseks, analüüsimiseks ning kui palju reaalselt menetlusdokumendi koostamiseks, vaid kohtul tuleb anda hinnang menetlustoimingule kulutatud aja jm ressursi vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna.
13.Eeltoodut arvestades lisandub maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude summale (s.o 1538 eurole) sõidukulud 38,45 eurot ja kohtuistungiteks ettevalmistamise kulu 192 eurot (2 h × 96 eur/h), seega moodustavad hageja menetluskulud kokku 1768,45 eurot, millest 33 % moodustab 583,59 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Vastavalt Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 määrusele tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulud summas 354,43 eurot (selles osas pole maakohtu määrust vaidlustatud). Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (TsMS § 445 lg 1 teine lause). Vaidlustatud määruse resolutsioonist ei nähtu tasaarvestust, seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni selles osas täiendada. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 229,16 eurot (583,59 – 354,43).
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.