Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peeter Liin
Kohtuasi
Arne Eegi avaldus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja korteriühistule juhatuse asendusliikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arne Eegi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Arne Eek, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige Karmo Vaarik Puudutatud isik Marika Kosk Puudutatud isik Meelis Steinmann Puudutatud isik Karmo Vaarik Puudutatud isik Katre Merilaid
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9853 korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisust puudutavas osas ja määruskaebemenetluse kulude jaotuse osas.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta jõusse Harju Maakohtu 7. novembri 2023. a määrus osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuse tühisuse.
2-21-9853
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud ringkonnakohtus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
4.Rahuldada Arne Eegi määruskaebus.
5.Jätta menetluskulud Riigikohtu menetluses Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistult Eesti Vabariigi kasuks välja Arne Eegile Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 352 eurot 80 senti ning riigilõiv 70 eurot, kokku 422 eurot 80 senti. Tasumisega viivitamisel tuleb määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Rahuldada avaldus osaliselt.
6.2.Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 8. juuni 2016. a üldkoosoleku otsused on tühised.
6.3.Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike otsused, mis on kajastatud 30.–31. märtsi 2020. a elektroonilise üldkoosoleku protokollis, on tühised.
6.4.Tuvastada, et kõik Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsused on tühised.
6.5.Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 15. veebruari 2021. a üldkoosoleku otsuste tühisus.
6.6.Tuvastada, et Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike üldkoosolekul 18. mail 2021 vastu võetud 2020. a majandusaasta aruande kinnitamise otsus (otsus 1) on tühine.
6.7.Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 18. mai 2021. a üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisus.
6.8.Jätta rahuldamata nõue tuvastada Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriomanike 18. juuni 2021. a üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus.
6.9.Jätta rahuldamata nõue määrata Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistule juhatuse asendusliige.
6.10.Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Marika Kose ja Katre Merilaiu menetluskulud, mis jätta Arne Eegi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
6.11.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistult Eesti Vabariigi kasuks välja Arne Eegile Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 352 eurot 80 senti ning riigilõiv 70 eurot, kokku 422 eurot 80 senti. Tasumisega viivitamisel tuleb määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.12.Jätta vastu võtmata Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu Riigikohtu menetluses esitatud tõendid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Arne Eek (avaldaja) esitas 18. juunil 2021 Harju Maakohtule Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (puudutatud isik I, korteriühistu) vastu avalduse, milles palus tuvastada korteriomanike 8. juuni 2016. a, 31. märtsi 2020. a, 6. juuli 2020. a, 15. veebruari 2021. a, 18. mai 2021. a ja 18. juuni 2021. a üldkoosolekute kõigi otsuste tühisus. Lisaks palus avaldaja määrata korteriühistule juhatuse asendusliikme. Avalduse kohaselt ei ole korteriühistu juhatuses juba alates 10. aprillist 2010 ühtegi seaduslikult valitud liiget ja seepärast ei ole juhatuse kokku kutsutud üldkoosolekud õiguspärased
2(7)
2-21-9853 ning üldkoosolekutel vastu võetud otsused on tühised. Kuna korteriühistul ei ole õiguspäraselt valitud juhatust, on vaja, et kohus määraks juhatuse asendusliikme.
2.Korteriühistu ja puudutatud isikutena menetlusse kaasatud (avaldaja sõnul endised) juhatuse liikmed Karmo Vaarik (puudutatud isik IV) ja Katre Merilaid (puudutatud isik V) vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Nende otsuste tühisusele, mille alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja mille vastuvõtmisest on möödunud üle kahe aasta, ei saa avaldaja enam tugineda. Juhatuse liikmete ametiaeg on pikenenud kaudsete tahteavalduste vahetamisega. Lisaks on 18. juuni 2021. a üldkoosolekul pikendatud Vaikko Vilsari, Tiina Mägi ja Ain Hõraku ametiaega tagasiulatuvalt, kiites heaks nende tegutsemise juhatuse liikmena ka ajal, mil nende ametiaeg oli väidetavalt lõppenud. Puudutatud isikutena menetlusse kaasatud korteriühistu endised juhatuse liikmed Marika Kosk (puudutatud isik II) ja Meelis Steinmann (puudutatud isik III) oma seisukohta ei esitanud. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas korteriühistu lisaks, et 6. juuli 2020. a üldkoosolek kutsuti kokku 26. juunil 2020. Koosoleku teade oli üleval trepikojas asuval teadetetahvlil ja see avaldati ka korteriomanike Facebooki grupis.
3.Harju Maakohus rahuldas 7. novembri 2023. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus tuvastas, et tühised on kõik korteriomanike 8. juuni 2016. a ja 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsused, 30.-31. märtsil 2020 elektroonilises protokolli kohaselt vastu võetud otsused ning ka 18. mai 2021. a üldkoosoleku otsus nr 1 ehk majandusaasta aruande kinnitamise otsus. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude tuvastada korteriomanike 15. veebruari 2021. a ja 18. juuni 2021. a üldkoosoleku otsuste ning korteriomanike 18. mai 2021. a üldkoosoleku ülejäänud otsuste tühisus. Samuti jättis maakohus rahuldamata juhatuse asendusliikme määramise nõude. Maakohus asus muu hulgas seisukohale, et 6. juuli 2020. a üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kuna koosoleku teadet ei saadetud korteriomanikele e-posti teel, nagu näeb ette korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 4. Kohtule esitatud protokolli järgi ei osalenud koosolekul kõik korteriomanikud. Koosolekul valitud juhatuse liikmed on küll kantud äriregistrisse, kuid registrikandest ei olnud avalduse esitamise ajaks möödunud seaduses sätestatud kaheaastane õigustlõpetav tähtaeg. Seevastu ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, et koosoleku teates ei olnud teavet selle kohta, kus saab tutvuda koosolekul kinnitamisele tuleva majandusaasta aruandega, sest kõnealune aruanne saadeti kõigile korteriomanikele e-postiga.
4.Korteriühistu esitas määruskaebuse, vaidlustades maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike 8. juuni 2016. a ja 6. juuli 2020. a üldkoosolekute otsuste tühisuse, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu lahend üllatav ja ületab nõude piire. Avaldaja tõi otsuste tühisuse põhjusena välja selle, et koosolekud kutsus kokku ebaseaduslik juhatus. Muid võimalikke tühisust kaasa toovaid asjaolusid avaldaja ei esitanud. Lisaks ei ole korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsused tühised. Kuigi kõnealuse üldkoosoleku teadet ei saadetud korteriomanikele e-posti teel, avaldati nõuetekohane teade korterelamu trepikojas asuval teadetetahvlil. Selline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole oluline. Avaldaja ei saa tugineda korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisusele koosoleku teate saatmise vigade tõttu, kuna see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 3(7)
2-21-9853
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik IV toetas määruskaebust. Teised puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2025. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis avalduse selles osas rahuldamata. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldajale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saadetud korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku teadet avaldaja e-posti aadressile, kuigi see aadress oli korteriühistule teada. Teade avaldati üksnes korterelamu trepikoja teadetetahvlil ja korteriühistu Facebooki grupis. Ehkki sellega rikuti KrtS § 20 lg-st 4 tulenevat nõuet, ei ole see nii oluline rikkumine, et tooks KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Avaldaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid koosoleku teate ühistu teadetetahvlil avaldamise kohta ega ole ka väitnud, et ta ei saanud kõnealusest üldkoosolekust õigel ajal teada. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et koosoleku teate e-posti teel saatmata jätmine oleks takistanud avaldajal koosolekul osaleda või ennast selleks ette valmistada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude tuvastada korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisus. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus KrtS § 20 lg-t 4 ja § 29 lg-t 1 valesti, kui leidis, et korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku teate e-posti teel edastamata jätmine ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Ringkonnakohtu selline järeldus on ekslik ja põhjendamata. Maakohus leidis õigesti, et tegemist on olulise rikkumisega, mis toob kaasa üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Lisaks ei ole ringkonnakohtu lahendist aru saada, miks leidis ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et koosoleku teate e-kirjaga saatmata jätmine ei ole koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
9.Korteriühistu vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja on hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud õiguse tugineda korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisusele põhjendusega, et koosoleku teadet ei saadetud korteriomanikele lisaks ka e-posti teel. Avaldaja ei ole väitnud, et korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosolek kutsuti kokku KrtS § 20 lg-t 4 rikkudes. Maakohus ületas nõude piire, kui käsitles oma määruses koosoleku teate saatmist e-kirjaga. Vaidlusalused otsused ei ole tühised, sest korteriomanikud, kes ei osalenud korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosolekul, on sellel koosolekul vastu võetud otsused heaks kiitnud (KrtS § 29 lg 1). Korteriühistu esitas 16. juunil 2025 Riigikohtule heakskiitu kinnitava dokumendi, märkides, et kuigi 4(7)
2-21-9853 Riigikohtu menetluses saab tõendeid esitada vaid erandkorras, on see praegu lubatud, kuna tõend tekkis pärast ringkonnakohtu lahendi tegemist.
10.Teised puudutatud isikud avaldaja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS §-de 695, 691 p 5, 692 lg 1 p 1 ja 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja jättis korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata. Tühistatud osas saab Riigikohus jätta jõusse maakohtu määruse (TsMS § 691 p 5 ja § 695). Lisaks tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada määruskaebemenetluse kulude jaotuse osas. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse.
12.Riigikohus kontrollib määruskaebemenetluses ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 688 lg 1 ja § 695). Avaldaja vaidlustas viie korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ja lisaks 30.-31. märtsil 2020 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsused. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, tuvastades, et kahe üldkoosoleku (täpsemalt 6. juuli 2020. a ja 8. juuni 2016. a) otsused, samuti 18. mai 2021. a otsus nr 1 ning 30.-31. märtsil 2020 koosolekut kokku kutsumata tehtud otsused on tühised. Maakohtu määruse peale kaebas korteriühistu, kes vaidlustas maakohtu määruse üksnes 8. juuni 2016. a ja 6. juuli 2020. a koosolekute otsuste tühisuse tuvastamist puudutavas osas. Avaldaja maakohtu määruse peale ei kaevanud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste tühisust puudutavas osas ja jättis selles osas avalduse rahuldamata. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtivuse hindamist puudutavas osas. Seega on Riigikohtu menetluse ese vaid korteromanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtivus. Kõigi ülejäänud otsuste vaidlustamist ja juhatuse asendusliikme määramist puudutavas osas on kohtumäärus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 463 lg 2, § 639 lg 1 ja § 659).
13.Käesoleva asja lahendamisel tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus korteriomanik on teatanud ühistule oma e-posti aadressi, kuid ühistu ei ole üldkoosoleku teadet sellel aadressil saatnud, on tegu koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Riigikohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. KrtS § 29 lg 2 teise lause kaudu kohalduva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine mh siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kui otsus võetakse vastu üldkoosolekul, tuleb otsuse tegemise korra rikkumise all TsÜS § 38 lg 2 esimese lause mõttes mõista koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist.
14.Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab mh ka koosoleku teate saatmist. Teate saatmise viise reguleerivad KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 2 ja lg 6 teine lause. MTÜS § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kutsuma kokku seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 6 teise lause kohaselt võib põhikirjaga sätestada üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise täpsema korra. KrtS § 20 lg 4 näeb lisaks ette, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja kavandatavate üldkoosoleku otsuste tegemisel aluseks olevad dokumendid (KrtS § 20 lg 3) saata sellel aadressil. Seega näeb seadus ette korteriomanike üldkoosoleku teate saatmise kohustusliku viisi, mida ei asenda see, kui ühistu järgib põhikirjas sätestatud teate saatmise viise (nt teate panek kortermaja teadetetahvlile).
5(7)
2-21-9853
15.Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid, sh koosolekust teatamise viisid ja tähtajad on seaduses sätestatud selleks, et tagada korteriomanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, samuti selleks, et ennast koosolekuks ette valmistada ja seal informeeritult hääletada. KrtS § 20 lg 4 eesmärk on eelkõige maandada korteriomanikul lasuvat üldkoosoleku teate kättesaamise riski (vt RKTKm 18.12.2024, 2-23-7156/29, p 17.5) ja tagada, et oma e-posti aadressi teatanud korteriomanikule edastatakse kogu üldkoosolekut puudutav oluline info sellele aadressile. Teisisõnu tagab KrtS § 20 lg-st 4 tulenev nõue seda, et korteriomanik, kes on täitnud kohustuse teatada korteriühistule oma e-posti aadress (KrtS § 46 lg 1), ei peaks koosolekut puudutava teabe leidmiseks pöörduma muude teabeallikate poole. Eelnevale lisaks aitab kõnealune reegel kaasa sellele, et ka need korteriomanikud, kelle elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, saaksid üldkoosolekul osaleda ja seal informeeritult hääletada.
16.Üldkoosoleku teate saatmine e-kirjaga ei ole korteriühistule koormav ega kulukas. Teate e-kirjaga saatmata jätmine võib aga jätta oma e-posti aadressi ühistule teatanud korteriomaniku ilma olulisest teabest ja rikkuda tema õigust koosolekuks ette valmistada, seal osaleda ja hääletada. Seega arvestades KrtS § 20 lg-st 4 tuleneva nõude eesmärke ja olulisust, tuleb selle vastu eksimist üldjuhul pidada koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks KrtS § 29 lg 1 tähenduses. Sellel, kas korteriomanik on juhuslikult saanud koosoleku toimumisest teada mujalt, ei ole rikkumise olulisuse hindamisel vähemalt üldjuhul tähtsust. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks ja otsuste tühisust kaasa toovaks rikkumiseks on nt ka olukord, kus koosolekust teatatakse ette vähem, kui seadus seda nõuab (vt RKTKo 05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Olulise rikkumisega ei ole aga tegemist näiteks juhul, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt ja koosoleku teade saadetakse e-postiga üksnes ühele neist (vt RKTKm 18.12.2024, 2-23-7156/29, p 16.3), samuti juhul, kui korteriomanikule, kelle suhtes on kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt koosoleku kokkukutsumise viisi rikutud, on koosoleku teade sellele vaatamata isiklikult kätte toimetatud.
17.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et koosoleku teate e-kirjaga saatmata jätmine ei ole praeguses asjas tuvastatud asjaoludel üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Küll aga tuleb otsuste kehtivuse hindamisel arvestada, et teatud olukorras võimaldab seadus otsuste tühisuse kui koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje kõrvaldada. Nimelt näeb KrtS § 29 lg 1 ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Seega saab koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tagajärjeks olevat otsuste tühisust KrtS § 29 lg 1 järgi vältida kas sellega, et koosolekul osalevad kõik korteriomanikud, või sellega, et korteriomanikud, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad otsuse heaks (vrd äriühingute kohta RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15; 29.11.2017, 2-16-8010/36, p 12).
18.Vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse saanuks seega kõrvaldada kas kõigi korteriomanike osalemine üldkoosolekul või nende korteriomanike heakskiit, kelle suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Asjas on tuvastatud, et kõnealusel koosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud. Küll aga on korteriühistu Riigikohtu menetluses esitanud ülejäänud 6. juuli 2020. a korteriomanike üldkoosolekult puudunud korteriomanike heakskiidud ja palub neid tõendeid asja lahendamisel arvesse võtta.
19.TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks 6(7)
2-21-9853 (vt nt 2-23-17002/34, p 18; 2-21-6015/36, p 11; 2-20-3847/48, p 11). Kuna korteriühistu esitatud heakskiidud ei ole praegusel juhul esitatud selleks, et tõendada ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumist, tuleb nende vastuvõtmisest keelduda. Dokumendid on esitatud elektrooniliselt, mistõttu ei ole vaja neid tagastada. Kolleegium märgib siiski, et isegi kui kõik ülejäänud koosolekult puudunud korteriomanikud peale avaldaja oleks vaidlusalused otsused heaks kiitnud, ei ole seda teinud avaldaja, mistõttu ei ole tühisust KrtS § 29 lg 1 kohaselt võimalik vältida (vt ka p 17).
20.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et ka korteriomanike 6. juuli 2020. a üldkoosoleku otsused on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised, mistõttu oli maakohtu määruse selles osas tühistamine põhjendamatu. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus kõnealuses osas tühistada ning jõusse tuleb jätta maakohtu määrus, millega maakohus avalduse 6. juuli 2025. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes rahuldas.
21.Korteriühistu on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tuginenud ka sellele, et maakohus ületas avalduse piire, kui asus omal algatusel uurima seda, kuidas ja millal vaidlusalused üldkoosolekud kokku kutsuti. Kolleegium nõustub korteriühistuga, et sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (mh on selliseks ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamine, TsMS § 613 lg 1 p 4), ei pea maakohus vaatamata TsMS § 477 lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid, mille tõttu võiksid vaidlustatud otsused veel tühised olla. Nii ei pidanud maakohus olukorras, kus avaldaja väitis, et vaidlusaluste koosolekute otsused on tühised seepärast, et need koosolekud kutsusid kokku isikud, kes ei olnud enam juhatuse liikmed, hakkama uurima, kas koosolekust teatati korteriomanikele õigel viisil ja õigel ajal. Samas ei oleks TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt see, et maakohus eeltoodud täiendavad asjaolud ise välja selgitas, praegusel juhul andnud ringkonnakohtule alust maakohtu määrust tühistada. Kolleegiumi arvates ei ole õige ka seisukoht, et avaldaja on hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud õiguse tugineda korteriomanike 6. juuli 2020. a koosoleku otsuste tühisusele. Hea usu põhimõtte vastasele käitumisele viitavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.
22.Kuna kolleegium rahuldab avaldaja määruskaebuse ja tühistab ringkonnakohtu määruse avaldaja taotletud osas ning jätab tühistatud osas jõusse maakohtu määruse, siis on nii ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu menetluse põhjustanud korteriühistu edutu kaebus. Sel põhjusel jätab Riigikohus nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu kanda.
23.Avaldajale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 352 eurot 80 senti ning riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest avaldaja Riigikohtu menetluses oli vabastatud, tuleb korteriühistult TsMS § 190 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
24.TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud raha tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.