Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

1(8)

3.4.Välja mõista Ylt X kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 5172 eurot. Kohustada kostjat tasuma hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 3.5.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Y`e kanda. 3.6.Mõista välja Ylt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2 092,02 eurot. Kohustada kostjat tasuma hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

2(8)

või keeldunud notaris kinnitamast, et pärandaja omandas XXX korteri enda lahusvara hulka. Kostja on nõudnud hagejalt eelnimetatud kinnituse eest rahalist hüvitist, mis vastab 50% XXX korteri turuväärtusele. Samuti, on kostja teinud avalduse Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale enda XXX korteri kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagejale teadaolevalt jäeti kostja taotlus selles sisalduvate puuduste tõttu rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kohtuväline kokkulepe kostjaga ei ole võimalik. Hageja palub tuvastada, et korter aadressiga XXX Tallinn, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr XXXXXXX kuulus tervikuna C ainuomandisse ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus rahuldas hagi, tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXXX kuulub tervikuna C (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud 22.06.2021) ainuomandisse. Jätta hageja menetluskulu kostja Y kanda ning kostja menetluskulu tema enda kanda. Mõistis välja kostjalt Ylt hageja X kasuks menetluskulu 6972 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel. 4.Otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et C ja Q abielu sõlmiti 02.09.1992. a (tl 8 – abielutunnistus) ning lahutati 06.10.1997. a (tl 10 – abielulahutuse tunnistus). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et C testamendijärgseks pärijaks on hageja X ( tl 5-6 – testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus) ning Q testamendijärgseks pärijaks on kostja Y (tl 31-32 - pärimistunnistus). Pooled vaidlevad selle üle kas ja millal lõppesid C ning Q abielulised suhted ning kas XXX korter kuulub abikaasade ühisvara või C lahusvara hulka. Hagiavalduse kohaselt lõppesid C ja Q abielulised suhted täielikult 1994. a kui pärandaja Qle kuulunud AAA kinnistult ära kolis. Kostja vaidleb hageja väitele vastu ja leiab, et poolte abielulised suhted kestsid kuni abielu lahutamiseni 1997. a-l. 5.Kohus loeb 21.08.2023. a toimunud istungil tunnistajana ära kuulatud F (F) ütlustega tõendatuks, et C ja Q abielulised suhted lõppesid kevadel või varasuvel 1994. a peale tulistamisintsidenti (tl 71 pöördel ja tl 74-75). Pooled ei vaidle selle üle, et Q võõrandas AAA kinnistu, mis oli poolte ühiseks elukohaks, 04.10.1996. a-l. Tunnistajate F, G ja W ütlused kooselu lõppemise aja ning sellele järgnenu osas on riimuvad aga mitte määral, mis tekitaks kohtus kahtlust nende eelnevas kooskõlastatuses. Kohus loeb ülalnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatuks, et C ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a esimesel poolaastal. Kohus tuvastas, et C ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a I poolaastal. XXX korteri omandas C 20.05.1996. a sõlmitud ostu-müügi lepinguga. Seega eeltoodust tulenevalt omandas C XXX korteri pärast abielusuhete lõppemist ning see kuulub tema lahusvara hulka. Kostja apellatsioonkaebus

3(8)

6.Kostja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta teise poole kanda. 7.Kuigi kohus tuvastas korteri asemel korteriomandi kuulumise C ainuomandisse ja mineviku asemel olevikus, siis vaidlus seisneb selles, et kas üksnes C lähikondsete ütluste alusel on antud juhul õiguspärane tuvastada korteri kuulumist C ainuomandisse. 8.Menetluse käigus on selgunud, et C ja Q elasid koos viimase omandis olnud AAA kinnistul Jõelähtme vallas, kusjuures kinnistu müüdi abielu ajal 4.10.1996 kui abikaasade ühine majapidamine ja enne seda oli ostetud korter. Apellandi arvates ei ole hageja väide, et C ja Q abielulised suhted lõppesid juba enne korteri ostmist, usaldusväärselt ja kindlalt tõendatud. Hageja tugines tunnistajate ütlustele, kes küll väitsid abielulised suhted olnud lõppenud, aga ei saanud seda kindlalt teada. Tegelikult on nende tunnistajate ütlused üksnes arvamused, mitte fakti esitamine. 9.Apellant leiab, et Harju Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega, sh 15.09.23 kohtukõne teesides ja 22.09.23 repliikides esitatuga. Kostja tõi neis muuhulgas esile, et abieluliste suhetena käsitleti 1996.a kehtinud seaduse kohaselt üldsõnaliselt abikaasade nii lähedasi kui ka majanduslikke suhteid ja antud juhul on taotletud nende suhete puudumise tuvastamist, kusjuures tuleb hinnata kas esitatud tõendite alusel saab kindlalt väita nende puudumist. Kostja tõi ka välja, et ei ole usutav, et C ei teadnud abielu ajal omandatud XXX korteri varaühisust ja jättis teadmatusest korteri enda nimele kirjutamise viimasele momendile. Samuti ei ole mõistlik abielulahutusega viivitamine pärast abielululiste suhete väidetud lõppemist. Samuti vastuoluline väide, et Cl ei olnud kusagil elada ja Sütiste tee korteri (kus ta hageja väitel ei elanud) müümine alles 1996.a.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks osas, milles maakohus tuvastas, et vaidlusalune korteriomand kuulus Cle ainuomandina, ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Korrigeerida tuleb küll otsuse resolutsiooni sõnastust, arvestades hagiga taotletavat

4(8)

eesmärki. Otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks rohkem kui 5172 eurot ja sellelt ületavalt osalt viivise. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.

5(8)

käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on tsiviilkohtumenetluses üksnes poolel õigus määrata, mis asjaolud ta kohtu ette toob ja millise TsMS §-s 229 nimetatud tõendiga ta millist asjaolu vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendab. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks mh tunnistaja ütlus. Nõustuda ei saa ka apellandi poolt väljendatuga, et hageja taotletud tõenditel ei olnud asjas määravat tähtsust. Tähtsusetuks ei saa tõendit pidada seetõttu, et vaidluse teine pool eelistab asjaolu tõendamist mingit muud liiki tõendiga. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 238 lg-tes 1-3 ning ükski neist ei võimalda keelduda tõendit vastu võtmast põhjendusel, et menetlusosaline peaks esitama muud liiki tõendi. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu kostja seisukoht, et tunnistaja ütluste asemel oleks hageja pidanud esitama mingeid muid tõendeid. Kui tunnistajad, kelle ülekuulamist hageja taotles, said hageja arvates anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate või muude asja õigeks lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, tunnistajate ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatavate ja asjakohaste tõenditega TsMS § 238 tähenduses, tuli maakohtul tunnistajad üle kuulata.

6(8)

c. Töö lisadega 0,66 tundi d. Suhtlus/arutelud kliendiga hagimenetluse jooksul (sh istungitele eelnevad konsultatsioonid) 4 tundi e. Kostja vastusega tutvumine (koos lisadega) 0,9 tundi f. Taotluste koostamine (tunnnistajate ja menetlusosaliste ütlused) 0,8 tundi g. Kostja taotlustega tutvumine 0,5 tundi h. Vastuväited kostja taotlustele 1 tund i. Ettevalmistus 27. veebruari 2023. a istungiks 0,5 tundi j. Suhtlus kohtuga (istungiaja määramine) 0,5 tundi k. Sõidule kulunud aeg (27. veebruari 2023. a ja 21. augusti 2023. a istungid) 1,33 tundi l. Osalemine istungitel (27. veebruar 2023. a ja 21. august 2023. a) 3,25 tundi m. Hageja kohtukõne teeside koostamine 3 tundi n. Kostja kohtukõne teesid ja analüüs 1 tund o. Repliigid ja menetluskulude nimekiri 3,16 tundi KOKKU: 27,6 tundi 23.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, seetõttu esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Kuigi lepingulise esindaja teenuse tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb valitsevat kohtupraktikat arvestades pidada põhjendatuks, ei saa nõustuda teenuse osutamiseks tehtud toimingute ajamahuga ning osaliselt hüvitamisele kuuluvate toimingute põhjendatusega.

7(8)

Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.