Hageja: Y, isikukood xxxx; lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla (e-post: [email protected]) Kostja: X, isikukood xxxx; lepinguline esindaja Raivo Salumäe (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
21.08.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et korteriomand asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx kuulub tervikuna C (isikukood xxxx, surnud xxxx) ainuomandisse.
3.Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
4.Jätta hageja menetluskulu kostja X kanda ning kostja menetluskulu tema enda kanda.
5.Määrata hageja Y menetluskulu suuruseks 6972 eurot.
6.Määrata kostja X menetluskulu suuruseks 2012,80 eurot.
7.Välja mõista kostjalt Xelt hageja Y kasuks menetluskulu 6972 eurot.
8.Kohustada kostjat tasuma hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 1(5)
2-22-7716
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
1.24.05.2022. a hagiavalduse kohaselt on hageja Y Ci (isikukood xxxx, surnud xxxx) ainupärija. Pärandvara hulka kuulub pärandaja korter aadressiga Xxxx ning pärandaja on kinnistusse kantud korteri ainuomanikuna. Pärimistunnistuse tõestanud Viljandi notar Virgi Ojapi hinnangul on korter aga pärandaja ja Q (Q) (isikukood xxxx, surnud xxxx) ühisvara, sest see omandati ajal mil pärandaja ja Q olid veel ametlikult abielus. Pärandaja ja Q abiellusid xxxx. a. Abielulised suhted lõppesid 1994. aastal kui pärandaja Qle kuulunud Xxxx kinnistult ära kolis. Pärandaja omandas Xxxx tn korteri enda lahusvarasse 20. mail 1996. a. Pärandaja ja Q lahutasid abielu Tallinna Perekonnaseisuametis xxxx. a. Pärandaja ja Q lahutasid abielu sõbralikult. Pärandajal ega Ql teineteise suhtes mingeid nõudmisi polnud, s.h. ei esitanud Q pärandajale kunagi ühtegi Xxxx tn korteriga seonduvat nõudmist. Abielu lahutamisel pärandaja ja Q abieluvaralepingut ei sõlminud. Pärandaja soovis 2017. aastal Xxxx tn korterit võõrandada. Pärandaja sai alles siis teada, et notarid lähtuvad ühisvara eeldusest ja loevad Xxxx tn korteri pärandaja ja Q ühisvaraks. Pärandaja pöördus seejärel Q poole, kes nõustus notaris kinnitama, et Xxxx tn korter on pärandaja lahusvara. Q siiski pärandajaga notarisse ei jõudnud, sest haigestus ja suri mõned kuud hiljem. Pärandaja proovis pärast Q surma Xxxx tn korteri omandiõigust korrektselt vormistada, kuid edutult. Peale pärandaja surma, on hageja asunud Xxxx tn korteri omandiõiguse küsimust lahendama. Hageja on Xxxx tn korteri omandiõiguse korrektseks vormistamiseks pöördunud kostja Xe poole. Hagejale teadaolevalt on kostja Q ainupärija. Kostja on hageja kirju kas lihtsalt ignoreerinud või keeldunud notaris kinnitamast, et pärandaja omandas Xxxx tn korteri enda lahusvara hulka. Kostja on nõudnud hagejalt eelnimetatud kinnituse eest rahalist hüvitist, mis vastab 50% Xxxx tn korteri turuväärtusele. Samuti, on kostja teinud avalduse Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale enda Xxxx tn korteri kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Hagejale teadaolevalt jäeti kostja taotlus selles sisalduvate puuduste tõttu rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kohtuväline kokkulepe kostjaga ei ole võimalik. Hageja palub tuvastada, et korter aadressiga Xxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr xxxx kuulus tervikuna C ainuomandisse ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
2.15.11.2022. a vastuses hagiavaldusele palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et Xxxx tn korter kuulub Ci ja Q ühisvara hulka, sest see on omandatud abielu ajal ja ühisvara jagatud ei ole. Hageja väide Ci ja Q abieluliste suhete lõppemise kohta 1994. a kui C kolis ära Xxxx kinnistult ei vasta tõele, sest Xxxx kinnistul asus pooleliolev ehitus ja seal ei elatud. Ei ole mõistlik, et abielulised suhted lõppesid ja abielu kestis edasi veel 3 aastat. Q oli meremees ja viibis küll palju merel, kuid merelt tulles oli tal ka eluase. Ei ole teada, et temal oleks muud elukohta olnud, kui abikaasaga ühiselt kasutatud korter. Ühtlasi jätkus ka kooselu. 2(5)
2-22-7716 Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et C ja Q abielu sõlmiti xxxx. a (tl 8 – abielutunnistus) ning lahutati xxxx. a (tl 10 – abielulahutuse tunnistus). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Ci testamendijärgseks pärijaks on hageja Y ( tl 5-6 – testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus) ning Q testamendijärgseks pärijaks on kostja X (tl 31-32 - pärimistunnistus). Vaidlus puudub ka selles, et C omandas Xxxx korteri 20.05.1996. a sõlmitud ostu-müügi lepinguga (tl 9 – müügileping) ning selles, et vaidlusaluse Xxxx tn korteriomandi omanikuks on kinnistusraamatusse ainuomanikuna sisse kantud C (tl 7 – kinnistusraamatu väljavõte). Vaidlust pole ka asjaolus, et Viljandi notar Virgi Ojap on seisukohal, et Xxxx korteriomand võib kuuluda abikaasade ühisvara hulka (tl 51-52 – pärimismenetluse algatamise teade). Pooled vaidlevad selle üle kas ja millal lõppesid Ci ning Q abielulised suhted ning kas Xxxx tn korter kuulub abikaasade ühisvara või Ci lahusvara hulka.
5.Selleks, et otsustada kas Xxxx korteriomand kuulub Ci ja Q ühisvara hulka, tuleb kindlaks teha ühisvara koosseis. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb jagada ühisvara kehtiva PKS alusel, kuid ühisvara koosseis määrata kindlaks PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud PKS alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.05.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-131-14). 01.01.1995-30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS1995 § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Seega omab ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tähtsust abikaasade abielusuhete lõppemise aeg.
6.Hagiavalduse kohaselt lõppesid Ci ja Q abielulised suhted täielikult 1994. a kui pärandaja Qle kuulunud Xxxx kinnistult ära kolis. Kostja vaidleb hageja väitele vastu ja leiab, et poolte abielulised suhted kestsid kuni abielu lahutamiseni 1997. a-l. Kohus loeb 21.08.2023. a toimunud istungil tunnistajana ära kuulatud M (M) ütlustega tõendatuks, et Ci ja Q abielulised suhted lõppesid kevadel või varasuvel 1994. a peale tulistamisintsidenti (tl 71 pöördel ja tl 74-75). Tunnistaja ning C olid pikaajalised tuttavad ning naabrid. Kohtu jaoks on usutav tunnistaja öeldu, et Ci ning Q kooselu lõppes peale seda kui üks abikaasadest teist tulistas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et poolte abielulised suhted ja kooselu võiksid jätkuda peale sellist intsidenti. Asjaolu, et abikaasade vahel toimus tulistamine, kinnitas ka 21.08.2023. a istungil ära kuulatud tunnistaja K, kes kuulis seda Q käest aastaid hiljem (tl 80). Seega vaidlust ei ole selles, et tulistamisintsident abikaasade vahel toimus ning kohtu jaoks ei oma tähtsust see kumb abikaasa oli tulistaja või kumb ohver. Sõltumata abikaasade rollidest selles intsidendis, peab kohus eluliselt usutavaks, et see oli poolte abielulisi suhteid lõpetav hetk. Tunnistaja M sõnul toimus tulistamine 1994. a kevadel või varasuvel aga tunnistaja Ke sõnul, kes kuulis seda 2000. a alguses vahendatult Qlt, 1996. a alguses. Seega loeb kohus tõendatuks, et tulistamisintsident toimus aasta esimeses pooles, küsimus on selles kas see toimus 1994. a või 1996. a. Tunnistaja M ütlused tulistamisintsidendi ja selle toimumise aja osas on usaldusväärsemad, sest tunnistaja oli nende sündmustega seotud, kui andis Cile öösel varjupaika. Tunnistaja Ke ütlused ei ole tõsiseltvõetava kaaluga, sest need on vahendlikud ütlused. Tunnistaja kuulis sündmuse kohta 3(5)
2-22-7716 vahendatud lugu aastaid hiljem ja palju aastaid enne ütluste andmist kohtus, mistõttu on usutav, et ta ei mäleta sündmuse asjaolusid ja toimumise aega nii täpselt kui tunnistaja M, kes omas selle sündmusega selle toimumise ajal puutumust. Tunnistaja usaldusväärsust lisab ka teadmine, et tegemist on erakordse sündmusega, mida tavapäraselt inimeste elus ette ei tule (naabrid tulistavad teineteist), mistõttu on usutav selle mäletamine ka aasta(kümne)id hiljem.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et Q võõrandas Xxxx kinnistu, mis oli poolte ühiseks elukohaks, 04.10.1996. a-l. Tunnistaja M kinnitas nii kirjalikult (tl 14) kui ka tunnistajana kohtuistungil, et Ci ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a-l, misjärel kolis C elama oma sõbranna juurde. Tunnistaja E ütlustega tsiviilasjas nr xxxx (tl 27-28) loeb kohus tõendatuks, et Ci ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a-l, kui C kolis E juurde elama. Tunnistaja kinnitas, et oli soe aeg, kui C tema juurde elama kolis. 21.08.2023. a kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud R kinnitas, et C ja Q läksid lahku 2 aastat enne maja (Xxxx kinnistu) müüki ning, et C läks elama E juurde (tl 77). Kohus peab tunnistaja ütlusi tema ema ja Q lahkumineku aja osas usaldusväärseks, sest tunnistaja endise meremehena mäletas, et parvlaev Estonia uppumise ajaks oli ema ja Q kooselu lõppenud. Tunnistajate M, E ja Ri ütlused kooselu lõppemise aja ning sellele järgnenu osas on riimuvad aga mitte määral, mis tekitaks kohtus kahtlust nende eelnevas kooskõlastatuses. Kohus loeb ülalnimetatud tunnistajate ütlustega tõendatuks, et Ci ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a esimesel poolaastal.
8.PKS1995 § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus tuvastas, et Ci ja Q abielulised suhted lõppesid 1994. a I poolaastal. Xxxx korteri omandas C 20.05.1996. a sõlmitud ostu-müügi lepinguga. Seega eeltoodust tulenevalt omandas C Xxxx tn korteri pärast abielusuhete lõppemist ning see kuulub tema lahusvara hulka.
9.Kohtu hinnangul ei oma järgmised tõendid tähtsust Ci ning Q abieluliste suhete lõppemise aja ega muude asjas tähtsust omavate asjaolude või väidete tuvastamisel, mistõttu kohus neid otsuses ei käsitle: -
B tööraamatu väljavõte (tl 23); Kirjavahetus notar Virgi Ojapiga (tl 46-50); Avalduse projekt abielusuhete lõppemise kinnitamiseks (tl 53-54).
Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 4(5)
2-22-7716
11.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 11.1 Hageja 19.09.2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 6552 eurot, kokku õigusabile kulunud aeg 36,4 tundi. Hageja sai õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund, millele lisandus käibemaks. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja tunnitasu turul tavapärasele kvalifitseeritud õigusabi tasu suurusele. Õigusabile kulunud aeg on asja keerukust ja mahukust ning vajalike menetlustoimingute arvu arvestades mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 6972 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise kohustuse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 11.2 Kostja 22.09.2023. a menetluskulude nimekirja kohaselt sai kostja õigusabi 25,16 tunni ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot tund, millele lisandub käibemaks, kokku 2012,80 euro eest. Kohtu hinnangul vastab kostja lepingulisele esindaja tunnitasu suurus ja osutatud töö maht mõistlikule ning vajalikule kulu suurusele ja kohus määrab kostja menetluskulu suuruseks 2012,80 eurot. 11.3 Pooled kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja paluvad menetluskulude suuruse kindlaks määrata koos käibemaksuga. Kohus rahuldab poolte taotlused.
12.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissi sõlmimisega. Kohus soovitab pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist.
13.Pooltel on õigus käesolev otsus vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Riigilõivu seaduse § 59 lg 15 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.10.2023 kohtuotsus.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.