Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-12109
Kohtuasi
X (X) avaldus lapse Yga (Y) suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaat Helen Tomberg ja Kuldar Kirt Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXX), määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Puudutatud isik II (ema) C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Eestkosteasutus Kuusalu Vallavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde C (C) 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud dokumendid.
2.Jätta rahuldamata X taotlus lapsele ekspertiisi määramiseks.
3.Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
4.Muuta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrust, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7 ning 5.2.11–
5.2.17.Samuti määrata, et kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega. Muus osas jätta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus muutmata.
5.1.Rahuldada X (X) avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt.
5.2.Määrata X ja Y suhtlemise kord kindlaks järgmiselt:
2-22-12109
5.2.1.Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.
5.2.2.Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval. Kui vanemad päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval kokku ei lepi, siis igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval võtab isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib lapse ema juurde koju kell 18.00. Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib lapse ema juurde koju kell 18.00.
5.2.3.Laps viibib isaga suvel perioodil 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10 päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punktides
5.2.1.ja 5.2.2. märgitud suhtlemiskord.
5.2.4.Emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell
5.2.5.Isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi ema juures, viib ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.
5.2.6.Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab lapse 25.12 kell 11.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell
18.00.Paaritutel aastatel veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema elukohast 23.12 kell 11.00 ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 11.00. Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12.
5.2.7.Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema elukohast 31.12 kell 11.00 ning toob lapse ema elukohta 01.01 kell 17.00. Paaritutel aastatel veedab laps emaga 31.12–01.01.
5.2.8.Laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi ning tagab selleks võimaluse. Eemal olev vanem võib lapsega suhelda telefoni teel või elektroonilise sidevahendiga kokkuleppel lapse teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal.
5.2.9.Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras.
5.2.10.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult e-kirja või sms-i teel nõustunud.
5.2.11.Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust ega aruta eriarvamustega seotud küsimusi.
5.2.12.Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel võimalusel paindlikud ning lähtuvad lapse vajadustest.
5.2.13.Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele esimesel võimalusel.
5.2.14.Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel.
5.2.15.Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad küsimused kokku omavahel, mitte lapsega.
2-22-12109
5.2.16.Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste täitmisel heas usus ning peavad alati silmas lapse parimaid huve, eakohaseid vajadusi ja arengut.
5.2.17.Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel.
6.Käesolev lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
7.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud maakohtus jätta riigi kanda, muud menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
8.X (X) määruskaebus rahuldada osaliselt.
9.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi korras esindamisega seotud kulud, mis jäävad riigi kanda ja mille määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega. Muud rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 4–8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja (lapse isa) esitas 18.08.2022 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 05.07.2023 laiendas isa avaldust, paludes kohtul määrata suhtluskord lähtuvalt vahelduva elukoha põhimõttest.
2.29.09.2022 määrusega suunas kohus vanemad osalema riiklikul perelepitusteenusel ning 12.10.2022 määrusega peatas menetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. 25.07.2023 uuendas kohus menetluse perelepitusteenuse edutuse tõttu.
3.Kohus kuulas vanemad ära 28.09.2022 ja 04.10.2023 istungitel ja lapse 04.10.2023 istungil. Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Laps elab emaga. Vanemad on seni lähtunud isa ja lapse suhtlemisel 2020. a oktoobris koostatud, kuid isa poolt allkirjastamata kokkuleppest. Alates 2022. a jaanuarist ei ole isa saanud lapsega suhelda kokkulepitud viisil, ema on asunud suhtlust piirama. 08.08.2022 edastas isa esindaja emale tutvumiseks suhtluskorra kokkuleppe, millele ema ei vastanud.
5.Isa ja poja suhtlemine peaks olema tihedam kui praegu. Ema nägemus suhtluskorrast lähtub ainult tema soovidest ega arvesta isa ja lapse õigusi. Ema ei ole kuupäevade ega kellaaegade osas paindlik ja nõuab isalt reeglite ranget järgimist (mh nt lapsega reisimise osas), jättes ise reeglid järgimata, eirates koostööd, edastades info viimasel minutil isaga arvestamata.
2-22-12109
6.Ema ei soosi lapse ööbimist isa juures. Samas käisid laps ja isa Mehhiko reisil, kus olid koos 15 ööpäeva täielikult probleemivabalt. Lapse ütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on tingitud muudest asjaoludest, mh emast.
7.Ema meelestab last negatiivselt isa suhtes. Lapsel ei ole negatiivseid emotsioone ja vastumeelsust isaga suhtlemisel. Laps hoiab isa poole ja muutub isaga koos vabamaks ja enesekindlamaks. Ema korraldab lapsele ülekuulamisi ning tekitab pingeolukordi. Laps on lojaalsuskonfliktis, saades aru, et ema kodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud tema suhted isaga. Eriti selgelt ilmnes lapse lojaalsuskonflikt lastekaitse spetsialisti 12.09.2022 arvamuses antud kirjelduses isa ja poja 05.09.2022 kohtumisest.
8.Avaldaja palub määrata suhtluskord vahelduva elukoha põhimõttel, et tagada lapse normaalne areng ja lähedussuhte hoidmine mõlema vanemaga. Hetkel sõltub laps emast. Lapsele tuleb anda võimalus kujundada oma soove vabalt. Kuna isa ja lapse suhe sõltub ema suvast, on lapsele sobivaim elada koos mõlema vanemaga. Lapsel on turvaline kiindumussuhe mõlema vanemaga, mõlemad on osalenud lapse eest hoolitsemises. Isa kodu on lapsele tuttav ja turvaline, sest vanemate kooselu ajal oli see pere ühine kodu. Isa kodus on lapsel oma tuba ja kõik eluks vajalik. Vanemate kodud on teineteisele suhteliselt lähedal, ka kooli on lapsel mõlemast kodust ühesugune tee. Isa on ettevõtja, kes saab töö- ja puhkeaega planeerida ja kes enamuse tööajast veedab kodukontoris. Vanemate koostöö puudumine ei ole õigustuseks vahelduva elukoha määramata jätmiseks, sest lapsesse puutuv koostöö sõltub vanemate panusest. Arvestades lapse vanust, on talle sobivaim graafik elada vanemate juures kahe nädala kaupa. Isa taotleb perioodide vahetumise määrata roteeruvalt, st paaris aastal veedab laps alates aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast emaga. See võimaldab ka pühade vahetumist vanemate vahel. Eraldi tuleks reguleerida emadepäev ja isadepäev, mis tuleks veeta vastavalt kas emaga või isaga.
9.Arvestades lojaalsuskonflikti, võib lapse jaoks kohene täies mahus vahelduv elukoht vajada harjumist. Seetõttu palub isa esimesed kuus kuud määrata üleminekuperioodina. Selleks, et vältida kohtulahendi rikkumist ema poolt, tuleb määrata lahendi täitmist tagavate sunnivahenditena rahatrahv ja arest.
10.Täiendavate seisukohtade kohaselt on lapse huvides kujundada temas rutiin, et osa aega isa juures veeta ja elada on normaalne. Hetkel toimub isa ja poja suhtlemine ema kontrolli all ning tingimustel. Pealtnäha justkui isa saab lapsega suhelda, isegi regulaarselt, aga see ei ole ettenähtav, on fragmentaarne, minuteid lugev ega ei ole pingevaba. Olulist mõju omab lapse mobiiltelefon, kuhu ema on paigaldanud vanemliku järelevalve rakenduse. Seega on emal järelevalve ka selle üle, kus isa ja laps igal hetkel asuvad, sekkudes sõnumite ja kõnedega igal ajal ja lõhkudes sellega isa-lapse kontakti.
11.Erinevused vanemate elukorralduses on normaalsed. Isa möönab, et üks kord jäi lapsel isaga koos olles õppimata, kuid see on ainus kord kogu kooliaja vältel. Kuni ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa vanemate erinevused olla põhjuseks, miks laps ei peaks saama elada mõlema vanema juures. Laps peabki kogema vanemate erinevust, sest ka edaspidises elus on vaja kohaneda ja õppida toime tulema erinevate olukordadega.
12.Isa palus määrata suhtluskord järgmiselt: • Esimesed kolm kuud alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps isaga iga paaris nädala vahetuse alates neljapäevast kuni esmaspäevani. Isa võtab lapse neljapäeval pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis kell 15.00 ema kodust ja viib ta esmaspäeva hommikul kooli või kui sel päeval tunde ei ole, ema koju kella 15.00-ks;
2-22-12109 •
•
• •
•
•
•
Kolme kuu möödumisel alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps järgmised kolm kuud vanematega aega vahelduvalt ühenädalaste tsüklitena. Paaris nädalad veedab laps isaga ja paaritud nädalad emaga. Lapse üleandmine toimub esmaspäeviti selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem võtab ta koolist). Kui laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema juurest see vanem, kelle juurde laps läheb; Alates kuue kuu möödumisest kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps vanematega aega vahelduvalt kahenädalaste tsüklitena. Laps veedab paaris aastatel alates aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse üleandmine toimub esmaspäeviti selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem võtab ta koolist). Kui laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema juurest see vanem, kelle juurde laps läheb; Nädalaid kalendriaastas arvestatakse kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601-1:2019, s.t aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev; Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja sealt esmaspäeval kooli; Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (pulmad, suguvõsa kokkutulek) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut; Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega teise vanema igakordse nõusolekuta, kuid teavitades teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi lapsega Eestist lahkuda teisele vanemale eelnevat teavet andmata; Lapsel on õigus telefoni teel igal ajal kontakteeruda eemalviibiva vanemaga. Eemalviibival vanemal on õigus telefoni teel kontakteeruda lapsega iga esmaspäeva, kolmapäeva ja reede õhtul kella 19.00 ja 20.00 vahel, juuresolev vanem ei tohi selleks teha takistusi.
Puudutatud isikute seisukohad
13.Ema vaidles avaldusele vastu.
14.12.09.2022 esitas ema omapoolse suhtluskorra ettepaneku. Vahelduv elukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega. Laps on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga ja saanud isaga veeta nädalavahetusi, käia reisil. Samuti kohtuda nädala sees, kui laps on seda ise soovinud ning vanemad kohtumised kokku leppinud. Enamjaolt teeb isa kokkulepped esmalt lapsega ja ema saab neist teada peamiselt läbi lapse. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lapsel on välja kujunenud kindel elukorraldus ja turvatunne, et ta elab emaga. Suhtluskord peaks lähtuma senisest elukorraldusest, s.t, et laps veedab isaga aega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kuid lapsel on üks kodu, milleks on ema kodu. Arvestada tuleb lapse päevakava ja rutiini. Kui laps hakkaks regulaarselt ööbima isa juures nädala sees koolipäevadel, tähendaks see tema jaoks oluliselt varasemat ärkamist. Isa kodu ja kooli vahemaa on 20 km, ema kodu ja kooli vahemaa on u 4 km. Kooli ja kodu vahel liikumine võtab ema kodust oluliselt vähem aega, mis jätab lapsele rohkem vaba aega puhkamiseks ja huvitegevuseks. Lapsel ei ole isa ja ema kodudes ka kord ja reeglid sarnased.
2-22-12109 Lapsel on olnud korduvalt isa juurest tulles koolitööd tegemata ning isa ei ole ka koolipäevale eelneval päeval kinni pidanud lapse koju toomise kellaaegadest. See on tekitanud lapses ärevust. Samuti tuleb suhtluskorra määramisel arvestada lapse soove. Laps on korduvalt väljendanud vastumeelsust isa juurde minemise osas ning ema on teinud kõik, et isaga suhtlemist soosida. Ema on suunanud ning veennud last, et ta ei tunneks sundi / kohustust isaga suhelda ja et ta tahaks rohkem isa juures käia. Ei ole kohane heita emale ette koostöö puudumist. Ema on korduvalt püüdnud selgitada, et isa peab rohkem panustama, et suhet pojaga tugevamaks muuta. Seni toimunud kohtumiste pinnalt võib järeldada, et laps ei soovi ööbida isa juures kaks nädalat järjest, kuivõrd isegi paaripäevastel kohtumistel on ta tihti soovinud varem ema koju tagasi minna. 50-50 suhtluskord on eelkõige võimalik ja asjakohane, kui vanemate läbisaamine on väga hea, kodune kord ja reeglid on sarnased ning lapse võimalikud kohanemisraskused ühe vanema juurest teise juurde liikudes on viidud miinimumini. Hetkel on selge, et need tingimused täidetud ei ole, sest vanemate suhted on pigem keerulised ning nägemus suhtluskorrast väga erinev. Sunnivahendite kohaldamise taotlus on põhjendamatu. Kuna menetlust on alustatud enne 01.09.2022, tuleb kohaldada enne 01.09.2022 lahendite ja kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsioone.
15.Ema tegi järgmise ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra määramiseks: • Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani. Isa võtab lapse laupäeval kell 10.00 ema elukohast ja viib tagasi ema elukohta pühapäeval kell 17.00. Seejuures peab isa arvestama lapse soovidega, sh ajal, kui laps viibib emaga; • Vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib, tagab, et laps osaleks koolis, huviringides, ekskursioonidel ja muudel lapse jaoks olulistel sündmustel; • Mõlemal vanemal on õigus osaleda lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel ja huviringides; • Eelneval vanemate kokkuleppel võtab isa lapse üks kord nädala sees ema elukohast või SRT teraapiast. Teraapiast võtab isa lapse, kui tal on lapsega ühine teraapia. Kui emal on lapsega ühine teraapia, võtab lapse ema. Kui laps on teraapias vanemateta, lepivad vanemad eelnevalt kokku, kes võtab lapse. Kui teraapiast võtab lapse isa, toob ta lapse ema elukohta hiljemalt kell 18.00. Lapse ja isa kohtumine SRT teraapia päeval katab ära kohtumise ühe korra nädala sees, eraldi kohtumisi nädala sees rohkem ei toimu; • Suvevaheajal veedab laps isaga juuni viimase täisnädala, juuli kolmanda täisnädala ja augusti teise täisnädala. Suvevaheajal ei toimu muid suhtluskorras kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; • Lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad eelnevalt kokku ning informeerivad teineteist. Lapse sünnipäeval on õigus osaleda mõlemal vanemal. Sünnipäevade korraldamise ja külaliste osas tuleb arvestada laps soovidega; • Perekondlikud tähtpäevad (nt pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Tähtpäevade kattumisel valib laps, millisel sündmusel ta osaleda soovib ja vanemad aktsepteerivad lapse soovi; • Isadepäeva veedab laps isaga. Isa võtab lapse ema elukohast kell 10.00 ning toob tagasi ema elukohta kell 17.00; • Emadepäeva veedab laps emaga; • Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab lapse 25.12 kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell 18.00. Paaritutel aastatel veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema elukohast 23.12 kell 12.00 ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 10.00. Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12;
2-22-12109 • • • • • •
•
•
Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema elukohast 31.12 kell 10.00 ning toob ema elukohta 01.01 kell 17.00. Paaritutel aastatel veedab laps emaga 31.12–01.01; Üleandmisel paneb ema lapsele kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega, millega isa lapse vastu võttis; Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt. Kui laps haigestub isa juures, teavitab isa koheselt ema lapse haigestumisest; Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd. Mh näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest; Isa täiendab oma vanemlikke oskusi (nt vanemluskoolitus, teraapia jne) ja isal tuleb luua lapsega kontakt ning lähedane suhe, et laps tunneks enda isaga turvaliselt ja sooviks isa juurde minna; Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahuselava vanemaga telefoni, sms-i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse igapäevast rutiini ja koolikohustust. Lapsele ei helistata keset koolipäeva, puhkepäevadel enne kella 10.00 ning ühelgi päeval pärast 20.00; Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni. Teine vanem võib nõusoleku andmisest keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tõsist ohtu lapse elule ja tervisele. Tõsiseks ohuks ei peeta asjaolu, et laps reisib teise riiki ning viibib teise vanemaga reisil. Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppel muul ajal; Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.
16.Eestkosteasutus ei toetanud isa taotletud viisil suhtluskorra määramist, leides, et korra koostamisel on hädavajalik lähtuda lapse heaolust ja arvestada lapse soove. Lapse huvides on suhtluskord, kus ta kohtub isaga kaks korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja on üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures või üks kord nädalas ja üle nädalavahetuse reedest pühapäeva õhtuni. Lastekaitse spetsialist on kohtunud neljal korral lapsega nii ema kui isa kodus. Laps avaldas kahel korral soovi, et kohtumised isaga toimuksid kaks korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures. Laps väljendas nõustumust sõita ööbimisega teistesse kohtadesse, aga isa elukohta nii väga jääda ei soovi. 50-50 suhtlemiskord ei ole lapsele parim lahendus. Selline suhtlemiskord on võimalik juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikus koostöös, mis antud juhul on puudulik. Lapse viibimine nädal või kaks ühe vanema juures ja siis jälle teise vanema juures toob koolilapsele kaasa liiga sagedase elukorralduse muutuse. Laps peab iga nädal kolima ühe vanema juurest teise juurde, pakkima ja reisima, lisaks võivad kooliks vajalikud vahendid ununeda ühe või teise juurde, mis võib tekitada stressi. Vanemate elustiil ja kodused reeglid on erinevad, seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust. Selline suhtluskord paneb liiga suure vastutuse lapsele ega ole tema heaolust lähtuv.
17.Isa sõnul ema võõrandab last isast. Lastekaitse spetsialisti hinnangul ei takista ema tahtlikult ega planeeritult lapse suhtlust isaga, vaid lähtub enda arvates lapse heaolust. Vanemad peavad kokkuleppeid tegema omavahel ning sellest last teavitama. Lapsel peab täpselt teada olema suhtluskorra graafik (ema kodus seina peal) ning lapsele peab selgeks tegema, et ema ja isa on
2-22-12109 omavahel nii kokku leppinud, et lapsel ei tekiks manipulatsiooni võimalust. Alati võib olla eriolukordi (sõbra sünnipäev, muu üritus), siis tuleb vanematel omavahel eraldi kokku leppida ja sellest lapsele teada anda. Laps on tunnistatud abivajavaks lapseks ning suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele MTÜ Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Tagasisidest nähtub, et ema on koostööle avatud, isal võttis kohanemine palju aega. Kokkuvõttes on näha, et ema sõnul isa ei hinda planeerimist ja rutiini. Viimasel vestlusel ütles isa lastekaitse spetsialistile, et vanematel peavad olema ühesugused nõudmised ning vanemad peavad selles osas omavahel kokkuleppeid tegema, aga ema ei ole nõus temaga suhtlema. Lastekaitse spetsialist suunas vanemad koolitusele „Tark lapsevanem“. Isal jäi koolitus poolikuks seoses tööülesannete täitmisega, ema koos elukaaslasega läbisid koolituse.
18.Lapsele määratud esindaja toetas 16.08.2023 seisukohas isa avaldust. Esindaja vestles lapsega tema seisukoha väljaselgitamiseks. Lapse soov isaga kohtuda langeb kokku ema nägemusega – laps soovib kohtuda isaga nädala sees ja mõnedel nädalalõppudel. Isa ja poja suhetes (ilmselt ka vanemate vahel) on toimunud olulised muutused – kui aasta tagasi laps esindajaga isast rääkida ei tahtnud ja ema teatas, et laps keeldub üldse isa juurde minemast, siis praegu ei ole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei ole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. Ema tundub olevat liiga kontrolliv lapse ja isa suhete üle. Nt lapsega kohtumisest järgmisel päeval saatis ema esindajale meili, kus palus kokku leppida uus aeg lapsega kohtumiseks ema juuresolekul. Vestluses emaga saadi probleemist üle. Ema nägemus on endiselt, et laps ise otsustab, kui palju ja millal ta tahab isaga kohtuda ja isa juures ööbimine ei ole hea. 8-aastase lapse puhul peab esindaja siiski õigemaks, kui kohus määrab suhtluskorra, mitte ei jäta otsustamise kohustust lapsele. Isa esitatud suhtluskord on mõistlik, rakendatav, vastab lapse huvidele ning jätab vähem võimalust vaidluste tekkimiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
19.Harju Maakohus rahuldas 06.11.2023 määrusega avalduse osaliselt ja määras isale pojaga suhtlemiseks järgmise korra: 1) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00; 2) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval. Kui vanemad päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval kokku ei lepi, siis igal kalendri järgi paaritu nädala neljapäeval võtab isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib ema juurde koju kell 18.00. Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib ema juurde koju kell 18.00; 3) laps viibib isaga suvel 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10 päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punkides 1) ja 2) märgitud suhtlemiskord; 4) emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell 11.00; 5) isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi ema juures, viib ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00; 6) laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema vanemaga ning lapsega koos olev vanem ei tee talle selles takistusi ning tagab selleks võimaluse. Eemal olev vanem võib lapsega suhelda telefoni teel või elektroonilise sidevahendiga kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal;
2-22-12109 7) vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras; 8) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult ekirja ja sms-i teel nõustunud.
20.Riigikohus asus asjas nr 3-2-1-113-14 (punktis 28) seisukohale, et perekonnaseaduse (PKS) § 143 lõike 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.
21.Kohus menetleb asja PKS § 123 lõike 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus leidis, et asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral tähtsustomavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse ja vanemad. Kohus on välja selgitanud lapsele määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha.
22.Kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: • alaealise lapse vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019. a septembrist; • laps elas ema ja isaga ühes peres alates sünnist 02.02.2015 kuni vanemate eraldi elama asumiseni; • laps elab pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga; • laps on kohtunud isaga vastavalt 2020. a oktoobris vanemate vahel kokkulepitud, kuid isa poolt alla kirjutamata, suhtlemiskorrale ja vanemate ühekordsetele kokkulepetele; • vanemad on üksmeelel, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras; • mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; • lapsel on kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures; • lapsele ei ole isaga suhtlemine vastumeelne; • vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; • vanemate konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja tema heaolu; • vanemad ei saavutanud menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.
23.Kohus leidis asjas kogutud tõendeid hinnates, et avalduse esitamine oli põhjendatud. PKS § 143 lõike 21 eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja vanematel on küll kokku lepitud lapsega suhtlemiskord, kuid isa soovib seda muuta ja vanemad ei ole jõudnud isa ja lapse uues suhtlemiskorras kokkuleppele. Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased neli aastat ainult emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Samuti soovib laps kohtuda isaga. Kuna laps on elanud alates sünnist emaga ja ema on selle aja jooksul olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, on lapsel emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapse eest vahetult hoolitsema ja last kasvatama. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine isaga
2-22-12109 olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla isaga ning selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest.
24.Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine raskendatud seetõttu, et neil on omavahelised vastuolud. Isa soovib määrata suhtlemiskorra selliselt, et laps veedab alates neljandast suhtlemiskorra kehtimise kuust vaheldumisi ühe nädala kummagi vanemaga ja alates seitsmendast suhtlemiskorra kehtimise kuust kordamööda kaks nädalat kummagi vanemaga. Ema soovib, et laps viibiks isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani ja suvevaheajal igal kuul ühe nädala ning suvevaheajal ei toimuks muid suhtluskorras kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kohus suunas vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Sotsiaalkindlustusameti 10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi kohaselt lõppes teenus ühe vanema soovil. Kohtu hinnangul ei ole tähendust sellel, millisel põhjusel üks vanem ei soovinud enam perelepituses osaleda. Milleski kokku leppimine saab olla kahepoolne ja kui üks pool kokku leppida ei soovi, kokkulepet ei sõlmita. Kohus saab asja lahendada, kui kohtusse esitatud avaldusega seonduvad asjaolud on üheselt selged. Kohus eeldab, et vanemad on lähtunud lapse huvidest ja on alati teadnud, et laps hakkab sageli koos olema ja suhtlema teise inimesega, keda nad on pidanud niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valisid teda oma lapsele vanemaks. Kuna praeguses menetluses ei suutnud vanemad jõuda kokkuleppele, on põhjendatud määrata isale, kes on lapsest lahus elav vanem, lapsega suhtlemiskord.
25.Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. 04.10.2023 ärakuulamisel jäid vanemad seniste seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Kohus kuulas lapse isiklikult ära 04.10.2023. Laps vastas kohtule, et kodus elab ema juures ja seal on veel kasuisa Q; Yl on seal oma tuba; päris isa nimi on X ja elab XXX; isa juurde kodust on ikka natuke sõita; ema juures on hästi, isa juures käib ka; isa juures praegu käib vähemalt kord nädalas ja üle nädalavahetuste; vahel on isa juures öösel, hästi harva; Y parema meelega ei oleks isa juures, parema meelega oleks ema juures; isa juures on isa töökaaslane ja kass; isa juures vahel tahaks ja vahel nagu ei tahaks ka käia; vahel isa sunnib Yle asju peale, näiteks sunnib öösel olema ja ei luba eriti emaga vestelda; Y tahab vahel emale helistada; isa juures on oma tuba; oma kodus on Yl kõik tema asjad ja see tuba on suurem ka; pärisisa juures tahab käia ja olla; suvel isaga käivad kalal, aga praegusel ajal ta teeb telefonis palju tööd; isal on paat; isa Xga tahab ikkagi suhelda; Y ei taha, et kohtunik talle valmis kirjutaks, millal peab minema isa juurde; peamiselt tahab käia kord nädalas ja üle nädalavahetuse; laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval samamoodi.
26.Kuusalu Vallavalitsuse teabe kohaselt on laps kohaliku omavalitsuse poolt 2022. a tunnistatud abivajavaks lapseks ning on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele MTÜ Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Teenuse eesmärgiks on toetada last vanemate konflikti sees ja uues eluetapis, milleks oli 2022. a I klassi minek. Kohus nõustus Kuusalu Vallavalitsuse seisukohaga, et lapsega suhtlemise osas peavad kokkuleppeid tegema vanemad ja mitte vahendama teavet lapse kaudu. Samuti on otsustamise kohustuse lapsele panemine lapse jaoks liiga suur vastutus, milleks laps oma east tulenevalt valmis ei ole. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et 8-aastase lapse puhul on õigem, kui kohus määrab isa-lapse suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust lapsele. Kohus nõustus lapsele määratud esindajaga selles, et vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine takerdub vanemate omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et laps ei sooviks isaga kohtuda. Kohus leidis, et mõlemad vanemad peavad pingutama selle
2-22-12109 nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja last ei sunnitaks valima vanemate vahel, mis ei ole kuidagi kooskõlas lapse heaolu ja huvidega.
27.Menetluses esitatud teabe kohaselt elavad laps ja tema mõlemad vanemad Harjumaal Kuusalu vallas, vanemate kodude vahemaa on u 20 km. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma töö- ja puhkeaega ise planeerida ja töötada kodukontoris. Vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on mõlema vanema juures head elutingimused, sh oma tuba. Laps õpib YYY, mis on mõlema vanema elukohast mõistlikus kauguses. Lapsele määratud esindaja 16.08.2023 teabe kohaselt on isa ja poja suhetes toimunud olulised muutused ja praegu ei ole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei ole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. Kohus nõustus Kuusalu Vallavalitsuse arvamusega, et suhtlemiskord, mil laps viibib võrdse aja koos isaga ja emaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus, sest selline suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis antud juhul on puudulik. Seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja ka praegusel ajal väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Ka tähtaegadega määratud järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ja süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja emast edaspidi eemalviibimise ees. Laps väljendas kohtus ärakuulamisel ning vestluses Kuusalu Vallavalitsuse töötajaga ja määratud esindajaga väga kindlaid seisukohti suhtlemiskorra osas. Arvestades väljakujunenud olukorda ja lapse isiklikku suhtumist kindlaks määratud suhtlemiskorda, saaks isa või ema juures võrdselt viibimine toimuda vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.
28.Kohus ei pidanud tõsiselt võetavaks ega asjakohaseks väidet, et 8 aastane laps ei taha isaga suhelda. Kohus leidis, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt lapsele väljendanud teise vanemaga suhtlemise osas vastumeelsust. See on üldreeglina lapsega kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahuselava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahuselaval vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et kui teine vanem ei takista oma tegevuse, tegevusetuse või hoiakutega lapse ja eraldi elava vanema suhtlemist, soovib laps vanemaga suhelda. Ema on praegusel ajal vaieldamatult lapse jaoks autoriteediks ja seega tema arvamusi ja ettepanekuid laps vähemalt kaaluks. Samuti saab ema oma autoriteediga suunata lapse käitumist ning julgustada teda valima konkreetset käitumisviisi. Lapsel on ainult üks isa ja see ei muutu sellest, kas isa nimetatakse nimepidi või isaks. Küll aga aitab isa olulisuse väärtustamine kaasa lapse suhtumise kujundamisele üldiselt, sh ka isaga suhtlemisel. Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on jätkuvalt suhtlus isaga, mis sisaldab ka ööbimisi isa kodus. Lapse rahulikku elukorraldust häirivad vanemate erimeelsused isa ja lapse suhtlemise korraldamisel, sellest stressist mõjutatud laps ei saa rahuneda ja on pidevas lojaalsuskonfliktis, mis kahjustab tema enesehinnangut ning raiskab tema väärtuslikku energiat, mida ta vajab arenguks, mitte stressiga võitlemiseks. Kujunenud olukorras on eelkõige otstarbekas võimaldada lapsele stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suurte muutuste läbiviimist ja ootamatusi lapse elukorralduses. Ärakuulamisel leidis kinnitust, et mõlemad vanemad soovivad, et laps suhtleks oma isaga. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi isa juurest näiteks kooli minekul.
29.Kohus leidis, et lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema vanemaga, on mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtlemiskorra alusel ning
2-22-12109 et mõlemad vanemad suhtlemiskorda täidavad. Samas on vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse koosolemise võimalused väiksemad.
30.PKS § 145 lõigete 1–3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda, kui laps viibib koos teise vanemaga.
31.Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et: lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid.
32.Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, nt kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, sh istuda kodumaja ees autosse, ei ole piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks. Samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus ning vanematel on võimalik võtta vajadusel haigusleht vastavalt sellele, kes haige lapse eest suhtlemiskorra järgi hoolitseb või muuta omavahelisel kokkuleppel suhtlemiskorda.
33.Pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib.
34.Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, on vanemal õigus lapsega välismaale reisida teise vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtuvalt ei sekku kohus põhjendamatult pereellu ega reguleeri suhtlemise korra kaudu välisreisideks nõusoleku andmist vanemate eest. Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ega pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult seetõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal on võimalik minna välismaale puhkusele ka lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. Samas ei ole väljapoole Eestit reisimine elutähtis ega kohustuslik tegevus, mistõttu tuleb lapsega reisimiseks vanematel kokku leppida täiendavalt. PKS § 119 alusel on vanematel võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse. Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja
2-22-12109 reise ei ole võimalik korraldada suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra muutmises kokku leppinud.
35.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohus on suhtlemiskorra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtunud vajadusest viia miinimumini vanemate vahel erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole võimalik määrata. Samuti ei oleks kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on määratud praeguses suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb järgida kohtu määratud suhtlemiskorda.
36.Lapse emotsionaalse seisundi eest vastutavad mõlemad vanemad ja laps vajab selget teadmist, kuidas eraldi elavad vanemad tema elu korraldavad, kus ja millal ta isa või emaga viibib. Vanematel on kohustus lapse igakülgse heaolu nimel vaeva näha oma tunnetega ja kohtu hinnangul on vanematel praegusel ajal kohustus keskenduda lapsele turvalise elukorralduse säilitamisele. Kohus leidis, et on oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Vanematel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. On igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kel on soov ja võimalused täita lapse suhtes PKS-ist tulenevaid kohustusi. Vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole vanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb neil saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve. Kohus seab suhtlemiskorra määramisel esikohale lapse meelerahu, mitte vanemate õigused.
37.Asjas ei ole põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid. Kohus on alustanud asja menetlemist enne 01.09.2022, seega kohaldatakse kohtulahendi täidetavusele enne 01.09.2022 kehtinud seadust. Lähtudes menetluses esitatud teabest ja lapse ärakuulamisest, kahjustaks võimalike sunnimeetmete kohaldamine oluliselt lapse ja vanemate suhteid ning sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides. Kohtulahendi sundtäidetavus juba iseenesest loob eeldusi edaspidisteks tülideks ja arusaamatusteks lapsega suhtlemise korraldamisel, mida tuleks võimalikult vältida. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lõike 3 järgi on vanemad kohustatud kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus usub, et vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida ühise lapse elu korraldamine eeldab ja on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist
2-22-12109 puudutavad üksikasjad kohtu abita, ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.
38.TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
39.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata suhtluskord tema taotletud viisil. Kaebuses esitab isa ka taotluse lapse suhtes ekspertiisi korraldamiseks, esitades eksperdile küsimuse „Miks on lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja isa juures ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks?“
40.Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei arvesta lapse huvidega ning tõendid on jäetud analüüsimata ja hindamata. Olukorras, kus vanemate läbisaamine on konfliktne ja laps on seetõttu pingelises olukorras, on mõeldamatu, et kohus määrab suhtluskorra, mis sõltub vanemate kokkulepetest. Määruses puuduvad veenvad põhjendused, miks peaks isa ja lapse kontakt olema nii lühiajaline ja hälbima viimastel aastatel kujunenud kohtupraktikast niivõrd suurel määral.
41.Seoses suveperioodiks määratud suhtluskorraga leiab isa, et kui kohus loeb tõendatuks vanemate konfliktsed suhted, peaks eeldama, et vanemate vahel kokkulepete sõlmimine ei ole faktiliselt võimalik. Seega on kohus loonud olukorra, kus automaatselt kohaldub tavapärane suhtluskord ehk isa saab lapsega suve jooksul olla vaid seitsmel nädalavahetusel, mis ei ole lapse huve arvestav ega isale vastuvõetav. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks ei ole lapse huvides veeta pea kolme kuu pikkusest suvevaheajast isaga pool, vaid üksnes kolmandik ja miks ei saa perioode määrata konkreetselt. Samuti ei nähtu määrusest, miks ei ole lapse huvides määrata veeta isaga kooliaasta siseseid koolivaheaegu. Seda ei saanud tingida isa sellekohase ettepaneku puudumine, sest kohtul on hagita menetluses kohustus lähtuda PKS § 123 lõikest 1 ka siis, kui see erineb vanemate seisukohast.
42.Suhtluskorras on määratud kindlaks lapse viibimine kummagi vanema juures emadepäeval ja isadepäeval. Puudub mõistlik põhjendus, miks see päev peaks algama alles kell 11, jäädes nii poolikuks. Isa hinnangul võiks laps olla vanemaga juba eelmise päeva õhtust, mis võimaldaks koos rohkemat ette võtta.
43.Vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või aastavahetust, ehkki üldteadaoleva asjaoluna loetakse perekondlike pühade veetmist kummagi vanema perekonnaga lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kui maakohus leidis, et vahelduv elukoht või selle poole liikumine on lapse huvidega vastuolus, tulnuks istungil vanematega vähemalt arutada, milline oleks mõistlik suhtluskord, kui lapsele vahelduvat elukohta ei määrata ja kuidas võiks ja peaks jagunema koolivaheajad ja pühad. Maakohus seda ei teinud, mistõttu on lahend üllatuslik.
44.Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata lapse õigust veeta vanematega aega välisriikides ega õigust osaleda kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel ja jättis needki vanemate kokku leppida. Selline otsustus hälbib seni omaksvõetud kohtupraktikast, mille kohaselt on vaidluste lahendamiseks oluline lahendada küsimused, mis vanemate vahel on tekkinud ja mis on kohtu ette toodud. Kui kohus on seisukohal, et suhtlusõiguse reguleerimise esemeks ei saa olla lapse õigus reisida koos vanemaga välismaale
2-22-12109 või õigus osaleda teise vanema pereliikme pulmas, tulnuks seda menetlusosalistele selgitada ja vajadusel anda tähtaeg nõude täpsustamiseks. Kohtupraktikas on suhtlusõiguse üle peetavates vaidlustes lapse reisimise õigust ja perekondlikest sündmustest osavõtu õigust reguleeritud.
45.Põhjendamatu on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2.6 määratu, mis eeldab samuti vanemate vahelist kokkulepet, kui eemalolev vanem tahab suhelda lapsega n-ö väljaspool enda aega. Aeg, millal kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm teel suhtlema, peab olema erimeelsuste välistamiseks määratletud.
46.Suhtlemiskorras on poolte õiguste ja kohustuste meelde tuletamine asjakohane, mistõttu ei nõustu kaebaja maakohtu vastupidise seisukohaga, et neid küsimusi ei ole vaja määruses kajastada.
47.Kohus tugines asja lahendamisel ka lapse seisukohtadele. Arvestada tuleb, et laps on 8aastane ja tema selgitused on sellisel tasemel, kus ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada. Vaidlustatud määruses on sedastatud, justkui oleks laps kohtumisel eestkosteasutuse töötajaga ja määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti suhtluskorra osas. Nende dokumentide analüüsil sellist kindlameelsust ei järeldu, vaid nähtub, et laps on ebakindel. See tuleneb sellest, et lapsele on pandud koormus pooli valida. Kohus leidis õigesti, et lapsega kooselava vanema kohustus on veenda last teise vanemaga suhtlema. Kui aga menetluse käigus on ilmnenud, et koosolev vanem seda ei taha või ei ole selleks suuteline ja puudub tõsiseltvõetav väljavaade muutusteks, tuleks kohtul lahendada see olukord õiguslikult, andes isale rohkem aega lapsega koos olemiseks ja seeläbi võimalus last positiivselt mõjutada. Lapse jätmine muutumatusse olukorda on tema huvide vastane.
48.Määruses refereerib kohus KKK lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust. Arvestades, et praegusel ajal käib laps juba koolis ning tema suhtumine ja nägemus on aja jooksul muutunud, tugines kohus vananenud informatsioonile, mis ei ole enam adekvaatne ega aktuaalne.
49.Maakohus eiras isa seisukohti, spetsialistide arvamusi ja tõendeid, jättes need hindamata ja määruses kajastamata. Mh ei arvestanud kohus isa esitatud psühholoog AR hinnangut ja Eesti Pereteraapia Ühingu arvamust (isa 21.09.2022 seisukoha lisad 6 ja 7). Psühholoogi arvamusest nähtub, et lapse väljaütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on tingitud muudest asjaoludest, millele psühholoog arvamuses viitab. Ka eestkosteasutuse 16.08.2023 seisukoht kinnitab, et lapse arusaamatu käitumine suhetes isaga on põhjustatud eelkõige ema poolt.
50.Isa jääb seisukoha juurde, et lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks mõlema vanemaga on lapsele oluline vahelduv elukoht. Eeldused lapse kasvamiseks mõlema vanema juures on täidetud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, milles ta nõustub eestkosteasutuse arvamusega, et suhtluskord, mil laps viibib võrdse aja ema ja isaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus. Seni, kuni ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa vanemate erinevus olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Isa ei nõustu, et rohkem tema juures viibimine tooks suured muutused või ootamatused lapse elukorraldusse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi nt isa juurest kooli minemisel. Isa taotles vahelduva elukoha määramist poole aasta pikkuse harjumisajaga.
51.Kohtu põhjendused sunnivahendite kohaldamata jätmisel ei ole asjakohased. Isa esitas muudetud avalduse 05.07.2023, seega esmane avaldus ei oma sunnimeetmete aspektist enam õiguslikku tähendust. Seisukoht, et sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja
2-22-12109 vanemate suhteid ja sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Tuleb eristada sunnimeetmete kohaldamist ja sunnivahendite määramist. Sunnivahendite määramine lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses on TsMS § 5621 lõike 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi. Praeguses menetluses oleks sunnivahendite määramata jätmine ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna varem kehtinud TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikkagi sunnivahendite määramine.
52.Isa jääb 05.07.2023 avalduses toodud suhtluskorra juurde, mida toetab lapsele määratud esindaja. Alternatiivselt taotleb isa maakohtu määruse muutmist selliselt, et suhtlus toimuks vähemalt järgmistel tingimustel: 1) lapse peamine elukoht on ema juures aadressil MMM; 2) laps viibib isa juures: 2.1) igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul veedab isa lapsega nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja kolmapäeval viib lasteaeda / kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale kokkulepitud kohta; 2.2) igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul ei veeda isa lapsega nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja neljapäeva hommikul viib kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale kokkulepitud kohta; 2.3) igal teisel nädalavahetusel reedel kella 16.30-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni (st paaris nädalatel); 2.4) koolivabal päeval võivad pooled kokku leppida, et ema toob lapse isa juurde ja isa viib lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 3) laps antakse üle ema elukohas, mis asub Kuusalu vallas, välja arvatud, kui on kokku lepitud teisiti. Nt, kui laps on üleandmise hetkel koolis, huviringis, arsti juures vm ema poolt teavitatud kohas. Üleandmine toimub isa ja ema juuresolekul ning sellesse ei kaasata kolmandaid isikuid, sh ema ja või isa uusi elukaaslasi vms isikuid; 4) vanemad võivad kokku leppida lapse viibimises isaga täiendavatel aegadel ning vastavalt vajadusele võivad vanemad punktis 2 toodust kõrvale kalduda. Nt juhul, kui isa või laps haigestub, võivad vanemad kokku leppida lapse viibimise isaga muul ajal; 5) lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega. Sünnipäeva toimumise koht ja külaliste ring otsustatakse kokkuleppel; 6) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga tingimusel, et laps peab õhtul kell 19.00 olema tagasi selle vanema juures, kelle juures ta parasjagu punktis 2 toodust lähtudes peaks olema; 7) Paaris aastatel veedab laps 23.–24.12 emaga ja 25. (isa võtab lapse kell 12.00)–26.12 (isa toob lapse tagasi kell 19.00) isaga ning paaritutel aastatel 23. (isa võtab lapse hommikul arvestades ema tööajaga)–25.12 (isa toob lapse tagasi 25.12 kell 12.00) veedab laps isaga ja 25.–26.12 veedab laps emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 8) Paaris aastatel veedab laps 31.12–01.01 isaga (isa võtab lapse 31.12 hommikul, arvestades ema tööajaga ning toob lapse 01.01 kella 17.00-ks ema juurde) ja paaritutel aastatel veedab laps 31.12–01.01 emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 9) Suvekuudel veedab laps isaga juunis kaks nädalat, juulis kaks nädalat ja augustis kaks nädalat, arvestades, et laps saaks veeta emaga ema puhkusel järjest kolm täisnädalat. Suvine
2-22-12109 suhtluskord on erikorraldus ja sel ajal muid kohtumisi ei toimu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; 10) Lapse välisreisidel osalemise üle otsustavad vanemad ühiselt (st lapse võib viia välismaale ainult vanemate kokkuleppel). Samas teine vanem võib keelduda nõusoleku andmisest vaid mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tõsist ohtu lapse elule ja tervisele. Vanemad on kokku leppinud, et lapse elule ja tervisele ei kujuta tõsist ohtu pelgalt asjaolu, et laps reisib teise riiki ning viibib teise vanemaga. Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorra järgsel või kokkuleppel muul ajal; 11) Vanem, kelle juures laps on, teeb ühiseid plaane lapsega ning teine vanem reeglina ei kavanda selleks ajaks lapsega ühiseid tegevusi; 12) Vanemate omavaheline suhtlus puudutab lapse elukorraldusega seotud küsimusi; 13) Vastavalt lapse viibimisele ema või isa juures, kohustuvad vanemad tagama lapse osalemise koolis, huviringides, ekskursioonidel jms üritustel; 14) Vanematel on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel, huviringides jmt üritustel; 15) Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust ega aruta eriarvamustega seotud küsimusi; 16) Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel võimalusel paindlikud ning lähtuvad lapse vajadustest; 17) Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele esimesel võimalusel; 18) Kui teine vanem on vaba, eelistatakse lapse hoidmisel tema vanemat teistele isikutele; 19) Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel; 20) Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad küsimused kokku omavahel, mitte lapsega; 21) Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades (st ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures); 22) Ema kohustub tagama lapse kooli, huviringide jt asutustega suhtluse ja vajaminevate nõusolekute andmise ja isa kontaktandmete edastamise. Ema kohustub teavitama isa kõikidest olulisematest muudatustest ja olulisematest sündmustest. Lapse üleandmisel on ema pannud lapsele kaasa vajalikud riided ja tarbed ning isa annab lapse emale samade asjadega koos üle, millega isa lapse vastu võttis; 23) Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt; 24) Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste täitmisel heas usus ning peavad alati silmas lapse parimaid huve, eakohaseid vajadusi ja arengut; 25) Vanemad tagavad lapsele turvalisuse, järelevalve, eakohase arengukeskkonna ja päevarežiimi (sh lapse uneajad, hügieen jms) ning eakohased tegevused. Vanemad kuulavad last ja tema poolt väljendatavaid muresid ning arvestavad lapse eakohaste soovidega, kui need on lapse heaolu ja arengu seisukohalt põhjendatud; 26) Kokkulepitud korda on võimalik muuta teise vanema nõusolekul, välja arvatud juhtudel, kui muudatused on tingitud lapse haigestumisest. Teisel vanemal on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta; 27) Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel.
53.Isa hinnangul on vajalik välja selgitada põhjus, miks laps ei soovi isa juures ööbida. Maakohus jättis ekspertiisi taotluse rahuldamata, kuna see pidavat takistama perelepitust. See põhjus on ära langenud, mistõttu on vajalik ekspertiisi läbiviimine, et teha kindlaks, miks on lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks.
2-22-12109 Menetlusosaliste seisukohad
54.Ema vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud isa kanda. Ema esitas täiendavad tõendid ja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
55.Eestkosteasutus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
56.Lapsele määratud esindaja leiab, et lapsel on vajalik suhelda mõlema vanemaga ajaliselt enam-vähem võrdselt, mistõttu toetab ta kaebusega taotletavat suhtluskorda. Menetluse edasine käik
57.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
58.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7, 5.2.11–5.2.17 ning sunnivahendite rakendamise osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lõike 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.
59.Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. TsMS § 477 lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus täiendavate tõenditena vastu ema 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid (t II kd lk 48–58), kuna need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.
60.Isa taotleb määruskaebuses lapsele ekspertiisi määramist, et selgitada välja, miks on lapsel tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks. Ema vaidleb taotlusele vastu leides, et see on puudustega ega ole lapse huvides. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Ema on esile toonud, et vanematel ja lapsel oli plaanis ühine kohtumine kliinilise psühholoogi MSga, kes saaks aidata mh isa viidatud asjaolud välja selgitada, kuid kohtumine on juba kahel korral isa tõttu ära jäänud. Kolleegium nõustub emaga, et täiendava ekspertiisi läbiviimine on lapsele ebamõistlikult koormav olukorras, kus laps juba regulaarselt käib psühholoog MS vastuvõtul. Psühholoogi kokkuvõttest (määruskaebuse vastuse lisa 6, t II kd lk 56–57) nähtuvalt on lapsega perioodil 23.08– 24.11.2023 toimunud viis kohtumist; ka isale on korduvalt pakutud võimalust koos lapsega vastuvõtul osaleda, millest isa senini on ise loobunud (kirjavahetus psühholoogiga, t II kd lk 49–51). Samuti nähtub kirjavahetusest (MS 28.11.2023 e-kiri), et kohtumise eesmärk on lapse emotsionaalse enesetunde toetamine, vastumeelsuse põhjuste selgitamine ja lapse kindlustunde suurendamine oma vajaduste väljendamiseks. Kolleegium märgib, et isal on võimalik edaspidi koos lapsega psühholoogi vastuvõtul osaleda, kus ta saab mh esitada omapoolsed küsimused seoses lapse vastumeelsusega tema juures ööbimisega seoses.
61.Vastuses määruskaebusele taotleb ema asja läbivaatamist kohtuistungil. Kolleegium istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära kuulatud maakohtus kahel korral (28.09.2022, 04.10.2023) ning täiendava istungi korraldamine
2-22-12109 ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
62.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega, et praegusel juhul ei ole lapse huvides määrata n-ö vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda. TsMS § 654 lõike 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohus vastavaid maakohtu põhjendusi täies mahus ei korda. Maakohus leidis õigesti, et hetkel on lapse huvides eelkõige võimaldada talle stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suuri muutusi ja ootamatusi tema elukorralduses. Lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema vanemaga, on maakohtu hinnangul mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtluskorra alusel. Kord, mil laps viibib võrdse aja mõlema vanemaga, on võimalik vaid juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis praegusel juhul on puudulik. Maakohus tuvastas, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja emotsionaalsed. Võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja korduvalt väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Maakohus leidis, et ka tähtaegadega määratud järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ning süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Vahelduval elukohal põhinev suhtluskord saaks toimida vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.
63.Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis puudutavad vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda, märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa isaga, et maakohtu määrus erineb suurel määral viimastel aastatel välja kujunenud kohtupraktikast. Ema viitab vastuses kaebusele asjakohaselt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-5895. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et õige ei ole seisukoht, et lapsele tuleks eelduslikult määrata vahelduv elukoht juhul, kui ka vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta pakkuma. Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Antud juhul on maakohus teinud eelkõige lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades nii tema arvamust kui praegusel hetkel esiplaanil olevat lapse vajadust püsiva ja stabiilse elukorraldusele järele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust kaebuse väide, et kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures ning et vanemate erinevus ei saa olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Need asjaolud ei olnud määravaks isa taotletud vahelduval elukohal põhineva suhtluskorra avalduse rahuldamata jätmisel.
64.Kaebuses leitakse, et lapse seisukohtadele hinnangu andmisel tuli arvestada, et laps on 8aastane, mistõttu ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada. Samuti ei järeldu lapse seisukohtadest kindlaid seisukohti suhtluskorra osas nagu maakohus leidis. Isa hinnangul on lapse arvamus mõjutatud ema tekitatud lojaalsuskonfliktist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud asja lahendamisel mh lapse seisukohtadega ja teinud nendest õigeid järeldusi. Praegusel juhul on laps nii kohtus ärakuulamisel kui ka mitmetele spetsialistidele (Kuusalu valla lastekaitse spetsialist, t I kd lk 66–67, lk 123–124; lapsele määratud esindaja, t I kd lk 136; psühholoog MS, t II kd lk 56) väljendanud vastumeelsust isa juures pikemalt viibida ja ööseks jääda, mistõttu ei saanud maakohus seda asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta jätta. Tsiviilasja materjalide põhjal ei kujunenud kolleegiumil ka veendumust, et lapse arvamuse kujunemine oleks sedavõrd ema poolt mõjutatud, et esineks alus jätta arvamusega arvestamata. Üksnes sellest, et lapse soov
2-22-12109 langeb kokku ema nägemusega suhtluskorrast, ei saa automaatselt järeldada, et laps on ema poolt oluliselt mõjutatud.
65.Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud määrus on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on raskendatud ja konfliktne, samas on kohus määranud suhtluskorra sellisel viisil, mis eeldab tavapärasest korrast kõrvalekaldumiseks (nt pühade ja tähtpäevade tähistamiseks) vanemate head koostööd ja mitmetes lapsega suhtlust puudutavates küsimustes igakordselt kokkulepete saavutamist. Ringkonnakohus saab vastavas osas suhtluskorda täiendada, lähtudes isa määruskaebuses esitatud alternatiivsest ettepanekust (vt käesoleva määruse punkt 52), mille osas oli ka emal võimalus vastuses määruskaebusele seisukoht avaldada. Ema märkis vastuses kaebusele üksnes üldsõnaliselt, et isa poolt alternatiivselt taotletav suhtluskord ei vasta lapse huvidele ning selliselt puuduks lapsel stabiilne elukorraldus, mis samal ajal last ebamõistlikult koormaks. Konkreetseid vastuväiteid ettepanekule ema ei esitanud. Seejuures ei ole ka põhjendatud, miks ei vasta lapse huvidele need suhtluskorra punktid, mis sisuliselt kattuvad ema poolt maakohtus (12.09.2022 menetlusdokumendis) esitatud suhtluskorra ettepanekuga. Samas märgib ema vastuses määruskaebusele, et jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Seega saab ringkonnakohus suhtluskorra määramisel arvestada nii isa määruskaebuses toodud alternatiivset ettepanekut kui ema 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud ettepanekut.
66.Esmalt märgib kolleegium, et ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorda osas, mis puudutab lapse viibimist isa juures üle nädala nädalavahetuseti ja vahenädalal ühel päeval nädala sees. Nädalavahetuse osas kattub maakohtu määratu enamuses isa taotletuga, erisus on üksnes pühapäeval lapse ema koju toomise kellaajas, mille puhul on maakohtu määratud kell 18.00 mõistlik. Samuti on mõistlik ja kantud eesmärgist vähendada vanemate omavahelisi kohtumisi miinimumini maakohtu määratu, et isa võtab lapse reedel otse koolist. Selline korraldus on kooskõlas ka isa menetluses varasemalt esitatud seisukohtadega. Seoses kohtumisega vahenädalal taotleb isa määruskaebuses määrata ööbimisega kohtumine, st isa läheb lapsele teisipäeval kooli või huviringi järele ja viib ta kolmapäeval kooli. Maakohus määras nädalasisese kohtumise alates koolipäeva lõpust kuni kella 18.00-ni. Ringkonnakohus möönab, et sellisel juhul jääb isa ja lapse kohtumine küll üpris lühikeseks, kuid praeguseks kujunenud olukorras ei ole lapse huvides seda regulatsiooni muuta. Arvestades, et lapsel on senini esinenud vastumeelsust ja stressi seoses isa juures ööbimisega, ei ole põhjendatud tekitada võimalust sellise olukorra tekkeks nädala sees, mil lapsel on vaja keskenduda eelkõige koolile ja huvitegevusele. Kui lapse ärevus ja vaimne olukord psühholoogi ja vanemate koostöö toel paraneb, võivad ka lapse soovid seoses isa juures ööbimisega muutuda ning sellisel juhul on vanematel võimalik kokku leppida täiendavates isa juures ööbimistes või kokkulepete mittesaavutamisel pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtu poole.
67.Maakohus jättis suhtluskorras reguleerimata mh kohtumised pühadel ja tähtpäevadel, leides, et selles on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt või tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtluskorra järgi viibib. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või aastavahetust. Seejuures tuleb arvestada, et laps veedab suhtluskorra alusel isaga vähem aega kui emaga, seega on väiksem tõenäosus, et pühad langevad isaga veedetavale ajale. Kuivõrd tuvastatud on ka problemaatilised suhted vanemate vahel, ei saa jääda lootma erikokkulepete sõlmimisele pühade tähistamise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et mõistlik on suhtluskorras reguleerida jõulude ja aastavahetuse veetmine lapsega vastavalt isa taotletule (määruskaebuse punkti 2.27 alapunktid 7, 8). Ema ei ole vastuses määruskaebusele isa pakutud ettepanekule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et ka ema poolt 12.09.2022
2-22-12109 esitatud suhtluskorra ettepanekus on taotletud pühade ajaks sarnast suhtluskorda (st paaris aastatel veedab laps isaga 25.–26.12 ja 31.12–01.01 ning emaga 23.–24.12, paaritutel aastatel vastupidi), väikesed erisused on ainult lapsele järgi tulemise või ära toomise kellaaegades. Ringkonnakohus arvestab kellaaegade määramisel mõlema vanema ettepanekuid ja asjaolu, et korraldus oleks võimalikult sarnane ülejäänud suhtluskorras määratuga.
68.Seoses lapse sünnipäeva tähistamisega nõustub kolleegium maakohtuga, et seda ei ole mõistlik eraldi suhtluskorras reguleerida ning vanem saab tähistada lapsega sünnipäeva siis, kui ta lapsega koos viibib. Isa alternatiivses ettepanekus märgitu, mille kohaselt lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega, võib osutuda hoopis problemaatiliseks ja põhjustada vanemate vahel vaidlusi ja konflikte. Lapse huvides on, et ta saaks veeta oma sünnipäeva rõõmsalt ja pingevabalt ning seda ei pruugi võimaldada korraldus, mil mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval koos aega.
69.Emadepäeva ja isadepäeva tähistamise osas leiab isa määruskaebuses, et suhtluskorra järgne kohtumine võiks alata juba eelmisel õhtul, et jõuaks midagi koos järgmisel päeval ette võtta. Ema leiab vastuses kaebusele, et kellaaja muutmine võib tekitada täiendavat segadust ning toob esile, et viimased kolm aastat ei ole isa leidnud aega ega võimalust, et isadepäev koos lapsega veeta. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et selles osas ei ole põhjendatud maakohtu määratud suhtluskorda muuta ning maakohtu määratud ajavahemik kell 11.00–18.00 võimaldab soovi korral ka vanemal koos lapsega midagi ühiselt ette võtta, nt väljasõidu loodusesse vmt.
70.Isa leiab, et suveperioodiks määratud suhtluskord ei vasta lapse ja isa huvidele. Isa soovib veeta lapsega pikema perioodi kui 10 päeva kuus. Ringkonnakohus märgib, et muul ajal viibib laps isaga sõltuvalt kuust keskmiselt 8–11 päeva (st üle nädala reedest pühapäevani ja vahenädalal ühel tööpäeval). Arvestades vajadust tagada stabiilne elukorraldus ja toetada lapse emotsionaalset seisundit, ei ole hetkel lapse huvides määrata suhtluskorras suveperioodiks oluliselt pikemat suhtlusaega kui muul perioodil. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb siinkohal arvestada ka lapse sooviga ning laps on siiani korduvalt väljendanud vastumeelsust pikemalt isaga koos viibida. 10 päeva on kolleegiumi hinnangul piisav aeg nt ühise välisreisi ettevõtmiseks. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka ülejäänud koolivaheaegade puhul, mil laps saab veeta aega isaga vastavalt tavapärasele suhtluskorrale. Juhul, kui isa soovib koolivaheajal lapsega midagi pikemalt koos ette võtta (nt koos reisile minna), on selles võimalik lapse emaga täiendavalt kokku leppida. Asja materjalidest ei nähtu ning isa ei ole esile toonud, et ema oleks varasemalt takistanud isal lapsega reisida.
71.Isa leiab määruskaebuses, et aeg, mil kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm sidevahendite teel suhtlema, peab olema erimeelsuste vältimiseks määratletud. Maakohus määras, et laps võib sidevahendite teel eemaloleva vanemaga suhelda igal ajal ning eemalolev vanem võib lapsega suhelda kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal. Määruskaebuse esmase suhtluskorra ettepanekus (mis lähtub vahelduvast elukohast) on palutud lisaks lapse piiramatule õigusele suhelda eemal viibiva vanemaga, määrata vanema õigus lapsega suhelda konkreetsetel päevadel ja kellaaegadel. Alternatiivses ettepanekus on palutud määrata, et vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal sidevahendite teel. Seega on isa ettepanekud omavahel vastuolus ja alternatiivses ettepanekus taotletu ka vastuolus määruskaebuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub eemal viibiva vanema ja lapse suhtlusõiguse määramisel maakohtu määruse ja vastavate põhjendustega. Isa esmases ettepanekus taotletu ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus ei määra lapsele vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda. Maakohus leidis õigesti, et lapsel peab olema piiramatu õigus oma vanematega suhelda, kuid lapse huvides ei ole isa ettepanek anda eemalolevale vanemale
2-22-12109 samuti piiramatu õigus lapsega suhelda. Nagu ka isa ise määruskaebuses esile toob (punktis 2.21), ei ole põhjendatud, et teine vanem sekkub ajal, mil isa lapsega koos on, nt oma telefonikõnega isa ja lapse ühisesse tegevusse. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik, et sellisel juhul tuleb suhtlemine lapsega koos viibiva vanemaga kooskõlastada, et tagada lapsele segamatu koosviibimine vanemaga, kelle aeg suhtluskorra järgi on.
72.Maakohus ei pidanud vajalikuks suhtlemise korras kajastada vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Isa soovib jätkuvalt eelmainitu määruses kajastamist, ema ei ole vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses olukorras, kus on tuvastatud vanemate vahel konfliktsed suhted, pidada vanemate omavahelist suhtlemist puudutavate kohustuste märkimist suhtluskorra määruses ebamõistlikuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas suhtluskorda, st määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunktidega 15, 16, 17, 19, 20, 24, 27.
73.Kolleegium ei pea mõistlikuks ega vajalikuks lisada suhtluskorda määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunkte 10, 11, 12, 13, 14, 22, 23, 25, 26. Punktides 11 ja 12 märgitu on kohtu hinnangul iseenesest mõistetav, seejuures ei saa kohus lapsega suhtlemise korra raames piirata vanemate omavahelise suhtluse sisu. Punktid 10, 13, 14, 23, 25 ja 26 teine lause väljendavad vanema hooldusõiguslikke õigusi ja kohustusi (mh nt otsustusõigus tervist puudutavates küsimustes, õigus osaleda lapsega seotud sündmustel, kohustus tagada lapse turvalisus jmt ning arvestada lapse soovidega jne), mida ei ole asjakohane reguleerida suhtlemise korras. Vanematel on kõigis last puudutavates küsimustes ühine hooldusõigus, mis tähendab, et kõiki lapsega seotud olulisi küsimusi otsustavad vanemad ühiselt. Seoses punktis 22 märgituga ei ole menetlusosalised esile toonud, et ema teavitamiskohustuse või lapsele vajalike asjade kaasapanemisega oleks esinenud probleeme, et need küsimused vajaksid eraldi reguleerimist. Punkti 26 esimene lause kordab sisuliselt maakohtu määratud suhtluskorras sätestatut, mille kohaselt vanemad võivad leppida kokku määrusega sätestatust teistsuguses suhtluskorras. Maakohus käsitles ka lapse haigestumisega seonduvat leides, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik.
74.Lapsega välismaale reisimise osas (määruse punkti 51 alapunkt 10) nõustub kolleegium maakohtu põhjendusega, et reisimiseks nõusoleku andmist ei saa asendada lihtsalt teise vanema teavitamisega, kuivõrd tegu on ühise hooldusõiguse küsimusega. Sõltumata teavitamisest saab reisida ainult poolte kokkuleppel. Isa ei ole esile toonud, et senini oleks esinenud probleeme reisimiseks nõusoleku saamisega. Juhul, kui vastavad probleemid tekivad, saab vanem vastava otsustusõiguse saamise avaldusega kohtusse pöörduda nagu ka maakohus on õigesti märkinud.
75.Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus reguleerida täiendavalt lapse üleandmise korda (määruse punkti 52 alapunkt 3), kuivõrd see on selgelt ja arusaadavalt reguleeritud maakohtu määratud korras. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, on põhjendatud viia vanemate vahelised kokkupuuted miinimumini ning seda tagab suhtluskorras määratu, et isa võtab lapse koolipäeval otse koolist.
76.Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks märkida suhtluskorda seda, et kui teine vanem on vaba, eelistatakse teda lapse hoidmisel teistele isikutele (määruse punkti 52 alapunkt 18). Määruskaebuses ei ole selles osas esitatud põhjendusi ega ka esile toodud, et see teema oleks problemaatiline (nt teine vanem kasutab pidevalt kõrvaliste isikute abi lapse hoidmisel vmt). Pigem võib taotletav regulatsioon osutuda konfliktide allikaks.
2-22-12109
77.Määruskaebuses leitakse ka, et kohus on jätnud mitmed isa esitatud tõendid tähelepanuta. Samas ei ole esile toodud, millist asjaolu oleks kohus tõenditest tulenevalt pidanud teistmoodi tuvastama ja kuidas see on mõjutanud asja lõpplahendust. Küll aga nõustub kolleegium kaebuse väitega, et põhjendamatu oli asja lahendamisel arvestada XXX lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust (t I kd lk 39). Kuivõrd laps käib alates 2022. a sügisest koolis, ei ole kõnealuses vastuses kajastatu enam asjakohane ega aktuaalne. Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks viidatud arvamusele oma seisukoha kujundamisel ja asja lahendamisel tuginenud. Seega ei oma asjaolu, et maakohus on nimetatud arvamust määruses refereerinud, asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähendust.
78.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise aja seaduse järgi. TsMS § 5621 kehtib alates 01.09.2022. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sisaldub taotlus sunnimeetmete määramiseks isa 05.07.2023 avalduse muutmise avalduses, mille maakohus võttis menetlusse 02.08.2023. Seega saab praeguses menetluses kohaldada TsMS §-i 5621 ja selle alusel määrata kohtumääruse rikkumise korral rakendatavaid sunnimeetmeid. Nimetatud sätte lõige 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 22). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
79.TsMS § 173 lõike 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a lapse) menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on isa avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
80.Arvestades, et isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane vaidluse olemust arvestades jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lõike 3 järgi riigi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.