Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-22-12109 seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus määras 12.10.2022 määrusega peatada tsiviilasjas nr 2-22-12109 menetlus kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. M H esitas 05.07.2023 kohtule täiendatud avalduse temale lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Sotsiaalkindlustusamet väljastas kohtule 10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi. Kohus uuendas menetluse 25.07.2023 määrusega. Kohus võttis 05.07.2023 täiendatud avalduse menetlusse 02.08.2023. K Vallavalitsus esitas arvamuse 16.08.2023. Lapsele määratud esindaja esitas arvamuse 16.08.2023. K K esitas arvamuse 21.08.2023 ja 31.10.2023. M H esitas arvamuse 02.10.2023 ja 04.10.2023. Ärakuulamine toimus 04.10.2023. M H (H) seisukohad 18.08.2022 avalduse kohaselt, E H on avaldaja ja K Ki ühine laps. Vanemate vahel lähtuti isa suhtlusel lapsega 2020 oktoobris koostatud, kuid avaldaja poolt allkirjastamata (osad tingimused ei sobinud avaldajale) jäänud suhtluskorra kokkuleppest. Alates 2022 jaanuarist ei ole avaldaja saanud lapsega suhelda kokkulepitud viisil ning K K on asunud lapsega suhtlust piirama. Avaldaja esitab kokkuvõtte lapsega kokkusaamistest jaanuar kuni august 2022. Avaldaja sooviks on tagada lapse heaolu, tema eakohane areng ja sobiv suhtluskeskkond. 08.08.2022 edastas avaldaja esindaja lapse emale tutvumiseks koostud suhtluskorra kokkuleppe ja teatas 12.08.2022, et kui hiljemalt 15.08.2022 esitab K K teabe, millal kohtub avaldaja pojaga perioodil 16.08.2022-31.08.2022, siis on võimalik jätkata kohtuväliseid läbirääkimisi. K K ei ole avaldajale vastanud, mistõttu on avaldaja sunnitud suhtluskorra määramiseks pöörduma avaldusega kohtu poole. Avaldaja palub määrata isale lapsega suhtlemiskord vastavalt isa ettepanekule. 21.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt, M H ei nõustu K Ki 12.09.2022 seisukohaga ega selles esitatud väidetega ning vaidleb neile kõigile täies ulatuses vastu. E tuli 19.08 kell 18.00, isa käis järgi. Koju jõudes võttis E kotist telefoni ja hakkas sellega mängima. Isa teadis, et lapse ema on pannud poisile ekraani aja päevas 1,5 tundi, mille ta tavaliselt kohe hommikul ära mängib. Isa oli üllatunud ja küsis, et kas ekraani aeg veel täis polegi. Selle peale E vastas et ema võttis selle maha enne kui laps isa juurde tuli; ta ei tea miks ema seda tegi. Isa pidas mõistlikuks mitte poisil telefonis mängida ja tegi ettepaneku paadiga randa sõita ja ujuma minna. Seda ka tegid. Kokkuleppel panid telefoni kappi ning oli kokkulepe, et alati saab helistada, kui vaja ning kõnesid vastu võtta. Järgmisel päeval E haigestus ning nad olid kodused ja ravisid. Tõendamaks, et avaldaja veedab lapsega aktiivselt aega, lisab avaldab vastavad fotod, so väga väikese osa nendest. Avaldaja ei nõustu lasteaia hinnanguga, kuna esitatud väited on subjektiivsed ning ilmselgelt kallutatud. Perioodil 2020-2022 esimene poolaasta olid ulatuslikud koroonast tingitud piirangud, mistõttu oli avaldaja isiklik suhtlus lasteaia kasvatajatega piiratud. Kuigi K K väidab, et justkui ei sooviks laps oma õigust kasutada ja isaga suhelda, siis avaldajal on olukorrast teistsugune arusaam. K K on asunud last avaldaja suhtes negatiivselt meelestama. Avaldajal ei olnud lapsega mingit konflikti ja survestamist, mille tõendamiseks esitab avaldaja lapse vanaema ja vanaisa kirjaliku seisukoha. Samuti ei ole lapsel negatiivseid emotsioone ja vastumeelsust isaga suhtlemisel. Laps hoiab isa poole ja muutub isaga koos olles vabamaks ja enesekindlamaks. Ka teised isikud näevad isa pühendumust ajal, kui laps on isaga ning laps ka naudib isaga koos oldud aega. Lapse ema väide lapse vastu tahtmist avaldaja juurde saatmise kohta ja lapse negatiivsete emotsioonidega isa juurest tagasi tulek ei ole tõene. Just lapse ema on see, kes korraldab lapsele ülekuulamisi ning tekitab lapsel pingeolukorra. K K on seisukoha p 2.12 selgitanud, et tema uus elukaaslane on lapse omaks võtnud ja nende läbisaamine on hea. Avaldajal ei ole midagi selle vastu, küll vaidleb avaldaja vastu ema elukaaslase selgitusele,

2-22-12109 mis loob kuvandi, et avaldaja survestab last, laps on avaldajaga koos vastumeelselt ning laps ei taha minna isa juurde. Avaldaja on lapse emale alati pakkunud koostööd ja ei ole ise kunagi koostööst keeldunud. Lapse ema on alati eiranud koostööpakkumist. Avaldaja ei ole nõustunud lapse elukoha muutmisega. Avaldaja nägemuse järgi on see Ei sünnikodu ja enne tema sündi ehitas avaldaja selle maja perele, see ongi tema kodu, kus ta võib igal ajal olla. Kuna lapse ema ise kinnisvara ei oma ja elab kellegi teise territooriumil, siis ei pea avaldaja mõistlikuks elukoha andmeid muuta. Avaldaja on alati olnud hooliv ja mõistev, arvestanud lapse soovidega. Laps veedab isa juures kvaliteetaega ja on rahulik ja pingevaba. Väide, et laps on avaldaja juurest tulles olnud muserdatud ja nutune, on täiesti vale. Pigem on probleemiks ema poolt kehtestatud täpsed kellaajad, mil laps peab ema juurde tagasi minema. E on väga sõnakuulelik ja vastutustundlik, mistõttu ajab kellaaeg teda pingesse ning kardab ema käest pahandada saada. Kui suhtluskord toimis, ei olnud ööbimisega kunagi probleeme. Uuest aastast ei ole ema soosinud lapse ööbimist avaldaja juures ning seda süstemaatiliselt. xxx reisil olid isa ja poeg koos 15 ööpäeva täielikult probleemivabalt. Lapse väljaütlemised, et ta ei soovi avaldaja juurde minna on tingitud hoopis muudest asjaoludest, millele psühholoog xxx oma 19.09.2022 hinnangus on viidanud. Vaidlust ega kahtlust ei saa olla selles, et need asjaolud on tingitud muuhulgas ka emast, kellega laps suurema osa ajast veedab. Avaldaja esitab arvestuse kohtumistest lapsega septembrikuus. Eeltoodu näitab, et avaldaja kohtumised lapsega on lühiajalised ning saadetud konfliktidest lapse ema ja ta elukaaslasega. Lapse ema ei ole süüvinud põhjustesse, miks laps väidab, et ei soovi avaldajaga suhelda. Avaldaja leiab, et suhtlus lapsega peaks olema tihedam kui see on praegu, olukorras, kus lapse ema on asunud suhtlust piirama ning lapsele avaldaja kohta negatiivset kuvandit looma. Sellega kahjustab ema teadlikult avaldaja ja lapse suhteid. 29.08.2022 toimus SKA võrgustiku ümarlaud, kus lepiti kokku lapse kohtumised isaga. Septembrikuuks kokkulepitud suhtluskokkulepe ei ole tegelikkuses töötanud, mida illustreerib ka avaldaja aruanne koos selles märgitud põhjendustega. Kui ümarlaual kokku lepitu kohaselt oleks avaldaja pidanud saama oma pojaga suhelda vähemalt 113 tundi, siis tegelikkuses suhtles avaldaja oma pojaga ainult ca 20 tundi. Nii vähene suhtlemine ei mõju hästi avaldaja ja poja suhetele ning see tekitab pigem lisapingeid- ja probleeme, mistõttu on hädavajalik, et avaldaja saaks oma pojaga rohkem suhelda. Seda toetab ka 19.09.2022 psühholoogi xxx antud hinnang. Samuti toetab asjaolu, et isa ja poja vaheline suhtlus peaks olema tihedam, Eesti Pereteraapia Ühing arvamus. Muuhulgas on selles leitud, et laps peaks isaga veetma aega vähemalt 35% kogu ajast. Avaldaja leiab, et K K peab teda, kui lapse isa, lapse eest hoolitsemisel ja lapsele eakohase arengutingimuste loomisel, hakkama usaldama. K Ki läbivad väited, et laps ei soovi isa juurde minna, on alusetud. K Ki nägemus suhtluskorrast lähtub ainult ema soovidest ega arvesta absoluutselt avaldaja ja lapse huve ja õigusi. Seda kinnitab muuhulgas, kuid mitte ainult, alljärgnev: avaldaja ei saa nädalavahetustel võtta last mitte juba reedel, vaid laupäeval. Sellega kaotab avaldaja vähemalt 20 tundi koosveedetud aega; SRT teraapia kuulub kohtumise alla; nädala sisesed avaldaja kohtumised on äärmiselt lühikesed ning rääkida saab tundidest mitte päevast koos ööbimisega vms; suvevaheajal saaks avaldaja veeta lapsega 3 nädalat, kuid ema lausa vähemalt 11 nädalat; jne. Kuna ei ole tuvastatud ühtegi takistust vm. asjaolu, mille tõttu ei peaks laps avaldajaga aega veetma, siis tuleb leida lahendus väidetud probleemile, justkui ei sooviks mingitel päevadel laps avaldajaga aega veeta. M H palub määrata temale lapsega suhtlemiskord avaldaja 18.08.2022 avalduse punktis 2.1 jj märgitud korras. 05.07.2023 menetlusdokumendi kohaselt, E on jätkuvalt suures lojaalsuskonfliktis, ta saab aru, et emakodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud tema soojad suhted oma isaga. Eriti selgelt ilmnes avaldaja hinnangul dokumenteeritult lapse lojaalsuskonflikt lastekaitsespetsialisti 12.09.2022 koostatud arvamuses antud kirjelduses isa ja poja

2-22-12109 05.09.2022 kohtumisest. Avaldaja hinnangul näitab see ja teised sellised juhtumid seda, et isal ja pojal on tegelikult soe suhe, kuid laps ei taha emale haiget teha ja püüab olla tema meele järgi. See aga rikub lapse õigust saada osa mõlema vanema elust ja võimalust saada hoolitsust mõlemalt vanemalt. Riikliku perelepituse teenus ei toonud kaasa püsivat muutust. Perelepitaja soovis kohtuda lapsega ja arvas, et see võiks tulemust anda. Perelepitaja rääkis lapsega isiklikult, kuid tema sõnul tulemuseta. 31.10.2022-09.01.2023 osalesid avaldaja, K K ja tema uus elukaaslane lapsevanema suhtlustreeningul Gordoni perekooli koolitusel. Koolitusel läbiti teemad: kuidas kuulata last nii, et ta tunneks end mõistetuna; kuidas rääkida nii, et laps sinust paremini aru saaks; kuidas seada perereegleid nii, et kõik neid järgiksid; kuidas lahendada konflikte võimu kasutamata ja kaotajaid tekitamata; kuidas hoida alal oma vanemlikku mõjukust; kuidas lahendada väärtushinnangutest tulenevaid erimeelsusi. Kahetsusväärselt muutust ei tulnud: K K paneb lapsele koormuse vanemate vahel pooli valida, lapsele ei edastata konkreetseid sõnumeid ja juhiseid vanemana, vaid „palutakse“ tal isaga kohtuma minna ja „veendakse“ teda minema, samas kui ema lähedal olekuta isaga kohtudes julgeb laps oma tundeid isa vastu avaldada siiralt ja ilma igasuguse „ei taha“-ta. Sellised lapse „soovimatused“ isaga kohtumisteks saavadki tekkida, sest lapsel puudub sisse kujundatud rutiin, et osaajaga isa juures veeta ja isa juures elada ongi normaalne, igast kohtumisest isaga tehakse emakodus justkui erakordne sündmus, mida see olla ei tohiks. Lisaks on emakodus lapsele juurutatud kord, et E ei või avaldaja kohta kasutada sõna „isa“, vaid peab kutsuma nimepidi, ka lapse telefonis on avaldaja kontakt „isa“ muudetud „Meks“. Seegi distantseerib last isast, mis on lapse huvide vastane. Avaldaja pakkus juuni keskele välja taaskord xxx reisi, mis Eile eelmisel korral väga meeldis, kuid K K keeldus päevi juurde lubamast väitega, et on planeerinud 19.06 lapse hamba väljatõmbamise. K K ei ole ei kuupäevade ega kellaegade osas paindlik ning seetõttu asendas isa lapsega reisi xxx puhkusega xxx 14.-18.06. xxx reisi ajal oli olukord, kus E rääkis avameelselt kodusest elust ning selgus, et ema sisendab lapsele pidevalt, justkui ema saab niigi vähe aega temaga koos veeta ja ta soovib kogu aeg rohkem Eiga koos olla vaatamata sellele, et nad igapäevaselt koos elavad. Sellisel moel tekitatakse lapses jälle valikumoment „kellega ta rohkem tahab koos olla“. Emakodust eemal olles tunneb laps ennast vabalt ja ei ole nii pinges. Siiski jälgis E kogu reisi vältel pingsalt telefoni, kas ema on sõnumi saatnud või helistanud. Tekkinud on uus kord, kus ema peab saama igal õhtul „head ööd“kõne teha. Eist oli näha, kuidas ta võttis seda kui oma uut kohustust. Ei telefonile on ema poolt määratud ekraaniaeg, millega ta igapäevaselt reguleerib lapse telefoni kasutamist. Seda on ka distantsilt võimalik muuta ning tihti on ekraaniaja piirang eemaldatud, kui E isa juurde läheb. Sellega loob ta lapsele ahvatluse. Telefonile on ka paigaldatud kõnede salvestaja. Ahvatluse loomise ja privaatsuse puudumisega õõnestatakse isa ja poja kvaliteetaega. Vahepeal soovis avaldaja lepitajatega uut kokkusaamist organiseerida, et paika panna suvised kohtumised. K K ei pidanud kohtumist vajalikuks ning üksinda kohtumisel ei näinud ka lepitajad mõtet, sest kokkulepet poleks saanud sündida. Seega pole suveajaks ühtki kohtumist paika pandud, K K infot ei anna ja midagi kindlat ei ole. Avaldajaga kokku leppimata valis K K endale puhkuse aegadeks 26.06.–14.07. ja 28.08.-01.09, teatades, et need ajad veedab ta lapsega koos ning siis mingit isa ja poja kontakti olema ei saa, kuid ei anna mingeid vastuseid isa kohtumiste kohta suvel. Selliselt kaotatakse kevade jooksul tekkinud vähenegi kohtumiste rutiin K Ki poolt ära. 29.06 andis K K teada, et sõidab koos Eiga samal päeval ära Saksamaale. Kahel eelmisel päeval Eiga telefoni teel rääkides oli Eil mingisugune eelinfo reisist, mille ta kogemata jutu käigus välja lobises, kuid kuupäevadest ei osanud laps midagi rääkida. Kui ta jooksis telefon käes ema käest küsima, vastas ema, et „hetkel ei oska öelda, kuid ära ollakse vähemalt nädal aega“. Mingit infot reisist, rääkimata nõusoleku küsimisest, K K ei andnud. Avaldaja peab rangelt kinni pidama reeglitest ja saatma K Kile enne reisi lennupileteid, täpseid kellaaegasid ja kuupäevi (mida avaldaja ka alati teinud on), kuid K K ise enda kehtestatud reegleid ei järgi ja eirab koostööd, edastab info viimasel minutil ja ilma

2-22-12109 avaldajaga arvestamata. Avaldajal on väga hea meel korraldatud reisi üle, sest laps polnud ammu emaga silmaringi avardavatel reisidel käinud. Siiski peab iga vanem teadma, kui tema laps Eesti piiridest välja läheb ja sellest tuleb ette teatada. On olnud mitu juhust, kus laps jutu käigus rääkis, kuidas nad emaga Lätis, Leedus ja Soomes olid käinud; avaldaja sai alles aasta hiljem teada, et tema laps on emaga koos välismaal käinud, lapse jutu põhjal ei olnud ühel korral reisil ema isegi kaasas, vaid ta olevat käinud koos naabritega. Selline infosulus hoidmine on vale. Avaldaja on veendumusel, et selline aastatepikkune ebakindluses hoidmine ja manipuleerimine ning kontrolli all hoidmine ei näita tervet ja normaalset vanemasuhet ning mõjub halvasti Ei emotsionaalsele arengule. Viimastel aegadel on avaldunud K Ki rahapuudus – ta üritab pidevalt avaldajalt ülekandeid saada erinevatel põhjustel, tekitades järjest uusi konflikte. Viimasel kohtumisel perelepitaja juures K K raha üle vaidlust kommenteerida ei soovinud. Soov saada elatist ei ole aga asjakohane põhjus vanema ja lapse suhte piiramiseks. Avaldaja kinnitas K Kile kirjalikult, et tasub igakuuliselt seaduse alusel arvestatud summa elatiseks, kuid see pole tervikolukorda parandanud. Senine ebaregulaarsus ja ettenähtamatus on lapsele kahjulik, mistõttu tuleb sisse seada kindel kord, et laps teaks ja saaks pingevabalt suhelda mõlema vanemaga ilma, et ta peaks olema igapäevases lojaalsuskonfliktis ja ärevuses. E on varsti jõudmas teismeikka, kus poisi suhe isaga, isa eeskuju ja isafiguur on eriti olulised, valmistamaks Eit ette tema tulevaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Sellises keskkonnas viibimine, kus üks vanematest lubab lapsele lähedust teise vanemaga vaid selle vanema sätestatud tingimustel, mõjutab kasvava lapse psühholoogiat ja maailmavaadet negatiivselt, rääkimata tema suhetest selle vanema sugulastega. Praegune olukord takistab Ei normaalset sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Avaldaja leiab, et lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks mõlema vanemaga on Eile oluline vahelduv elukoht. Kõik eeldused Ei kasvamiseks mõlema vanema juures on täidetud. Eil on olemas turvaline kiindumussuhe mõlema vanemaga, mõlemad vanemad on osalenud lapse eest hoolitsemises. Isa kodu on lapsele väga tuttavlik ja turvaline, sest vanemate kooselu ajal oli see pere ühine kodu. Isakodus on Eil oma tuba ja kõik eluks vajalik. Mõlema vanema kodud on teineteisele suhteliselt lähedal, mis tähendab, et olenemata sellest, kumma vanema juures laps viibib, säilitab ta muu, koduvälise elu muutumatuna. Kummagi vanema kodust lapse kooli on ühesugune tee. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma töö- ja puhkeaega ise planeerida ja kes enamuse oma tööajast veedab kodukontoris. Lapse viibimisel näiteks nädala või kahe nädala kaupa kummagi vanema juures on lapsel teadmine, et ta ei kaota kumbagi vanemat oma elust, nagu lahku läinud vanemate lapsed tavaliselt kardavad ja nagu praegu on Eil tõsine oht. Vanemate koostöö puudumine ei ole õigustuseks vahelduva elukoha määramata jätmiseks, sest lapsesse puutuv koostöö sõltub vanemate panusest. Märgitust tulenevalt leiab avaldaja, et on asjakohane luua Eile võimalus mõlema vanemaga kasvamiseks. Seetõttu laiendab avaldaja oma nõuet. Arvestades lapse vanust on talle sobivaim graafik veeta kummagi vanema juures kahe nädala kaupa. Ühtse arusaama kujundamiseks on avaldaja hinnangul kõige selgem, kui nädalaid kalendriaastas arvestataks kooskõlas standardiga EVS-ISO 86011:2019, st et aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev. Avaldaja taotleb perioodide vahetumise vanemate vahel määrata roteeruvalt, st paarisaastal veedab laps alates aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast emaga. See võimaldab ka pühade vahetumist vanemate vahel. Eraldi tuleks avaldaja hinnangul reguleerida vaid emadepäev ja isadepäev, mis tuleks alati veeta vastavalt kas emaga või isaga. Märgitud põhjusel esitab avaldaja kohtule avalduse sellise regulatsiooni andmiseks, millega kaasneb Eile vahelduv elukoht. Kuna E sõltub praegu oma kooselavast vanemast, emast, tuleb talle anda võimalus kujundada oma soove vabalt, sest praegu on need mõjutatud tema ema seisukohtadest. Avaldaja peab K Ki heaks ja hoolitsevaks emaks, aga ta ei teadvusta, et lapse õnnelikuks kasvamiseks on vajalik ka hea ja hoolitsev isa, ja seda ei lase K K praegu avaldajal olla. Ta laseb isal olla mängukaaslane ja

2-22-12109 põnevate tegevuste korraldaja, kuid laps peab saama teise vanemaga elada ka rutiinset elu koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega. Kuna isa ja lapse suhe sõltub praegu lapsega kooselava ema suvast ja tervet vanemate vahelist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, on lapsele kõige sobivam elada koos mõlema vanemaga. Lapse jaoks võib, arvestades lojaalsuskonflikti, kohene täies mahus vahelduv elukoht vajada harjumist, seetõttu võib olla otstarbekas vahelduv elukoht luua järkjärguliselt. Seetõttu palub avaldaja esimesed kuus kuud kohtul määrata üleminekuperioodina. Avaldaja taotleb selleks, et vältida tehtava kohtulahendi rikkumist K Ki poolt, märkida kohtulahendis ka vastavad sunnivahendid. Avaldaja palub määrata E Hi suhtluskord oma vanematega vastavalt isa 05.07.2023 ettepanekule ja määrata sunnivahenditeks, mida saab kohustatud isiku suhtes rakendada kohtumääruse rikkumise korral, rahatrahvi ja aresti. 02.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, avaldaja annab ülevaate sellest, kuidas on lapsega suhtlemine saanud toimuda alates M H (H) täiendatud avalduse esitamisest 05.07.2023. Avalduse esitamise seisuga ühtki lapse ja isa kohtumist suveajaks paika pandud ei olnud, küll aga valis K K avaldaja eelnevat nõusolekut küsimata endale puhkuse aegadeks 26.06-14.07 ja 21.08-01.09 ja isa lapsega kohtuda ei saanud. Oma 12.05.2023 e-kirjas perelepitajatele ning K Kile meenutas avaldaja, et viimasel kohtumisel lepiti kokku uus kohtumine enne koolivaheaega, et saavutada kokkulepe, kuidas toimub suhtluskord koolivaheajal. Sellele vastas K K, et tema ei pea kohtumist vajalikuks. Mõistlik keskmine inimene saab sellisest vastusest aru nii, et edasine lepituse jätkamine on eesmärgipäratu. Avaldaja peab arvestama K Ki soovidega (mida ta ka tegi), kuid ühtki konkreetset perioodi isale K K ei paku ega kinnita. Ja seejuures enda sõnul „mingeid takistusi ei tee“. Isa nägi oma last juulis 7 üksikut päeva ja augustis 9 päeva. Kahe kuu jooksul kokku ööbis poeg oma isaga ainult kahel korral xxx. Kui avaldaja K Kilt WhatsApp-i sõnumi teel septembri kohta küsis, sai ta vastuseks, et „alates 3. septembrist läheme edasi Eile harjumuspärase rutiiniga kohtuda 1x nädala sees ja üle nädalavahetustel (laupäevast pühapäevani)“, justkui oleks pooltel selline kokkulepe ja lapsel selline rutiin. Kui avaldaja märkis, et kokkulepet ju pole, isegi mitte selles, millistel nädalasisestel päevadel ja millistel nädalavahetustel, katkestas K K taas sisukohase kontakti ja jälle mingeid konkreetseid kokkuleppeid ei tulnud. Selline koostöö puudumine, küsimustele mittevastamine või sisukohatult vastamine ja sellega kaasnev teadmatus ei võimalda avaldajal oma tööd ja elu planeerida. Septembris on E faktiliselt olnud isaga 7 päeva. Täpne ülevaade, millisel viisil on isa ja lapse suhtlemine toimunud, on avaldaja poolt kohtu ette toodud põhjusel, et näidata, kuidas kogu isa ja poja suhtlemine toimub ema järjepideva ja kindla kontrolli all ning tema tingimustel. Pealtnäha justkui isa saab lapsega suhelda, ja isegi regulaarselt, aga see ei ole ettenähtav, on fragmentaarne, minuteid lugev ja see ei ole pingevaba. Olulist mõju omab Ei mobiiltelefon. K K ei anna avaldajale ligipääsu Ei telefonis olevale vanemliku järelevalve äpile, mille kaudu saaks ka isa reguleerida lapse telefoni ekraaniaega kohtumiste vältel. See tähendab, et emal on pidev järelevalve mitte ainult selle üle, millal laps tohib isaga kokku saada, vaid ka selle üle, kus nad igal hetkel asuvad, sekkudes sõnumite ja kõnedega igal ajal ja lõhkudes sekkumisega isa-lapse kontakti. Avaldaja on veendumusel, et ema mõju vabalt saab ta lapsega olla üksnes juhul, kui edaspidi lapse telefon kas emakoju jätta või siis isaga koosolemise ajaks välja lülitada. Lapsele sidevõimaluse emaga saab isa tagada ka läbi enda telefoni, lapselt võtaks see aga koormuse emale igal ajahetkel kättesaadav olla. On selge, et laps sellest koormusest omal jõul vabaks ei saa, sest ta tahab käituda „õigesti“, ema aga ei saa aru, et surve ja kontrolliga kahjustab ta Eit. Väga last kahjustav oli ema käitumine Ei õppeaasta lõpetamise tunnustusüritusel 13.06.2023, kus K K ja tema elukaaslane ei lasknud isal isegi last õnnitleda ega temaga omaette paar sõna rääkida. Isal oli lapsele kaasas ka kingikott, aga üle anda seda ei saanudki. Samasugune oli situatsioon Ei esimese koolipäeva aktusel 1.09.2022, kus olid kohal ka isapoolsed

2-22-12109 vanavanemad. Isal ja vanavanematel oli lapsega väga raske ühist piltigi saada, sest lapse ema hoidis last kiivalt enda ligi ning lapse ema uus elukaaslane oli pidevalt ees nagu müür. Emalt ei võeta midagi ära, kui lapsel ka hoolitsev isa on. E H on jätkuvalt suures lojaalsuskonfliktis. Ta saab aru, et ema kodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud tema soojad suhted oma isaga. K Ki klammerdumine selle külge, et laps oleks isaga vaid iga teise nädalavahetuse ja mõned tunnid nädala sees, juba ise piirab isa ja lapse suhet. Piiramise soovi kinnitab avaldaja hinnangul ka K Ki 21.08.2023 vastus. Sellest nähtub, kuidas ta teab minuti täpsusega, millal laps isa juurest tuli või sinna läks või kui mitu minutit koju tulemisega hiljaks jäi. Mõistlikule koostööle põhinevate vanemlussuhete korral sellist järge ei peeta. Korduvalt sisaldub K Ki vastuses vabandusi, miks laps ei saanud ühel või teisel korral isa juurde minna - peamiselt ikka „lapse soovimatuse“ tõttu, aga ka „haiguse tõttu“, ehkki digiloost nähtub andmeid lapse haiguse kohta vaid kahel korral – 14.06.2022 ja 2.05.2023 ja ka e-koolist ei nähtu puudumisi. Samas, kuidas segab kerge köha või nohu isa juures olemist, vastusest ei selgu - ka isa oskab lapsele soolaauru ja kurgukompressi teha. Vastust läbivalt nähtub K Ki kriitika isa aadressil, kuid mitte tunnustust. On õige, et 16.02.2023 jäi Eil isaga koos olles õppimata. See on üks ja ainus kord kogu lapse kooliaja vältel, kui seda on juhtunud, kuid K K ei jäta kasutamata võimalust sellele osutada (ei varasemalt lepituses ega nüüd kohtumenetluses). Arvestades seda, kui vähe saab laps isa juures olla, on mõistetav, miks ka laps tahab pigem võtta ette asju isaga ja mitte mõelda sel ajal koolile. Seda puudust saab parandada sellega, et anda isale ja pojale rohkem ühist aega, siis jõuavad nad tegeleda asjakohaste rutiinide kui vaba aja veetmisega. Samuti ei jäta K K kasutamata võimalust heita isale ette puudumist aabitsapeol. Selle jätab K K aga ütlemata, et klassijuhataja peoteadet ekirjaga ei saatnud, nagu ta seda muudes küsimustes alati tegi, ja ei K K ega E ise peost isale ei rääkinud. Normaalse vanemlussuhte korral oleks olnud pigem oodatav, et vanemad kirjutavad ja kontrollivad üle, kas teine vanem on teadlik peost, kuhu ta on oodatud, mitte ei osuta hiljem parastavalt sõrmega. Isa ja poeg 30.03.2023 käisid isa ja poeg xxx tõukeratast ostmas ja isa pakkus, et poiss võtaks ratta ja kiivri ema juurde kaasa, siis saab seal ka sellega kuskil sõita. Poiss keeldus, juba sellest on välja loetav, et poiss alateadlikult varjab ema eest neid tegevusi, mis talle isaga koos tehes meeldivad. 08.08.2023 sai avaldaja e-kirja, millest nähtus, et E on liitunud noorkotkaste tiimiga. Ei E ega K K ei olnud seda eelnevalt kordagi maininud. Avaldaja on õigustatud eeldama, et ühise hooldusõigusega vanemad esmalt arutavad sellised asjad omavahel läbi, mitte isa ei saa ametlikust e-kirjast teada, et liitumine on juba tehtud. Seega K K lihtsalt teeb otsuseid üksinda ilma lapse isa kaasamata. Toodud näide iseloomustab K Ki käitumismustrit, et ta peab last enda omandiks. Õige on K Ki 21.08.2023 menetlusdokumendis sisalduv viide, et 2022.a Xxx olles juhtus Eil öösel une pealt pissiõnnetus. Kuna sellist asja väikestel lastel (erialakirjanduse kohaselt ka umbes kuni 10 aasta vanuseni) põnevusseisundis ja päevaste tavapärasest oluliselt erinevate huvitavate tegevuste (seda reis teisele poole maakera kindlasti on) tagajärjel seda vahel juhtub ja orgaanilist põhjust enureesiks Eil ei ole olnud ega ole, ei teinud isa sellest numbrit. Nüüd selgub, et sama on juhtunud ka ema juures. Tõenäoliselt on Ei kodused pissiõnnetused põhjustatud psühhosomaatikast, seda enam on vanematel aeg vastutus võtta ning lapse pingeid vähendada. K K 21.08.2023 menetlusdokumendis eitab, et ta oleks vestelnud lapsega sellest, kuidas ta tahaks olla rohkem lapsega, vaatamata sellele, et ta igapäevaselt pojaga koos elab. Avaldajale on siiski usaldusväärsem lastekaitsespetsialistide 11.08.2023 vestluses kajastatud lapse sõnum „ei taha pikalt isa juures olla, siis on tunne, et saan vähe ema juures olla“. Kuigi E on isa juures üksnes loetud tunnid ja alati on äge ja tore ja toob naeru näole, siis on ikka tunne, et liiga vähe saab olla emaga. Selline tunne ei teki lapsel iseenesest. Avaldaja hinnangul kinnitab lapse lojaalsuskonflikti K Ki poolt eriti oluliseks peetud asjaolu et „mitte kordagi pole laps avaldanud soovi isa juurde minekuks väljaspool kokkulepitud aegu. On eluliselt usutav, et laps ei ole vaba väljendama oma tegelikke soove ema kuuldes, sest tajub

2-22-12109 ema soovi hoida poega enda juures. Ka K K ise ei pruugi seda soovi teadvustada, kuid see ei õigusta tema segadust rollides – ta ei lase lapsel olla laps, vaid on pannud lapsele ebaeakohase koormuse valida, kas ta tahab minna isa juurde või ei taha. Laps tuleb sellest pingest vabastada ja seda saab teha kohus kohtulahendiga, millega määrab lapsele vahelduva elukoha. Laps ei vali omale vanemaid ja lapsel peab olema õigus ja võimalus vabalt armastada mõlemat vanemat. Ka lastekaitsespetsialistid täheldasid Eiga kohtumisel, et E valib ema juuresolekul väga sõnu ja on alandliku hoiakuga. Lapse isa on veendumusel, et Ei huvides on temas kujundada rutiin, et osaajaga isa juures veeta ja isa juures elada on normaalne. E on täna xxx-a. Varem märgitult on ta varsti jõudmas teismeikka, kus poisi suhe isaga, isa eeskuju ja isafiguur on eriti olulised, valmistamaks Eit ette tema tulevaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Sellises keskkonnas viibimine, kus üks vanematest lubab lapsele lähedust teise vanemaga vaid selle vanema sätestatud tingimustel, mõjutab kasvava lapse psühholoogiat ja maailmavaadet negatiivselt, takistab normaalset sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Laps peabki kogema vanemate erinevust, nagu ta terve elu peab hakkama kogema kaasinimeste erinevust ja õppima nende erinevustega kohanemist ja nendega toimetulekut. Vanemate erinevus, kui ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa olla põhjuseks, miks laps ei peaks saama elada mõlema vanema juures.. Käesolevas vaidluses on mõlema vanema elukoht lapse kooli lähedal, isa juures elades on tagatud ka see, et isa saab last kooli viia ja koolist tuua oma autoga, samuti käib valla poolt koolibuss. Seejuures kurdab E üsna tihti, et peab koolis emakoju kõndima jalgsi ja see võtab tal raske seljakotiga üle tunni aja. K Ki ettepanek jätta rahuldamata avaldaja taotlus sunnivahendite määramiseks ei ole põhjendatud. M H esitas muudetud suhtluskorra avalduse vahelduva elukoha sisseseadmiseks 05.07.2023, st pärast 01.09.2022, ja kohus võttis muudetud avalduse menetlusse oma 02.08.2023 määrusega. Märgitust järeldub, et varemesitatud avaldust enam ei menetleta, menetletakse 05.07.2023 avaldust. Sunnivahendite määramine lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses on TsMS § 5621 lg 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi, mistõttu ei ole nende määramata jätmine õiguslikult võimalik. Sunnivahendite määramata jätmine oleks vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega, kuna varem kehtinud TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikka sunnivahendite kohaldamine. Kohus saab lapse huvides määrata suhtluskorra ka isa avaldusest erinevalt, viisil, et laps veedab põhilise aja isa kodus (mis on Ei lapsepõlvekodu) ja külastab regulaarselt ema. Avaldaja on nõus emale pakkuma rohkem koosveetmise aega, kui ema on nõus pakkuma isale, st pikemalt kui laupäeva hommikust laupäeva õhtuni ja pühapäeva hommikust pühapäeva õhtuni ning lisaks mõned tunnid nädala sees. 04.10.2023 menetlusdokumendis jääb M H oma seniste menetluses avaldatud seisukohtade juurde. K Ki seisukohad 12.09.2022 vastuse kohaselt, lapse ema ei toeta suhtluskorra määramist lapse isa poolt taotletud kujul ning palub jätta lapse isa avaldus esitatud kujul täies ulatuses rahuldamata. Lapse ema ei hakka üle kordama kõiki seisukohti, mis on esitatud esialgse õiguskaitse taotluse vastuses, kuid jääb nende juurde. Kahtlemata on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning lapsel on õigus lähedasele suhtele mõlema vanemaga, kuid see ei tähenda, et lapse isa ei peaks arvestama lapse huvidega. Laps muudab sageli oma meelt isa juurde minemise osas ning läheb isa juurde vastu tahtmist. Lapse jaoks on see kurnav ning ei tekita temas turvatunnet ega usaldust. Lapse isa peab mõistma, et laps ei ole kohustatud teise vanemaga suhtlema. Lapse isa süüdistab lapse ema takistuste tegemises isa ja lapse suhtlemisele ja ei mõista, et ema on püüdnud suunata last isaga rohkem suhtlema, kuid laps

2-22-12109 ise ei soovi seda ja keeldub kategooriliselt isa juurde minemast. Sotsiaalkindlustusameti konsultandi 06.09.2022 pöördumises on juhitud tähelepanu, et lapsel on õigus mitte kohustus isiklikult vanemaga suhelda. Samuti on viidatud, et probleem on vanemate vahelistes suhetes ning lapsele tuleb aega anda kooli ja uue olukorraga kohanemiseks. Samuti on kirjas märgitud, et tuleb leida võimalusi kompromisside tegemiseks, et mitte survestada last tegema valikuid või ütlema välja seisukohti, mille tagajärgi laps ise veel ei mõista. Lapse ema nõustub eelnimetatud seisukohaga, et lapse heaolust lähtuvalt ei tohi teda survestada, vaid tuleb igakülgselt toetada tema soovides ja tegemistes. Läbi Sotsiaalkindlustusameti on vanemad koos Eiga alustamas teraapia SRT (sotsiaalne rehabilitatsiooni teenus) läbimist. Lapse ema leiab, et lapse heaolu tagamisel ja sobiva suhtluskeskkonna loomisel tuleb eelkõige lähtuda lapse, mitte vanema isiklikest huvidest. Alates vanemate kooselu lõppemisest on ema rääkinud lapsele, et isa armastab Eit ja tahab temaga koos olla ja laps võib igal ajal isaga aega veeta ning emal on selle üle ainult hea meel, kui isal ja Eil on koos hea ja tore olla. Teisalt on kogemus näidanud, et laps tuleb liiga tihti isa juurest tagasi negatiivsete emotsioonidega või ei taha üldse isa juurde minna. Laps on emale põhjendanud seda sellega, et isa juures on igav ja ta vaatab seal ainult televiisorit. Lisaks on laps emale avaldanud, et isa ei mängi temaga, ei pööra talle tähelepanu ja istub sageli telefonis ning tahab et laps lihtsalt seal oleks. Laps läheb isa juurde vastumeelselt ning hiljem on laps öelnud, et ta soovis isa juurest varem koju tulla, kuid isa ei lubanud ja võttis lapselt telefoni ära. Laps sai telefoni tagasi alles mitu päeva hiljem. Isa tegevus viitab sellele, et ta ei arvesta kuidagi lapse soovidega ja lõhub lapse ja isa vahelist suhet. Laps oli tol korral koju jõudes olukorrast silmnähtavalt endast väljas, muserdatud ja sellest rääkides hakkas laps nutma. Laps oli terve nädalavahetuse koos isaga, tundes end ebaturvaliselt ning oli pinges. Lapse ema hinnangul ei vasta kirjeldatud olukord kuidagi lapse huvidele ning isa ei võta tegelikkuses arvesse lapse soove ega huve. Isa süvendab oma tegevusega lapses ebakindlust ja hirmu, mitte ei loo isa-poja vahelist lähedast suhet. Lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada eeskätt lapse huvidega ja tema soovidega. Lapse sunniviisiline isa juurde saatmine ei ole lapse heaoluga kooskõlas. Samuti ohustab ja lõhub lapse sunniviisiline isa juurde saatmine ka lapse ja ema usalduslikke suhteid, sest laps usaldab ema. Teisalt on emale pandud lapse isa ja ametnike poolt teatav surve, et ema peab rohkem last suunama isa juurde minema. Ema kinnitab, et on teinud endast kõik oleneva, et isa ja poeg saaksid omavahel koos aega veeta, kuid peab oluliseks lapse soovide arvesse võtmist ega pea õigeks lapse saatmist isa juurde, kui laps kategooriliselt keeldub isa juurde minemast. Lapses on vastakad tunded isa juurde minekuga, kord tahab ja kord ei taha. Lapsega lähedaste ja usalduslike suhete säilimiseks peavad mõlemad vanemad pingutama ja seejuures lähtuma eelkõige lapse huvidest, mitte last pidevalt survestama. Lapse emal on tänaseks uus elukaaslane, kelle E võttis kiiresti omaks ning kellega laps suhtleb rõõmuga. Vanemate vahelised suhted on keerulised ning isa vastuseisu tõttu on keeruline koostööd teha. Lisaks suhtlusõigusega seonduvatele küsimustele on vanemate vahel ka hooldusõiguslikes küsimustes erimeelsusi. Laps elab alaliselt koos emaga ning isa ei ole sellele vastu vaielnud, kuid pärast elukoha vahetust ei ole isa ilma ühegi mõjuva põhjuseta andnud nõusolekut lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris. Lapse ema teeb murelikuks lapse isa hoolimatus ja oskamatus mõista ja kuulata oma last ja tema soove. Isa ei arvesta lapse soovidega ja on esinenud olukordi, kus laps on soovinud ema juurde koju minna, kuid isa pole lubanud. Selline teguviis ei tekita lapses usaldust oma vanema vastu, vaid laps hoopis kaugeneb isast. Kuivõrd käesoleval hetkel puudub isa ja poja vahel lähedane suhe, ei ole lapse ema hinnangul lapse huvides veeta isaga aega lapse isa poolt avalduses nõutud viisil. Lapse ema peab tähtsaks, et lapse isa osaleks lapse elus ning et laps saaks ka isaga aega veeta. Lapse ema ei ole kunagi teinud omaltpoolt takistusi isale lapsega suhtlemiseks, mis nähtub ka lasteaia tagasisidest. E on korduvalt lasteaias öelnud, et ta ei taha aga ta peab minema isa juurde. Käesoleval hetkel ei ole isal ja pojal lähedasi suhteid ja ta on pidanud isa juures käima

2-22-12109 vastumeelselt. Laps on nendel päevadel tujust ära, kui on isa juurde minek, on sageli isa juurest tulles muserdatud ja nutune. Emotsionaalselt kõige keerulisemad ja raskemad on lapse jaoks ööbimisega kohtumised; Ei jaoks on äärmiselt oluline, et ta teab mis kell täpselt isa ta tagasi toob. Isa ei pea kokkulepitud kellaaegadest kinni ja ka see mõjutab lapse usaldust isa vastu, kui isa ei vii teda lubatud ajal koju tagasi. Kui teraapia abil on võimalik isa ja poja suhteid parandada, toetab ema igati isa ja poja suhtlemist. Suhtluskorras kokkulepitud kellaajad on olulised mitte lapse emale, vaid lapsele endale. Laps vajab turvatunde jaoks teadmist, mis kell ta läheb isa juurde ja mis kell isa ta koju tagasi viib. Samuti ei mõju lapsele hästi igasugune isapoolne ootamatu käitumine. Laps soovib ka alati teada, kes läheb talle kooli peale tunde järgi. Laps on ise soovi avaldanud, et isa võtaks ta kodust peale. Lapse ema on nõus, et kohus määrab suhtluskorra, kuid teistsugusel kujul kui seda on avalduses nõutud. K K teeb omapoolse ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra osas. 21.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt, lapse isa 05.07.2023 täiendatud avalduses taotletud suhtluskord ei ole vastavuses lapse parimate huvidega. Lapse ema jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid menetlusökonoomiast tulenevalt üle kordama. Kui K K ei ole mõnele lapse isa väitele otsesõnu vastu vaielnud, ei tähenda see mingil juhul väite omaksvõttu. Lapse isa oli see, kes teatas 05.07.2023 toimunud kirjavahetuses perelepitajale, et soovib lepituse lõpetamist ning palus lugeda lepitusprotsess edutuks. Lapse emal oli siiralt kahju, et lapse isa soovis lepitust lõpetada, sest nägi arengut isa ja lapse suhtluses. Laps on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga ning saanud isaga veeta nädalavahetusi, käia reisil ja kohtuda ka nädala sees, kui laps on seda ise soovinud ning vanemad on isa ja lapse kohtumised kokku leppinud. Enamjaolt teeb lapse isa küll kokkulepped esmalt lapsega ja lapse ema saab neist teada peamiselt läbi lapse, vahel harva lapse isalt endalt. Korduvalt on pidanud E isa juurde minema vastu oma tahtmist nii isa kui ka ema mõjutusel. Lapsel on väljakujunenud kindel rutiin, kindel elukorraldus ja turvatunne, et ta elab emaga. Laps on ise korduvalt väljendanud vastumeelsust isa juurde minemise osas ning ema on teinud endast kõik, et soosida suhtlust isa ja poja vahel. Avaldaja püüab kogu süüd ema kaela veeretada ning süüdistab ema selles, et ta ei saa pojaga piisavalt suhelda. Ema soosib isa lapse kohtumisi, mida kinnitab see, et isa ja laps on saanud regulaarselt koos aega veeta. Lapse ema on suunanud ning veennud last, et laps ei tunneks sundi/kohustust isaga suhelda ja et ta tahaks rohkem isa juures käia. Lapse ema on korduvalt isale püüdnud selgeks teha, et isa peab rohkem panustama, et suhet pojaga tugevamaks muuta. Isa ei ole suutnud kahjuks pärast lahkuminekut lapsega sellist kontakti ja lähedust tekitada, et laps sooviks temaga rohkem koos olla. Lapse ema hinnangul ei olnud lapsel ja isal tugevat sidet juba vanemate kooselu ajal, sest lapse isa ei tegelenud lapse ja tema kasvatamisega ning veetis aega iseseisvalt oma huvides. Lapsega tegeles peamiselt lapse ema. Kui lapsel oleks turvaline kiindumussuhe mõlema vanemaga, siis Ei jaoks ei oleks probleem isa juurde minemise ja seal ööbimisega. Kevadel (ca veebruar-aprill 2023) läks olukord paremaks ja E hakkas rohkem ilma vastumeelsuseta päevasteks aegadeks isa juurde minema. Muutus kaasnes Ei teadmisega, et ta ei pea isa juurde ööseks jääma, kui ei taha. Kui aga aprilli lõpu koolivaheajal lapse isa Eit taas ööbimisega „survestama“ hakkas, oli koheselt näha Ei vastumeelsuse tekkimist seoses isaga kohtumistega. Lapse ema hinnangul paraneks lapse ja isa suhe oluliselt, kui isa õpiks kuulama ja arvestama lapse soovidega ning laps saaks ka ise tunda, et isale on lapse tunded ja soovid olulised. Ema ei ole teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele, vaid on vastupidi püüdnud last suunata isaga rohkem suhtlema ning temaga rohkem koos aega veetma. Seda kinnitab ka see, et ema on astunud reaalseid samme isa ja lapse kohtumiste toetamiseks. Näiteks, kui E ei soovinud isa juurde minna, siis avaldaja palvel läks lapse ema koos lapsega isa juurde kaasa ning lahkus sealt, kui laps oli isa juures kohanenud. Lapse ema on viinud Ei kahel korral (04.10.2022 ja 07.10.2022) isa juurde. Kui 01.11.2022 keeldus laps isaga peale

2-22-12109 kooli minemast, pakkus lapse ema Eile, et kas laps ei võiks siis isaga niisama jalutama minna kodu lähedale. Ema poolt pakutud variant lapsele sobis ja peale telefonikõnet Eilt läks lapse isa lapsele järgi. Ka lapse isa oma 05.07.2023 avalduses välja toonud ühe kohtumise, mis toimus lapsel koos mõlema vanemaga ning koos käidi Ülemiste keskuses. Lapse isa nentis, et kõik sujus suurepäraselt. Taaskord kinnitus sellest, et ema on püüdnud panustada isa ja lapse suhtluse toetamisse. Vahetult enne kohtumise lõppu parkimismaja poole jalutades rääkis isa lapsele, et mõlemad vanemad armastavad teda väga ja mõlemal on hea meel, kui E ka isa juures käib ja mõlemale sobib, kui laps isa juurde ka ööseks jääb. Lapse ema kinnitas samuti lapsele kõike, mida isa rääkis. Lapse isa väide, et emakodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud lapse soojasid suhteid isaga, on meelevaldne ja vale. Nii lapse ema kui lapse ema elukaaslane soosivad lapse suhtlust ja häid suhteid isaga. Laps pole mitte kordagi avaldanud soovi isa juurde minekuks väljaspool kokkulepitud aegu ning ema ei eita, et isa ja poja kohtumisi on ära jäänud, kuid seda eeskätt lapse vastumeelsusest tingituna. Kui lapsel peaks kunagi näiteks tekkima soov ka väljaspool kokkulepitud aegu isaga kohtuda, ei teeks ema mingeid takistusi selleks, et isa ja lapse kohtumised aset leiaksid, kui see ei toimu lapse muude kohustuste (kool, huviringid, trennid, teraapiad, arstid jne) arvelt. Samuti esineb jätkuvalt olukordi, kus laps ei soovi isa kõnedele vastata. On näha, et eriti tekib see olukordades, kus isa last „survestama“ hakkab. Muuhulgas jääb lapse emale arusaamatuks lapse isa väide, et kuna kõigi kohtumiste puhul on pidanud last tooma ja viima isa, on seetõttu vähenenud nende koosolemise aeg. Vastupidiselt on see võimaldanud isal ja lapsel natuke pikemalt koos aega veeta ning ka autosõitude ajal on võimalik isal ja lapsel arendada põnevaid vestlusi jms, mis samuti toetab isa ja lapse suhet. Ei vasta tõele lapse isa väited, et Hispaania reisi ajal rääkis laps isale avameelselt kodusest elust ning selgus, et ema sisendab lapsele pidevalt, justkui ema saab niigi vähe aega temaga koos veeta ja ta soovib kogu aeg rohkem Eiga koos olla vaatamata sellele, et nad igapäevaselt koos elavad. Selliseid vestlusi ei ole lapse ema ega kellelgi teisel ema peres Eiga olnud. Lapse ema ja tema elukaaslane on Eile rääkinud, et tema isa soovib temaga rohkem aega koos veeta. Tõepoolest on E hakanud kodust eemal olles emaga suhtlemiseks kasutama telefoni. Väiksemana ta seda ei teinud ning siis ka ema ei helistanud isaga viibides Eile, et temas mitte igatsust tekitada. E on kasvanud ja suhtlemisharjumused, -oskused kasvavad koos temaga. Ei telefonis on tema turvalisuse ja heaolu tagamiseks erinevaid rakendusi, mis tänapäeval on täiesti normaalne. Ekraaniaja piirangut ei muudeta seoses isa juurde minekuga. On olukordi, kus Eil on võimalik ekraaniaega juurde saada (nt autosõidul, kui muud pole teha, internetist meisterduste juhendite vaatamiseks). Samuti ei vasta tõele, et Eil on keelatud asjadest rääkida või pandud kohustust asju varjata. Lapse ema ei ole mitte kordagi takistanud tahtlikult lapsel isa juurde minemast, kuid paraku on laps ise avaldanud emale tugevat vastumeelsust, kui peab isa juurde minema ning on ootamatult meelt muutnud ka siis, kui ta eelneval õhtul oli nõustunud isa juurde minema. Lapse emale jääb arusaamatuks, kuidas on see lapse huvides, et laps kaotab usaldusliku ja sooja suhte ka oma emaga, kellega tal on olnud väga lähedane suhe sünnist saati. Sisuliselt püüab isa kogu vastutuse lapsega suhtluse toimise eest panna emale, kuid selliselt tekib olukord, kus ema rikub oma suhet pojaga. Vastutus oma suhte eest pojaga on ikka lapse isal, mitte lapse emal. Lastekaitsespetsialist suunas vanemad „Tark lapsevanem“ koolitusele, mille lapse isa jättis poolikuks. Seevastu lapse ema läbis kogu koolituse. Lisaks käib E xxx tegevusteraapias ja lapse ema psühholoogiteenusel. Isa ei nõustunud ka allkirjastama Papaveri plaani seoses Eiga. Laps on avaldanud korduvalt soovi varem isa juurest ära tulla, kui algselt kokkulepitud oli. See tähendab, et on mingid põhjused, miks laps isa juures olla ei soovi nii pikaajaliselt. Senini on kohtumised olnud oluliselt lühemad, kui see oleks 50-50 printsiibil suhtlemiskorra puhul, mistõttu leiab ema, et lapse jaoks ei ole selline suhtlemiskord sobilik. Käesoleval juhul on välistatud 50-50 suhtlemiskord ning ilmselt ei hakkaks see toimima, sest laps on harjunud, et tema alaline elukoht on ema juures. Lapse ema

2-22-12109 hinnangul ei lahendaks olukorda ka lapse isa taotletud järkjärguline suhtluse suurendamine ning lapse huvides on, kui tal on edaspidi üks kodu, milleks on ema kodu ja ta saab regulaarselt suhelda isaga (ema poolt pakutud suhtluskord). Laps on emale rääkinud, et isa on jätnud reisidel ja veekeskustes lapsega käies teda üksinda ning laps toimetab omaette. Lapsel on tekkinud öösel voodisse pissimise probleem. Esimest korda pärast mähkmetest võõrutusperioodi juhtus see isaga reisil olles (millest ema sai ka alles hiljem teada lapselt, mitte isalt). Ei vasta tõele lapse isa väited, et ema ei tee mingit koostööd selles osas, et laps hakkaks ööbima isa juures. Lapse ema on korduvalt lapsele öelnud, et isegi kui laps esialgu arvab, et ei soovi ööseks jääda, pakiksid nad asjad kaasa ning siis on võimalus jääda, kui laps peaks meelt muuta. Sellistes olukordades on E korduvalt keeldunud asju üldse kaasa võtmast. Kokkulepitud kohtumisi lapsega on aga isa ootamatult ise ära jätnud, seda näiteks 2022.a isadepäeval. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Samuti tuleb arvesse võtta lapse enda soove. Seni toimunud kohtumiste pinnalt võib järeldada, et laps ei soovi ööbida isa juures 2 nädalat järjest, kuivõrd isegi paaripäevastel kohtumistel on laps tihti soovinud varem ema koju tagasi minna. Laps on oma soovi avaldanud mõlema vanema kodus lastekaitsespetsialistiga vesteldes, mis viitab sellele, et laps on oma soovis kindel ning see ei ole kuidagi mõjutatud ühest vanemast ning isa väited lapse ema poolse manipuleerimise kohta ei vasta tõele. Lapse suhtluskord isaga peaks ennekõike lähtuma lapse senisest elukorraldusest, mis tähendab seda, et laps veedaks isaga aega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Lapse ema on jätkuvalt seisukohal, et tema poolt 12.09.2022 seisukoha punktis 2.22 jj tehtud ettepanek suhtlemiskorra osas vastab lapse huvidele ja tagab lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet mõlema vanemaga ning tagab kõige paremini lapse õiguse suhelda mõlema vanemaga. Lapse ema ei vaidle vastu isa seisukohale, et poisi suhe isaga on oluline, isa eeskuju ja isafiguur eriti olulised, kuid ei nõustu sellega, et lapse ema ei luba isal ja lapsel korraga rohkem aega koos veeta. Lapse ema on korduvalt märkinud, et on püüdnud igakülgselt toetada isa ja poja suhet, kuid tuleb arvestada ka sellega, et ema ei rikuks omavahelist lähedast suhet pojaga, kui ta peab last järjepidevalt sundima isa juurde minema. Lapse ema ei nõustu isaga, et kõik eeldused lapse kasvamiseks võrdselt mõlema vanema juures on täidetud. Kuivõrd laps ise ei soovi seda ning on seda kinnitanud lastekaitsespetsialistile mitmel korral. Seda kinnitab ka lapse käitumine reaalsetes olukordades, kus laps on läinud isa juurde ning soovinud sealt varem koju tulla. Samuti ei saa ema nõustuda sellega, et Ei puhul esineb tõsine oht kaotada üks vanem tema elust. Kui vastaks tõele, et ema ei soosi isa ja poja suhtlust ning isa ja poja suhtlus võiks kuidagi katkeda, ei oleks ema lubanud isa ja last mitmel korral reisile ning poleks ka olnud valmis lapse nimel lepituses käima oluliselt rohkem kordi, kui seda tavapäraselt riiklikus perelepituses tehakse. Suhtluskorra kindlaksmääramisel on oluline arvesse võtta ka lapse päevakava ja rutiini. Kui laps hakkaks regulaarselt ööbima isa juures nädala sees koolipäevadel, tähendaks see lapse jaoks oluliselt varasemat ärkamist. Lapse isa ja kooli vahemaa on 20 km, mis tähendab, et laps peab autoga kooli minnes ärkama varakult ning koolibussiga kooli minnes ja koolist tulles veelgi pikemaid koolipäevi. Lõpptulemuseks on väsinud ja kurnatud laps, kellel on üle nädala erinev päevakava. Emakodus on lapse koolipäevad välja kujunenud selliselt, et laps ärkab kell 07:00 ning ema viib lapse hommikul kooli autoga ja tagasi saab laps samuti autoga või liigub ise (jalgsi, rattaga). Lapse ema kodu ja kooli vahemaa on ca 4 km. Kui lapsele jääb kool võimalikult lähedale tema kodule (emakodu puhul täidetud) annab see lapse päevaplaanile paindlikkuse. Kooli ja kodu vahel liikumine võtab ema kodust oluliselt vähem aega, mis jätab lapsele rohkem vaba aega puhkamisega ning huvitegevusega tegelemiseks. Juba seetõttu on lapse huvides, et ta elab ema juures ning saab koolipäevadel liikuda kooli emakodust ning suhelda isaga nädalavahetustel. Lapsel ei ole isa ja ema kodus kord ja reeglid sarnased. Lapsel on olnud korduvalt isa juurest tulles koolitööd tegemata ning lapse isa ei ole ka koolipäevale eelneval

2-22-12109 päeval kinni pidanud lapse koju toomise kellaaegadest. See on tekitanud lapses ärevust, kuna E on kohusetundlik ning kui tal on koolitööd õhtuks tegemata ja ta peab neid hakkama tegema oma vaba aja arvelt sel kellaajal, kui ta tavaliselt saab juba mängida, on lapse jaoks pingeline. 50-50 suhtluskord on välistatud, kuna vanemate vaheliste erimeelsuste ning erineva arusaama tõttu suhtlemiskorrast, ei oleks lapse isa taotletud suhtlemiskord lapse huvides. Avaldaja taotletud 50-50 suhtluskord on eelkõige võimalik ja asjakohane juhul, kui vanemate läbisaamine on väga hea, kus kodune kord ja reeglid on sarnased ning kus lapse võimalikud kohanemisraskused ühe vanema juurest teise juurde liikudes on viidud miinimumini. Hetkel on selge, et eelnimetatud tingimused ei ole täidetud, sest vanemate vahelised suhted on pigem keerulised ning nägemus suhtluskorrast on väga erinev. Lapse isa ei ole oma 05.07.2023 täiendatud avalduses arvesse võtnud, et võrdselt mõlema vahel jagatud aeg tähendab seda, et lapsel ei ole kindlat kodu, laps reisib pidevalt kahe elukoha vahel ning on suur tõenäosus, et tal ei teki seeläbi ühe kodu tunnet. Vanemate vahel puudub üksmeel ning lapse ema hinnangul on kokkulepete tegemine lapse isaga keeruline. Kui avaldaja ei saavuta oma esialgset tahet, siis kompromissi arutelu omavahel ei tekigi ning lapse isa hakkab lapse ema ähvardama. Sellisel viisil ei saa vanemate vahel tekkida vanemlikku dialoogi. Avaldaja on taotlenud ka TsMS § 5621 lg 1 alusel sunnivahendite rakendamist kohtumääruse rikkumise korral. Lapse ema vaidleb sellele vastu ning palub selles osas jätta lapse isa avaldus rahuldamata, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kohtulahendi sundtäidetavuse kaudu võimalik lapse tegelike parimate huvide järgimine ja tagamine. Sundtäitmine oleks põhjendatud olukorras, kus laps ja isa ei kohtuks ning lapse ema teeks selleks takistusi. Lapse ema on käesoleval menetlusdokumendis toonud hulgaliselt näiteid, kus laps ja isa on saanud suhelda nii ööbimistega kui ilma ööbimisteta. Sundtäidetavus ei lahenda ka isa ja lapse omavahelise suhte küsimust. Suhte tugevdamisse peab panustama lapse isa ning seeläbi on võimalik vanemal võita lapse usaldus ning saavutada temaga sedavõrd lähedane ja usalduslik suhe, et laps soovib vabatahtlikult rohkem isa juures käia. Sunnivahendite määramine ei ole E Hi huvides. Käesolevas asjas ei saa tugineda avaldaja poolt viidatud regulatsioonile ning kuna käesoleval juhul on menetlust alustatud enne 01.09.2022, tuleb kohaldada enne 01.09.2022 lahendite ja kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsiooni. K K palub jätta avaldaja 05.07.2023 täiendatud avaldus rahuldamata. 31.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt, lapse ema jääb kõigi varasemalt menetluses esitatud seisukohtade ja tõendite juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Riigikohtu 15.02.2023 lahendis on uusim Riigikohtu seisukoht suhtlusõiguse asjas, et võrdsed vanemlikud õigused ei tähenda alati vanemale automaatselt õigust nõuda 50-50 printsiibil suhtluskorda. Lapse ema on läbivalt rõhutanud, kui oluline on arvestada Ei soovide ja tunnetega ning et isal tuleb läbida mõni vanemluskoolitus ja oma suhet lapsega ise püüda tugevdada. Ema pidas silmas seda, et isa ja poja suhte tugevdamiseks ei pea lapse ema rikkuma oma suhteid lapsega, vaid isa peab ise panustama sellesse, et suhe lapsega muutuks lähedasemaks ja tugevamaks. Avaldaja avalduse rahuldamist takistab lapse tahe ja eestkosteasutuse kindel seisukoht, et lapse huvides pole 50-50 printsiibil suhtluskord. E H on 04.10.2023 ärakuulamisel avaldanud kohtunikule oma nägemuse, kuidas ta võiks isaga suhelda ning avaldanud oma nägemust järgmiselt: „Ma ei taha, et kohtunik mulle valmis kirjutaks, millal pean minema isa juurde. Peamiselt tahan käia kord nädalas ja üle nädalavahetuseti. Laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval sama moodi.“ See tähendab, et laps on konkreetselt avaldanud enda arvamust, mille kohaselt sobiks talle isa juures aega veeta üle nädala nädalavahetustel. Lapse isa ei suuda jätkuvalt lapse huvide ja soovidega arvestada, kuid seejuures on üllatunud, miks lapsel on kohati vastumeelsus isa juurde minemiste osas. Kui isa hakkaks lapse soove päriselt kuulama ja nendega arvestama, muudaks see lapse ja isa suhet oluliselt. Lapse ema on läbivalt rõhutanud,

2-22-12109 kui oluline on Ei soovidega arvestada ja et ka isa peab õppima lapse soovidega arvestama. Laps on oma soove väljendanud väga konkreetselt ja selgelt kohtunikule ning lapse huvides on suhtluskorra kindlaksmääramisel lapse tahet arvestada. Lapse ema ei ole kunagi käinud M Saksniidu vastuvõtul. Küll aga pidas lapse ema vajalikuks täpsustada M Saksniidult üle avaldaja poolt ärakuulamisel avaldatu, mille kohaselt olevat M S öelnud, et M H ja E H suhted on väga head. M S vastas lapse emale, et isa järeldus telefonivestlusest oli kindlasti ennatlik, et M S andis enda arusaamist mööda mõista, et laps ei ole kohtumiste vastu intensiivset vastupanu üles näidanud. Seega ei vasta tõele avaldaja väide 04.10.2023 menetlusdokumendi p-s 1.4, et lapse ja isa tervet, usalduslikku ja sooja suhet on lapse isale kinnitanud psühholoog M S. Ema ei püüagi väita, et isal ja lapsel kunagi koos tore ei oleks. Ema on samuti kinnitanud, et soosib isa ja poja suhtlust. Lisa 1 on lihtsalt Ei vanaema ja vanaisa kirjeldus isa-poja suhtest, mitte tähtsust omava tõend käesolevas asjas. Lisaks on üheselt selge, et lapse isa poolt kogutud arvamused/kirjeldused oma lähedastelt on koostatud avaldajalt kuuldu, mitte vahetult arvamuse koostaja enda poolt tajutu ja nähtu kirjeldamisega. Avaldaja on esitanud 21.09.2022 menetlusdokumendi lisana psühholoogi hinnangu, kuid lapse ema ja E H pole kunagi psühholoog A R kohtunud. Järelikult on arvamus koostatud vaid ühe osapoole (lapse isa) poolt kirjeldatu põhjal, mis ei anna terviklikku ja tõest ülevaadet kogu olukorrast. Avaldaja heidab ette lapse emale, et lapse ema ei pea suhtluskorrast kinni ning teeb takistusi isa ja poja kohtumistele. Avaldaja ei saa justkui tänaseni aru, et suhtluskorra osas sõlmivad kokkuleppe ja selle muudatused omavahel kokku vanemad. Avaldaja aga sõlmib kokkuleppeid Eiga ja lapse ema saab neist teada peale seda heal juhul avaldajalt, kuid tavaliselt lapse käest. Juhtudel, kui lapse isa ei saa suhtluskorras kokkulepitud päeval Eit võtta, lepib ta omavoliliselt muudatused kokku Eiga. Hiljem, kui lapse ema sellest teada saab, ja ilmneb, et muudatuse teostamine ei ole võimalik, nõuab lapse isa asenduspäeva, kuid paraku ei ole see alati võimalik, kui näiteks laps on keeldunud minemast või lapse emal on juba lapsega selleks ajaks plaanid tehtud. Sellele järgnevad süüdistused lapse ema koostöö puudumise osas ja asenduspäevade korduv nõudmine. Samas kui lapse emal on vaja suhtluskorras muudatust ja ema annab sellest lapse isale aegsasti ette teada, siis lapse isa sellele esmalt ei reageeri ning hiljem väidab, et see sõltub tema töögraafikust. Lapse ema on lapsele tõepoolest soetanud nutitelefoni, milles on mitmeid rakendusi lapse turvalisuse tagamiseks, sh kõnesalvesti, millele avaldaja on korduvalt viidanud ja mille avaldaja lapse telefonist kogu sisuga ise ära kustutas. Sh olid seal kõned Ei ja isa vestlustest, mille põhjal oleks olnud võimalik tõendada, et avaldaja suhtlus Eiga oli lapse soovidega mittearvestav ja isa huvide esikohale seadmine. Lapse ema teab seda, sest on mitmeid isa ja poja kõnesid kõrvalt kuulnud, kuna laps räägib sageli telefoniga valjuhääldil. Avaldaja süüdistused lapse nutitelefoni ja selles olevate rakenduste osas pole asjakohased ega oma tähtsust suhtluskorra paika panemisel. Lapse ema vaidleb vastu avaldaja seisukohale, et vajadusel saab kohus lapse huvides määrata suhtluskorra isa avaldusest erinevalt, viisil, et laps veedab põhilise aja isa kodus ja külastab regulaarselt ema. See ei ole mingil juhul lapse huvides ja oleks isegi last traumeeriv, kuna laps on ise väljendanud, et ta ei soovi pikalt isa juures olla ja seal ööbida, sest tal tuleb seal ööbides alati meelde, kuidas ema ja isa karjusid üksteise peale. Ühtlasi selgub, et avaldaja ignoreerib tõsikindlalt K Vallavalitsuse poolt esitatud seisukohti, lapse poolt ärakuulamisel avaldatut ning avaldab, et parem oleks ehk üldse lapse elukorraldust muuta selliselt, et laps viibiks põhilise aja isa kodus. See kinnitab üheselt, et isa ei suuda lapse huvidest ja soovidest lähtuda vähimalgi määral ning tema avaldus lähtub üksnes tema isiklikest huvidest. Lapse ema esitab koos käesoleva seisukohaga ülevaate kronoloogilises järjestustes kogu olukorra kujunemisest, mõistmaks paremini miks perekond täna sellises olukorras on ja miks lapsel on teatav vastumeelsus isa juures käimiste osas (lisa 3 K Ki kokkuvõte olukorra kujunemisest). Lapse ema enda 12.09.2022 suhtluskorra ettepaneku

2-22-12109 juurde ning palub kohtul sellega arvestada suhtluskorra kindlaksmääramisel. Eriti oluline on arvestada lapse poolt 04.10.2023 ärakuulamisel avaldatud nägemusega suhtluskorrast. K Vallavalitsuse seisukohad K Vallavalitsuse 12.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt, Ei ja vanemate vahelise suhtluskorraga on lastekaitsespetsialist tegelenud alates 23.04.2020. Lapsevanemad suunati perelepitaja teenusele, kus sõlmiti ühiselt suhtluskord, mida isa ei allkirjastanud, kuid suhtluskord vanemate sõnul toimis. Isa sõnul hakkasid jaanuarist 2022 tekkima taas probleemid suhtluskorras. Lastekaitsespetsialist on vestelnud mõlema vanemaga ja Eiga (ema ja lapse elukohas). Isa arvates ema ei usalda talle last, mis ei vasta tõele, sest muidu poleks ema andnud luba isal reisida Eiga Xxxse. Isa sõnul leiab ema erinevaid ettevõtmisi Eiga ajal, kui on isa ja lapse koosolemise aeg. Ema sõnul laps keeldub isa juurde minemast. Samuti on probleemid selles, et laps ei vasta telefonile, kui isa helistab. Laps mängib, jookseb ja ei valva telefoni, millest on tekkinud need arusaamatused. Kokkuleppel tegi lastekaitsespetsialist 10.08.2022 kodukülastuse, et näha kodust õhkkonda, mis on lapse üleandmisel. Kodune õhkkond oli rahulik, E rõõmus ja kohtumiseks isaga valmis. Lapse käitumises on näha ema ja tema elukaaslase omavahelist sooja ja sõbralikku suhtlust, mis ei ole demonstratiivne. Enne uksest väljumist teatas E emale, et ta tahab kindlasti õhtul kell 18 kodus olla, ema palus lapsel sellest isale rääkida. Lastekaitsespetsialist saatis lapse metsatukani, kus isa last ootas. Eelmise konflikti tõttu on vanemate vahel kokkulepe, et isa ei tule ema elukoha territooriumile. Kohtumisel isaga oli laps rõõmus. Lastekaitsespetsialist tuletas Eile meelde, mida ta pidi isale ütlema. Ei sõnul ei pidanud ta midagi ütlema. Lastekaitsespetsialisti meelde tuletamisel teatas punastav E, ah jaa, seda. Selliste kokkulepete tagajärjel tekivad arusaamatused lapse ja vanema vahel ning vanematel omavahel. Laps teab, et ta tuleb õhtul kell 18 koju, aga isa ei ole teadlik, et peab lapse selleks ajaks koju viima. Nii need pinged tekivad. Laps ei ole vanemate vahelise info edastaja. Lapsevanemad annavad info edasi teineteisele, antud lapsevanemad peavad seda tegema kirjalikult, sest vestlusest ei tule neil midagi välja. Autos puudus turvatool, mille isa lubas kindlasti järgmiseks korraks muretseda. Järgmine kohtumine Eiga oli 05.09.2022, kui laps pidi isa juurde minema. Lastekaitsespetsialisti saabudes oli E kindla arvamisega “Mina ei lähe isa juurde“. Küsimusele „millal on ta nõus minema?“ ,vastas E „kunagi“. Ema püüdis Eit erinevatel viisidel veenda. Ei juurde tuli väga rahuliku olemisega ema elukaaslane, kes veel omakorda püüdis toetada ema püüdlust saata E isa juurde. E peitis ennast laua alla ja kindlalt vastas „ei taha, ei lähe“. Ema selgitas Eile, et isa juures on huvitav, võib-olla lähete sinu tuppa uut mööblit valima. Vastuseks oli kindel ei. Lastekaitsespetsialisti küsimusele, miks ta ei taha issi juurde minna, vastas laps, et tal on seal igav, isa ropendab ja ei täida lubadusi, sest eelmine kord ei toonud teda õigel ajal tagasi. Lõpuks kokkuleppele jõudes oli ta nõus minema reedel, 09.09.2022 kell 14.00. E tuli lastekaitsespetsialisti saatma isa juurde, et öelda talle, et E sel korral ei taha tema juurde minna. Vastavalt lastekaitsespetsialisti ja Ei omavahelisele kokkuleppele jäi E eemale seisma, kui lastekaitsespetsialist pidi isale teatama, et E sel korral ei ole nõus tulema. Isa M nägi Eit ja ütles „Tere poeg!“, mille peale läks Eil nägu naerule. Lastekaitsespetsialist selgitas isale, et E sel korral ei tule, aga ta on nõus tulema 09.09.2022 kell 14.00, kui isa tuleb talle koju järele. Isa oli väga viisakas ja rahulik ning vastas: „No siis on nii, aga tule kallistame vähemalt“. E läks koheselt isa juurde, isa võttis lapse sülle ja kallistas. E oli rõõmus, aga kallistamise ajal hoidis keha pingul. Last maha pannes küsis isa, kus sul see onn on. E näitas käega krundi taga olevale metsale. Isa küsis: “Kas sa mulle ka näitad?“ E vastas kohe „ja“. Lastekaitsespetsialist küsis Eilt, kas ta peab ka kaasa tulema. E vastas: „ No tule, kui tahad.“ Lastekaitsespetsilist leidis, et on õigem, kui isa ja poeg lähevad

2-22-12109 omaette. Nii nad seal siis astusid ja jutustasid omavahel, lapse käsi isa käes. Lastekaitsespetsialist jäi eemale. Krundil oli veel üks maja, kust laps koos isaga pidi läbi minema, õues oli proua, kes tegeles kanadega. „ Kuhu te lähete?“ nõudis proua. Mida isa vastas, lastekaitsespetsialist ei kuulnud, kuid hakkas kohe isa ja lapse suunas minema, kuulis vaid, kui isa ütles üleolevalt „Küsige sealt taga poolt“. Lastekaitsespetsialist püüdis prouale selgitada, et see on Ei isa, kuid sellest polnud kasu. Loomulikult polnud ei isal ega lastekaitsespetsialistil õigust sinna minna, kuna see oli võõras krunt ja proua oli K Ki elukaaslase ema. Kahjuks kõik see, mis toimus, oli väga inetu. Laps ei tohi sellist olukorda ja suhtlemist näha. Isa ja lapse vaheline suhtlus oli sõbralik ja soe. Sellises olukorras on kogu vastutus pandud lapsele, kes ei oska ega pea sellega toime tulema. E on kohaliku omavalitsuse poolt tunnistatud abivajavaks lapseks ning ta on saanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuse. Teenust hakkab pakkuma XXX, et toetada last vanemate vahelise konflikti sees ja uues eluetapis, laps läks 1.klassi. Suhtluskord oli juba paika pandud perelepitaja abil, seega hetkel oleks vaja vaid mõned väikesed muudatused, mille puhul peab arvestama Ei sooviga. Isa võtab lapse kodunt, mitte koolist. Kokkulepitud aegadest peetakse kinni. Lapsevanemad suhtlevad omavahel kirjalikus vormis ning ainult last puudutavates küsimustes. Pühapäeva õhtuti tuleb laps koju hiljemalt kell 18.00. Lapse sünnipäevasid ei pea mõlemad vanemad koos pidama, võib olla 2 pidu. K Vallavalitsus on arvamusel, et perelepitaja abil koostatud suhtluskord võib edasi toimida, kuid arvestada tuleb lapse soovidega ning suure elumuutusega, milleks on kooliminek. 21.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt, K Vallavalitsus jääb oma 12.09.2022 esitatud arvamuse juurde. 16.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt, K valla lastekaitsespetsialist on kohtunud neljal korral Eiga nii ema kui isa kodus. Vesteldes Eiga suhtlemiskorrast ütles laps väga kiiresti välja oma soovi - kohtumised isaga 2 korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures. Antud soovi avaldas E 2 korda (vestluses isa kodus ja vestluses ema kodus). Lastekaitsespetsialist selgitas, et nädalavahetus algab reedel peale kooli ja lõpeb esmapäeva hommikul kooli minemisega. E jäi kindlaks, et kui reedel peab minema, siis peab nädala sees kohtuma vaid 1 korral. Kokkuleppeni esmapäeva hommikuni isa juures olla ei jõudnud. Küsimusele, miks peab õhtul kell 18.00 koju ema juurde tulema, E vastata ei osanud, aga kindlasti peab kodus olema kell 18.00. Vestluse käigus selgus, et kell 18.00 peab kodus olema, sest järgmiseks koolipäevaks peab ettevalmistusi tegema ja kindlasti ka õppima ja magama minema kell 19.00. Küsimusele, kes sinuga õpib, vastas, et ema. Isa suhtlemiskorra taotluse eesmärk on sisse seada lapsega suhtlemiskord 50:50, mis ei ole Ei suhtes parim lahendus, sest selline suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui lapsevanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis antud vanemate vahel on puudulik. Lapse viibimine nädal või kaks ühe vanema juures ja siis jälle teise vanema juures toob koolilapsele kaasa liiga sagedase elukorralduse muutuse. Laps peab iga nädal kolima ühe vanema juurest teise juurde, pakkima ja reisima, lisaks võivad kooliks vajalikud vahendid ununeda ühe või teise vanema juurde, mis võib tekitada stressi. Vanemate elustiil ja kodused reeglid on erinevad, seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta Eit, eriti arvesse võttes tema ärevust. Selline suhtluskord paneb liiga suure vastutuse lapsele, 50:50 suhtluskorda on võimalik vaadelda kui vanemale mugavamat elu, mis ei ole sugugi lapse heaolust lähtuv. Isa sõnul ema võõrandab last isast, lastekaitsespetsialist jääb endiselt seisukohale, et ema ei takista tahtlikult ega planeeritult Ei suhtlust isaga, vaid lähtub enda arvates lapse heaolust. Vanemad peavad kokkuleppeid tegema omavahel ning sellest teavitama Eit. Lapsel peab

2-22-12109 täpselt teada olema suhtluskorra graafik (ema kodus seina peal) ning lapsele peab selgeks tegema, et ema ja isa on omavahel nii kokku leppinud, et lapsel ei tekiks manipulatsiooni võimalust. Alati võib olla eriolukordi (sõbra sünnipäev, muu üritus), siis tuleb vanematel omavahel eraldi kokku leppida ja sellest lapsele teada anda. Eiga vesteldes ütles laps, et „emme ei kurvasta, kui tema on issiga ja ta alati räägib, et mine ikka issi juurde. Emmel on hea meel, kui mul on issiga tore.“. E on nõus sõitma ööbimisega teistesse kohtadesse, aga isa elukohta xxx nii väga jääda ei soovi. Lastekaitsespetsialist uuris, kas Eil on millegi ees hirm, et issi kodus ööbida ei taha, mille peale laps tunnistas, et „hirmu ei ole, meil on tore, issiga teeme palju toredaid asju (köis, onn), onnile on vaja ka katus peale teha.“. Lastekaitsespetsialisti küsimusele, mida võiks lastekaitsespetsialist kohtule edastada, ütles E: „Mul on väga hea olla issiga ja emmega ka.“. Õnnelikuks teeb Eit see, kui ta saab sõpradega koos olla. Ei abivajadus on kohaliku omavalitsuse spetsialisti poolt hinnatud ning ta on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele xxx Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Tagasisidest osutatud teenustele nähtub, et ema on koostööle avatud, aga isal võttis kohanemine palju aega ja nüüdseks on plaanid tehtud ning isa hakkab osalema rehabilitatsiooniteenustel. Kokkuvõttes on näha, et ema sõnul isa ei hinda planeerimist ja rutiini. Viimasel vestlusel ütles isa lastekaitsespetsialistile, et vanematel peavad olema ühesugused nõudmised ning vanemad peavad selles osas omavahel kokkuleppeid tegema, aga ema ei ole nõus temaga suhtlema. Lastekaitsespetsialist suunas mõlemad lapsevanemad koolitusele „Tark lapsevanem“. Koolitus algas K vallas 31.10.2022, see viidi läbi xxx perekooli lapsevanema suhtlustreeninguna. Osalemine 8 korral esmaspäeviti kella 17:30-20:30 K Rahvamajas, koolitus oli K valla elanikule tasuta. Isal jäi koolitus poolikuks seoses tööülesannete täitmisega, ema koos elukaaslasega läbisid koolituse. Lastekaitsespetsialist on seisukohal, et suhtluskorra koostamisel on hädavajalik lähtuda lapse heaolust ja arvestada lapse soove. Lastekaitsespetsialist toetab suhtluskorda, kus laps kohtub isaga 2 korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja on üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures või 1 kord nädalas ja üle nädalavahetuse reedest pühapäeva õhtuni. Lapsele määratud esindaja seisukohad Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja 29.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt, esindaja järeldab lapse vanemate seisukohtadest, et ema usaldab last isale ja isa ning lapse omavaheline suhe on hea. Ema on aga erinevatel ettekäänetel hakanud vähendama isa ja poja kohtumisi ning esialgne kokkulepe enam ei toimi. Poisil endal pole viimase ajani olnud midagi isaga kohtumiste vastu. Esindajal arvates takerdub vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine vanemate omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et laps ei sooviks isaga kohtuda. Lapsel peab olema võimalus suhelda mõlema vanemaga ning lapse huvides on, et mõlemad vanemad seda ka toetaks ja vajadusel aitaks kaasa lapse heade suhete säilimisele lahuselava vanemaga. 16.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt, esindaja vestles Eiga vanemate juuresolekuta lapse seisukoha välja selgitamiseks. Isa viibis sel ajal eemal, kuuldekaugusest väljas. E avaldas vestluses, et veetis isaga ilusasti aega xxx, kus ka ööbisid. Kaasas oli ka isa elukaaslane. Ei soov isaga kohtuda langeb kokku ema nägemusega - E selgitas, et ei taha isa kodus ööbida, küll aga pole tal midagi selle vastu kui ööbimiskohaks on mingi muu paik. Näiteks on ta sel aastal käinud isaga xxx puhkusereisil, kus samuti oldi öid. Küsimusele, miks isa kodus ööbimine ei meeldi, E vastata ei osanud. Ei arvates oleks piisav kui ta kohtuks isaga nädala sees ja mõnedel nädalalõppudel. Isa ja poja suhetes (ilmselt ka vanemate vahel) on toimunud olulised muutused - kui aasta tagasi laps esindajaga isast rääkida ei tahtnud ja ema teatas, et E keeldub üldse isa juurde

2-22-12109 minemast, siis praegu pole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal pole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. Ema tundub olevat liiga kontrolliv Ei ja isa suhete üle. Näiteks lapsega kohtumise järgmisel päeval saatis ema esindaja meili, kus palus kokku leppida uus aeg lapsega kohtumiseks ema juuresolekul. Vestluses emaga saadi probleemist üle. Tema nägemus on endiselt selline, et laps ise otsustab, kui palju ja millal ta tahab isaga kohtuda ja isa juures ööbimine pole hea. 8-a lapse puhul peab esindaja siiski õigemaks kui kohus määrab isa-lapse suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust 8-a lapsele. Isa poolt esitatud suhtluskord, mis algab esialgu lühematest koosolemistest ning pikeneb aja möödudes, on esindaja arvates mõistlik, rakendatav, vastab lapse huvidele ja jätab vähem võimalust vaidluste tekkimiseks. Suhtluskorra reguleerimine võimaldab kummalgi vanemal paremini lapsega veedetavat aega planeerida. Esindaja toetab suhtluskorra määramist, mis parima tulemuse saavutamiseks võiks kujuneda vanemate kokkuleppel eelkõige lapse huve arvestades. Ärakuulamine Kohus kuulas 28.09.2022 ära lapse isa M H (H) ja ema K Ki. Ärakuulamise protokoll on tsiviilasja toimikus. Kohus kuulas 04.10.2023 ära lapse E H (H), lapse isa M H (H) ja ema K Ki. Ärakuulamise protokollid on tsiviilasja toimikus. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-113-14 (p 28) asunud seisukohale, et PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.

2-22-12109 Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse E H (H) vanematel on ühine hooldusõigus. M H esitas kohtule avalduse lapsega E H suhtlemiskorra määramiseks. Kohus menetleb asja PKS § 123 lg 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse ja lapse vanemad. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse E H (H) vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019.a septembrist; 2) laps on elanud ema ja isaga ühes peres alates sünnist 02.02.2015 kuni vanemate eraldi elama asumiseni; 3) laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga; 4) laps on kohtunud isaga vastavalt 2020 oktoobris vanemate vahel kokku lepitud, kuid isa poolt alla kirjutamata isa ja lapse suhtlemiskorrale ning vanemate ühekordsetele kokkulepetele; 5) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras; 6) mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; 7) lapsel on käesoleval ajal kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures; 8) lapsele ei ole isaga suhtlemine vastumeelne; 9) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; 10) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 11) lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, leiab, et avalduse esitamine on põhjendatud. PKS § 143 lg 21 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja vanematel on küll kokku lepitud lapsega suhtlemiskord, kuid isa soovib seda muuta ja vanemad ei ole jõudnud isa ja lapse uues suhtlemiskorras kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased 4 aastat ainult koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Samuti soovib laps kohtuda oma isaga. Kuna laps on elanud alates sünnist koos emaga ja ema on selle aja jooksul olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, siis lapsel on emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapse eest vahetult hoolitsema ja last kasvatama. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama M Hl suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse

2-22-12109 suhtlemine isaga olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla oma isaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine käesoleval ajal raskendatud selle tõttu, et vanematel on omavahelised vastuolud. Lapse isa soovib määrata temale lapsega suhtlemiskord nii, et laps veedab alates neljandast suhtlemiskorra kehtimise kuust vaheldumisi ühe nädala kummagi vanemaga ja alates seitsmendast suhtlemiskorra kehtimise kuust kordamööda kaks nädalat kummagi vanemaga. Lapse ema on teinud omapoolse ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra osas, milles soovib, et laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani ja suvevaheajal igal kuul ühe nädala; suvevaheajal ei toimu muid suhtluskorras kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kohus suunas lapse vanemad 29.09.2022 määrusega osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Sotsiaalkindlustusameti 10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi kohaselt lõppes perelepitusteenus ühe vanema soovil. Kohtu hinnangul ei ole tähendust sellel, millisel põhjusel üks vanem ei soovinud enam perelepitusel osaleda. Milleski kokku leppimine saab olla kahepoolne ja kui üks pool kokku leppida ei soovi, siis kokkulepet ei sõlmita. Kohus saab asja lahendada siis, kui kohtusse esitatud avaldusega seonduvad asjaolud on üheselt selged. Kohus eeldab, et vanemad on lähtunud ka oma lapse huvidest ja on alati teadnud, et laps hakkab sageli koos olema ja suhtlema teise inimesega, keda nad on pidanud niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valisid teda oma lapsele vanemaks. Kuna käesolevas menetluses ei suutnud lapse vanemad jõuda kokkuleppele, siis on põhjendatud määrata isale, kes on käesoleval ajal lapsest lahus elav vanem, lapsega suhtlemiskord. Kohus on lapse vanemad isiklikult ära kuulanud. 04.10.2023 ärakuulamisel jäid lapse vanemad oma seniste menetluses avaldatud seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Kohus on lapse isiklikult 04.10.2023 ära kuulanud. E H vastas kohtule, et kodus elab ema juures ja seal on veel kasuisa A. Eil on seal oma tuba. Päris isa nimi on M ja elab Xxx-xxx. Isa juurde kodust on ikka natuke sõita. Ema juures on hästi, isa juures käib ka. Isa juures praegu käib vähemalt kord nädalas ja üle nädalavahetuste. Vahel on isa juures öösel, hästi harva. E parema meelega ei oleks isa juures, parema meelega oleks ema juures. Isa juures on isa töökaasalane ja kass. Isa juures vahel tahaks ja vahel nagu ei tahaks ka käia. Vahel isa sunnib Eile asju peale, näiteks sunnib vahel öösel olema ja ei luba eriti emaga vestelda. E tahab vahel emale helistada. Isa juures on oma tuba ka olemas. Oma kodus on Eil kõik tema asjad ja see tuba on suurem ka. Pärisisa juures tahab käia ja olla. Suvel isaga käivad kalal, aga praegusel ajal ta teeb telefonis palju tööd. Isal on paat. Isa Mega tahab ikkagi suhelda. E ei taha, et kohtunik talle valmis kirjutaks, millal peab minema isa juurde. Peamiselt tahab käia kord nädalas ja üle nädalavahetuse. Laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval samamoodi. Kohtule on esitatud K xxx rühma õpetajate 29.08.2022 vastus, mille kohaselt Ei suhet oma isaga on õpetajatel raske hinnata, kuna isaga kohtusid väga harva ning E ei ole tema suhtes ka mingeid erilisi emotsioone väljendanud. Isa ei ole osalenud lapse arenguvestlustel ega rühma koosolekutel. Ema on osalenud lasteaia ühistegevustes väga aktiivselt, võtnud osa koosolekutest, käinud lapse arenguvestlustel, osalenud kõikidel lasteaia poolt lubatud üritustel ja korraldanud rühma lastele erinevaid ettevõtmisi. Isa osalemine rühma ühistegevustes on olnud tagasihoidlikum. Nelja aasta jooksul on ta osalenud mitmel rühma poolt korraldatud peol ja üritusel. Isaga kohtumised olid tavaliselt väga põgusad ja kui nad Eist rääkisid, toimus see õpetajate algatusel. Kui isa lapsele lasteaeda järele tuli, ei olnud nende suhtlemises näha

2-22-12109 mingeid emotsioone, E läks temaga kaasa, sest nii oli kokku lepitud. Kiindumust nende suhtest välja ei paistnud. Õpetajad panid tähele, et nendel päevadel, kui E pidi minema isa juurde, ta oli kogu päeva pinges ja endassetõmbunud. Aegajalt küsis E rühmas olles: „Miks ma pean jälle sinna minema?“. Iga kord, kui E avaldas emale arvamust, et ta ei soovi õhtul isa juurde minna, ei pakkunud ema lapsele võimalust sellest loobuda, vaid jäi kindlaks, et isaga on kokku lepitud ja isa ootab teda. Elevust pakkus isa juurde minek ainult siis, kui isa oli ostnud (või lubanud talle osta) mõne uue mänguasja. Seda tuli rohkem ette vanemate lahkumineku algusaegadel. Küsimusele, kas isaga kohtudes on laps rõõmus, vastasid õpetajad, et pigem mitte, sest nendel päevadel, kui ta pidi isa juurde minema, oli märgata Ei suuremat endasse tõmbumist ning on meelde jäänud tema väljend: „Ma ei taha, aga ma pean“. Ema tundis igal võimalusel huvi, kuidas Eil läinud on, kuulas õpetajate soovitusi ja nõuandeid. Ema oli alati tasakaalukas, Ei suhtes lugupidav, samas nõudmistes järjekindel (nt viisakas tervitamine ja head aega ütlemine). Ema on osalenud rühmaürituste korraldamisel ja läbiviimisel (nt. politsei töö ja töövahendite tutvustamine, rattasõidu reeglite tutvustamine, lõpupeo korraldamine). Laps oli isa juurest tulles hoolitsetud, selles vallas ei olnud muutuseid märgata. E ei olnud jutukas laps, kui midagi põnevat oli toimunud või toimumas, siis ta mainis selle ära, aga emotsioonid väljendusid pigem tema käitumises ja kehakeeles, kui kõnes. Emaga suheldes oli laps oma emotsioonides vaba, väljendades nii rõõmu kui kurbust. Ema oli alati toetav ja olukorda objektiivselt hindav. E rääkis vähe oma kodusest elust õpetajatele, küll aga kuuldi teda sõpradele vabalt rääkimas oma uuest kodust ja kasuisast. Isast ta eriti ei rääkinud. Küsimise peale, mida ta isa juures tegi, vastas E tavaliselt: „Midagi. Telekat vaatasin“. E on kinnine ja vaikse iseloomuga, väga sümpaatne ning arukas poiss. Oma emotsioone ta teiste ees välja ei ela, rasketel aegadel (lasteaiaga kohanemine, vanemate lahkuminek) muutus endassetõmbunuks ning tema olekus oli tunda pinget. Mida keerulisem oli tema jaoks olukord, seda kauem läks tal aega, et rühma tegevustega kaasa tulla. Vabamaks muutus tema käitumine lasteaia viimasel poolaastal. Õpetajate nägemusel sobib Eile stabiilne ja kindel elukorraldus, rahulik keskkond, kus arvestatakse tema tunnete, huvide ja soovidega. K Vallavalitsuse teabe kohaselt on laps E H kohaliku omavalitsuse poolt 2022.a tunnistatud abivajavaks lapseks ning ta on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele xxx Nõustamisja koolituskeskusesse. Teenuse eesmärgiks on toetada last vanemate vahelise konflikti sees ja uues eluetapis, milleks oli xxx klassi minek. Kohus nõustub K Vallavalitsuse seisukohaga, et lapsega suhtlemise osas peavad kokkuleppeid tegema lapse vanemad ja mitte vahendama teavet lapse kaudu. Samuti on otsustamise kohustuse lapsele panemine lapse jaoks liiga suur vastutus, milleks laps oma east tulenevalt valmis ei ole. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et xxx lapse puhul on õigem kui kohus määrab isa-lapse suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust xx lapsele. Kohus nõustub lapsele määratud esindajaga selles, et vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine takerdub vanemate omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et laps ei sooviks isaga kohtuda. Kohus leiab, et mõlemad vanemad peavad pingutama selle nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja last ei sunnitaks valima vanemate vahel, mis ei ole kuidagi kooskõlas lapse heaolu ja huvidega. Menetluses esitatud teabe kohaselt elavad laps ja lapse mõlemad vanemad xxx K vallas, vanemate kodude vahemaa on ~20 km. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma töö- ja puhkeaega ise planeerida ja töötada kodukontoris. Vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on mõlema vanema juures head elutingimused, sh oma tuba. Laps õpib K xxx, mis on mõlema vanema elukohast mõistlikus kauguses. Lapsele määratud esindaja 16.08.2023 teabe kohaselt on isa ja poja suhetes toimunud olulised muutused ja praegu pole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal pole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta.

2-22-12109 Kohus nõustub K Vallavalitsuse arvamusega, et suhtlemiskord, mil laps viibib võrdse aja koos isaga ja koos emaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus, sest selline suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui lapsevanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis E H vanemate vahel on puudulik. Seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja ka käesoleval ajal väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Ka tähtaegadega määratud järk-järguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ja süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Laps on kohtus ärakuulamisel ja vestluses K Vallavalitsuse töötajaga ja lapsele määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti suhtlemiskorra osas. Arvestades välja kujunenud olukorda ja lapse isiklikku suhtumist kindlaks määratud suhtlemiskorda, saaks isa või ema juures võrdselt viibimine toimuda vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel. Kohus ei pea tõsiselt võetavaks ega asjakohaseks väidet, et xxx.a laps ei taha oma isaga suhelda. Kohus on seisukohal, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt lapsele väljendanud teise vanema ja lapse suhtlemise suhtes vastumeelsust. See on üldreeglina lapsega kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et juhul kui teine vanem ei takista oma tegevuse või tegevusetusega või hoiakutega lapse ja eraldi elava vanema suhtlemist, siis soovib laps oma vanemaga suhelda. Kohus on seisukohal, et lapse ema on käesoleval ajal vaieldamatult lapse jaoks autoriteediks ja seega tema antud arvamusi ja ettepanekuid laps vähemalt kaaluks. Samuti saab ema oma autoriteediga suunata lapse käitumist ning julgustada teda valima konkreetset käitumisviisi. Kohus märgib, et lapsel on ainult üks isa ja see ei muutu sellest, kas isa nimetatakse nimepidi või isaks. Küll aga aitab isa olulisuse väärtustamine kaasa lapse suhtumise kujundamisele üldiselt, sh ka isaga suhtlemisel. Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on jätkuvalt suhtlus isaga, mis sisaldab ka ööbimisi isa kodus. Kohus leiab, et lapse rahulikku elukorraldust häirivad vanemate erimeelsused isa ja lapse suhtlemise korraldamisel, sellest stressist mõjutatud laps ei saa rahuneda ja on pidevas lojaalsuskonfliktis, mis kahjustab lapse enesehinnangut ning raiskab tema väärtuslikku energiat, mida ta vajab oma arenguks, mitte stressiga võitlemiseks. Kohus on seisukohal, et kujunenud olukorras on eelkõige otstarbekas võimaldada lapsele stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suurte muutuste läbiviimist ja ootamatusi lapse elukorralduses. Ärakuulamisel on kinnitust leidnud, et lapse mõlemad vanemad soovivad, et laps suhtleks oma isaga. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi isa juurest näiteks kooli minekul. Kohus leiab, et lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos oma mõlema vanemaga, on mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtlemiskorra alusel ja et mõlemad vanemad suhtlemiskorda täidavad. Samas on vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse koosolemise võimalused väiksemad. PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja

2-22-12109 juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest. Kohus on seisukohal, et täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid. Kohus on seisukohal, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, sh istuda kodumaja ees autosse, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus ning vanematel on võimalik võtta vajadusel haigusleht vastavalt sellele, kes haige lapse eest suhtlemiskorra järgi hoolitseb või muuta omavahelisel kokkuleppel suhtlemiskorda. Kohus leiab, et pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vanematel õigus lapsega välismaale reisida mõlema vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtuvalt ei sekku kohus põhjendamatult pereellu ega reguleeri suhtlemise korra kaudu välisreisideks nõusoleku andmist vanemate eest. Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ja ei pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult selle tõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Kohus on seisukohal, et keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal on võimalik minna välismaale puhkusele ka ilma lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. Samas ei ole väljapoole Eestit reisimine elutähtis ega kohustuslik tegevus, mistõttu tuleb lapse reisimiseks vanematel kokku leppida täiendavalt. PKS § 119 kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Seega on vanematel võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse. Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja reise ei ole võimalik korraldada ilma suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra muutmises omavahel kokku leppinud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust.

2-22-12109 Arvestades menetluses esitatud teavet, asjaolusid ja väljakujunenud olukorda, peab kohus põhjendatuks määrata isale lapsega järgmine suhtlemiskord: -Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, siis võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell

2-22-12109 alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapsevanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid kohus leiab, et oma otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb vanematel saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve. Kohus seab suhtlemiskorra määramisel esikohale lapse meelerahu, mitte vanemate õigused. Lähtudes eeltoodust, kohus rahuldab avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks, osaliselt. TsMS § 5621 lg 1 kohaselt, kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt, lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 26 lg 1 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. TsMSRS § 26 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid. Kohus on saanud avalduse ja kohus on alustanud asja lahendamist enne 01.09.2022, seega kohaldatakse tsiviilasjas nr 2-2212109 kohtulahendi täidetavusele enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Lähtudes menetluses esitatud teabest ja lapse ärakuulamisest, kahjustaks võimalike sunnimeetmete kohaldamine samuti oluliselt lapse ja tema vanemate suhteid ja sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides. Kohtulahendi sundtäidetavus juba iseenesest loob eeldusi edaspidisteks tülideks ja arusaamatusteks lapsega suhtlemise korraldamisel, mida tuleks võimalikult vältida. Tulenevalt TsMS § 5621 lg 3, käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Seega on lapse vanemad kohustatud kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhib lapse vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus usub, et lapse vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida ühise lapse elu korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.

2-22-12109 Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg 1, lg 6 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 sätestatust ja jätab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.