Mõista XXlt välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot E.L.i kasuks määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulude katteks.
4.Nimetatud summa tuleb kanda E.L.i arvelduskontole nr XXXXXXXXX. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas ei ole käesolev määrus Riigikohtule kaevatav (TsMS § 390 lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamata jätmise osas on XXl õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.XX esitas 21.12.2015.a Tartu Maakohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, keelates E.L.il kolmeks aastaks viibimine avaldaja elukohas, sideaadressil (XXXXX) ja töökohas XXXXX, läheneda avaldaja elukohale, sideaadressile ja töökohale lähemale kui 100 m ja läheneda avaldajale äratundmiskaugusele, s.o lähemale kui 100 m; keelata avaldajaga suhtlemine sotsiaalmeedia, telefoni, posti ja e-posti teel. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu kohaldamist 100 m ulatuses. Avalduse kohaselt on E.L. vägivaldne ja ebastabiilne, on korduvalt ähvardanud avaldajat tappa, korduvalt rikkunud avaldaja õigusi kodu- ja eraelu puutumatusele ning privaatsfäärile, samuti õigust heale nimele. Tartu Maakohtu 21.11.2012.a määrusega tsiviilasjas 2-12-27355 on kohaldatud lähenemiskeeldu. Avalduse kohaselt ähvardas E.L. 11.11.2015.a, et tema ilmub avaldaja korteri XXX maja ette, mis ei ole avaldajale vastuvõetav. Selline ettepanek on ähvardus, mis näitab, et E.L. ei austa avaldaja põhiõigusi. Avaldaja soovib ilma hirmutundeta oma korteris viibida ning oma töökohas XXXXXX töötada.
2.Maakohtu 15.01.2016.a istungile avaldaja ei ilmunud. 30.12.2015.a saadetud e-kirja kohaselt on avaldaja kutse kätte saanud ja maakohut informeerinud, et on 15.01.2016.a reisil ning lennupiletid on ostetud enne kohtukutse saamist. Samuti ei ilmu avaldaja kohtusse samaaegselt E.L.iga, sest ta tunneb E.L.i ees suurt hirmu, ohtu oma tervisele ja elule. Avaldaja oli nõus, et kohus kuulab E.L.i ära avaldaja kohalolekuta ning avaldaja saab esitada omapoolsed seisukohad kirjalikult. Maakohus nõudis 06.01.2016.a e-kirjaga avaldajat tõendeid soetatud lennukipiletite kohta. Avaldaja keeldus infot edastamast, sest info tema reiside kohta võidakse edastada E.L.ile. Kui E.L.ile oli teada avaldaja reisimise aeg, ründas ta avaldajat ja ähvardas ära tappa Tartu bussijaamas 22.12.2011.a.
3.E.L. ei ole nõus lähenemiskeelu kohaldamisega. E.L. ei ole kolme aasta jooksul püüdnud avaldajaga kontakti saada, ei ole teadlikult talle lähenenud. Avaldajapoolne süvenev hirm on arusaamatu. E.L.il ei ole kavatsust ega vajadust võtta avaldajaga kontakti. XX tänavale (vastavalt kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrale, et laste isa B.L., kes on avaldaja abikaasa, saaks lastega suhelda) ei ole avaldaja lapsi viinud. E.L.il ei ole plaanis Taani minna, samuti mitte avaldaja elukohta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 25.01.2016.a määrusega rahuldamata XX avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks ja jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. XXlt mõisteti välja menetluskuluna 60 eurot E.L.i kasuks. Maakohus asus seisukohale, et XX avaldus tuleb jätta rahuldamata (VÕS § 1055 lg-d 1, 2). Seoses lähenemiskeelu kohaldamata jätmisega jättis maakohus rahuldamata ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Maakohus leidis, et avaldus on põhjendamatu, tõendamata ja asjakohatu. Selles korduvalt väljendatud hirmutunne E.L.i ees ei ole maakohtu hinnangul tegelike asjaoludega kooskõlas. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendatud avaldaja eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumist E.L.i poolt. E.L.il puudub põhjus ja vajadus läheneda avaldajale. Avaldaja ja E.L. kohtusid augustis 2015.a, kui E.L. läks turvakodust võtma oma lapsi. E.L. ei saanud ega pidanud teadma, et Tartu Laste Turvakodus viibib ka avaldaja. E.L. ei ole läinud ja ei kavatse minna Taani avaldaja elukohta. E.L. ei ole saatnud ja ei kavatse saata avaldajale telefonisõnumeid või e-kirju ega helistanud.
Avaldaja abikaasa B.L. on E.L.i endine abikaasa, neil on ühised lapsed. Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel on E.L. olnud nõus tooma lapsed isa elukoha juurde, s.o XXX maja ette. Avaldaja ei ole kohtule põhjendanud, kuidas ohustab tema elu, tervist ja julgeolekut see, kui E.L. peatab auto korrusmaja ees, et lapsi autost välja lasta või peale võtta. Mõistliku arusaama järgi tuleb sellist olukorda igapäevaelus lihtsalt taluda. Maakohtu hinnangul on avaldaja nõue keelata E.L.il läheneda XXX õppehoonele lähemale kui 100 m täiesti põhjendamata ning sealjuures ka ebamõistlik. E.L. ei ole kunagi käinud avaldaja juures tema töökohal. Lähenemiskeelu kohaldamine rahvusvaheliselt, st avaldaja Taanis asuva elukoha suhtes, on põhjendamata. E.L. ei ole varasemalt käinud avaldaja elukohas Taanis ning ei kavatse sinna ka minna. Maakohus on seisukohal, et avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb E.L.i menetluskulud jätta avaldaja kanda. E.L.it esindas advokaat Tiia Tafenau tunnihinnaga 120 eurot. Kohtuistungist osavõtu kulu 60 eurot tuleb XXilt E.L.i kasuks välja mõista.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
5.XX esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 25.01.2016.a tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus välja selgitanud kõiki olulisi tõendeid ja asjaolusid; 2) ei kuulanud maakohus ära avaldajat ja ei võimaldanud avaldajal selgitada taotluse asjaolusid (TsMS § 545); 3) ei ole avaldajale edastatud 15.01.2016.a kohtuistungi protokolli; 4) ei saanud avaldaja esitada tõendeid lähenemiskeelu põhjendatuse kohta nii Eestis kui Taanis kuna maakohus ei kuulanud avaldajat ära. Politseist saab välja nõuda vajalikud tõendid; 5) on avaldajal põhjendatud hirm puudutatud isiku ees, mida on kinnitanud nii Ohvriabi spetsialistid, politseinikud nii Eestis kui Soomes. Maakohus ei ole pädev avaldaja hirmu hindama; 6) ei keeldunud avaldaja maakohtule edastamast infot kohtuistungilt puudumise kohta. Maakohus nõudis 06.01.2016.a e-kirjaga tõendeid mõjuva põhjuse kohta kohtuistungile mitte ilmumise kohta. Maakohus ei ole nõudnud tõendeid, et avaldajal on lennukipiletid; 7) on vale puudutatud isiku seisukoht, et ta ei ole püüdnud avaldajaga saada kontakti ja ei ole avaldajale teadlikult lähenenud. Aastatel 2013-2015 on asja uurinud politsei ja puudutatud isik on võtnud omaks, et augustis 2015.a ta lähenes avaldajale; 8) on puudutatud isik maakohtule valetanud, 2011.a lähenes puudutatud isik avaldajale bussijaamas, 2013.a XXX korteri juures, 02.04.2011.a ja 03.04.2011.a edastanud avaldajale sõnumeid, e-kirju, helistanud; 9) on avaldaja XXX omanik, mis ei ole avaldaja abikaasa elukoht, millest on maakohut teavitatud teise tsiviilasjaga seoses; 10) ei ole avaldaja nõus, et tema kanda jäid menetluskulud. E.L. on varasemalt suutnud end ise esindada ning esindaja kaasamine ei ole põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.E.L. määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta XX määruskaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta XX kanda. Vastuses toodud seisukohtade kohaselt; 1) andis maakohus avaldajale võimaluse olla ära kuulatud 15.01.2016.a kohtuistungil. Avaldaja ei ilmunud 15.01.2016 kohtuistungile. Väide, et avaldaja ei saanud aru, milliseid dokumente temalt sooviti, ei ole asjakohane, kuna ta on oma 07.01.2016.a kirjas üheselt teatanud, et oma 15.01.2016.a reisi kohta dokumente ta esita. Avaldaja ise on mõjuva põhjuseta keeldunud kohtusse ilmumast ning loobunud oma avalduse sisu kohta täiendavate selgituste andmisest; 2) ei kinnita avaldaja väited E.L.i väidetavat vägivaldsust ja ohtlikkust avaldaja suhtes. Avaldaja taotleb E.L.i suhtes lähenemiskeelu kohaldamist tuginedes peamiselt 2010.a ja 2011.a toimunud sündmustele. Nimetatud sündmusi on Tartu Maakohus käsitlenud tsiviilasjas nr 212-17355, milles tehtud kohtulahend jõustus 21.11.2012.a. Käesoleval ajal uue lähenemiskeelu kehtestamine neli aastat tagasi toimunud sündmuste alusel ei ole põhjendatud; 3) on avaldaja korduvalt pöördunud politseisse avaldusega E.L.i suhtes. Politsei ei ole tuvastanud E.L.i poolt lähenemiskeelu rikkumisi. Seoses väidetavate lähenemiskeelu rikkumistega E.L.i poolt on Tartu Maakohus 12.12.2014.a selgitanud 21.11.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-17355 kohaldatud lähenemiskeelu sisu XX ja E.L.i kohalolekul ning leidnud, et lähenemiskeelu rikkumist ei ole toimunud; 4) on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-62597 läbi vaadanud avaldaja avalduse lähenemiskeelu muutmiseks E.L.i suhtes, kus avaldaja, tuginedes sisuliselt samadele, ajavahemikul 2010 2014 toimunud sündmusele. Maakohus vaatas avalduse läbi kui uue lähenemiskeelu kehtestamise taotluse ning andis hinnangu 2012.a kuni 2014.a toimunud väidetavatele lähenemiskeelu rikkumistele. Tartu Maakohtu 10.09.2015.a kohtumäärusega jäeti avaldaja avaldus täies ulatuses rahuldamata; 5) on tegu avaldaja kolmanda samasisulise avaldusega, milles esitatud asjaolud korduvad. Maakohus on varasemate avalduste menetlemisel avaldajat seoses avaldaja poolt välja toodud sündmustega kolmel korral ära kuulanud ning on ilmne, et avaldaja veelkord ärakuulamine ei annaks midagi uut juurde; 6) väidab avaldaja, et tunneb E.L.i suhtes jätkuvalt suurt hirmu. Kui välja arvata 21.11.2012.a ja 12.12.2014.a toimunud kohtuistungid, ei ole E.L. avaldajaga vahetult suhelnud alates 22.12.2011.a ning 14.04.2012.a kõneposti jäetud teade oli viimane talle adresseeritud sõnum. Kui avaldaja hirm ei ole käesolevaks ajaks vähenenud, vaid on suurenenud mõne juhusliku eemalt nägemise tulemusel ja ta peab vajalikuks lähenemiskeelu kehtestamist, on tema väited hirmu põhjuste ja suuruse kohta kas tugevasti liialdatud või ei ole kohtulik lähenemiskeeld sobiv vahend tema hirmude leevendamiseks; 7) on paralleelselt avaldaja avaldustega E.L.i suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtu menetluses olnud ja on ka praegu tema abikaasa B.L.i (E.L.i eksabikaasa) avaldused laste hooldusõiguse küsimuses. On ilmselge, et avaldaja eesmärgiks on eelkõige näidata E.L.it võimalikult halvas valguses ning koormata E.L.it tarbetu kohtuskäimisega; 8) on avaldaja ja tema abikaasa näol tegemist sarikaebajatega, kes on viimase viie aasta jooksul E.L.i vastu erinevatesse ametiasutustesse ja kohtutesse esitanud avaldusi ja kaebusi sellisel arvul, et E.L.ile käib ainuisikuliselt nendes avaldustes ja kaebustes orienteerumine üle jõu. Seetõttu on põhjendatud käesolevas asjas esindaja kaasamine; 9) on menetluskulude avaldaja kanda jätmine õiglane ja õigustatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25.01.2016.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. XX määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus kuulas avaldaja 12. mail 2016.a telefoni teel ära. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida lähemalt määruskaebuses maakohtule esitatud etteheiteid seoses sellega, et maakohus ei andnud avaldajale võimalust olla ära kuulatud.
8.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult esialgse õiguskaitse korras kohaldamata lähenemiskeelu (TsMS § 546). Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis oleksid tinginud esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu seadmise. Ka avaldaja poolt kohtule antud selgitustest ei ilmnenud niisuguseid asjaolusid, Samuti ei ole hageja kohtule veenvalt selgitanud, miks on vajalik esialgse õiguskaitse korras seada lähenemiskeeld. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult esialgse õiguskaitse korras lähenemiskeelu seadmata.
8.1.Lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel peab kohus silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (Riigikohtu 05.11.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 17).
8.2.Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja tunneb oma väidete kohaselt puudutatud isiku ees suurt hirmu, ei saa olla piisav puudutatud isikule liikumispiirangute kehtestamiseks. Demokraatia ja privaatautonoomia põhimõtetest juhinduv õiguskord ei saa kitsendada kellegi õigusi ja vabadusi ainuüksi teise isiku subjektiivsetest hinnangutest ja tajudest lähtudes, vaid kitsenduste tegemiseks peab esinema objektiivselt hinnatav alus. Näiteks tulnuks avaldajal kohtule põhistada, et puudutatud isiku käitumisest lähtub temale tõepoolest tajutav oht või ähvardused. Niisuguse ohu olemasolu peaks olema ka tõendatav ja kohtu poolt kontrollitav.
9.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.
9.1.Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohus kinnitas 21.11.2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-17355 avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud kompromissi lähenemiskeelu osas, millega pooled leppisid kokku, et väldivad kolme aasta jooksul igasugust kontakti. Pooled leppisid kokku, et igapäevases liikumisel juhuslik kokku sattumine ei ole lähenemiskeelu rikkumine. Tartu Maakohtu 10.09.2015.a määrusega jäeti rahuldamata avaldaja avaldus lähenemiskeelu muutmiseks ja uueks kohaldamiseks. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ei ole kohtumäärust täitnud ning avaldajal on jätkuv hirm puudutatud isiku ees. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku ja avaldaja abikaasa vahelises laste hooldusõiguse vaidluses välja pakutud võimalusega, et puudutatud isik toob lapsed nende isa elukohta XXX tänavale, nähes selles puudutatud isiku poolset ähvardust avaldaja elule ja heaolule. Puudutatud isik on kinnitanud, et ei ole lapsi XXX tänavale viinud ja ta ei ole püüdnud avaldajaga kontakti saada. Augustis 2015.a läks puudutatud isik turvakodusse oma lastele järgi, kus viibis ka avaldaja.
9.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole kohtule põhjendanud, kuidas ohustab tema elu, tervist ja julgeolekut see, kui puudutatud isik peatab auto korrusmaja ees, et lapsi autost välja lasta või peale võtta. Mõistliku arusaama järgi tuleb sellist olukorda igapäevaelus taluda. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oleks võtnud kontakti avaldajaga peale lähenemiskeelu kohaldamist 21.11.2012.a. Avaldaja poolt määruskaebusele lisatud foto sõidukitest (tl 75) tõendab vaid seda, et fotol on sõiduk. Lisatud foto ei võimalda tuvastada, kus, mis ajal, mis asjaoludel antud foto tehtud on ja milline seos on antud fotol avaldaja avaldusega.
9.3.Maakohtul ei olnud endal kohustust pöörduda tõendite saamiseks politsei või prokuratuuri poole seoses avaldaja väidetega, mille kohaselt on E.L.i suhtes tema vägivaldsuse tõttu alustatud mitmeid menetlusi. Avaldajal tulnuks nende väidete paikapidavuse korral esitada koos avaldusega ka sellekohased tõendid (nt kriminaalmenetluse alustamise/lõpetamise teade), mida aga avaldaja teinud ei ole. Tsiviilasjas nr 2-12-17355 on maakohus kontrollinud väiteid politsei/prokuratuuri poolt puudutatud isiku suhtes kriminaalmenetluste alustamise kohta. Ka käesolevas asjas on puudutatud isik kinnitanud tema vastu politseile avalduste esitamist, kuid esitatud avalduste menetlemine on lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.
9.4.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et kinnitust ei ole leidnud ründed avaldaja vastu või tema ähvardamine puudutatud isiku poolt. Puudutatud isik ei pidanud teadma ega arvestama asjaoluga, et koos tema lastega viibis turvakodus ka avaldaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma taotlust keelata puudutatud isikule läheneda XXXX õppehoonele lähemale kui 100 m ega nõuet kohaldada rahvusvahelist lähenemiskeeldu. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu sellekohaseid põhjendusi.
9.5.Põhjendatud ei ole avaldaja väide, mille kohaselt ei ole maakohus talle 15.01.2016.a kohtuistungi protokolli edastanud. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on kohtuistungi protokoll edastatud avaldajale 26.01.2016.a e-toimiku vahendusel.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud ega ka esile toonud VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldusi. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid asjaolusid, millest nähtuks avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine. Ei ole leidnud kinnitust, et avaldaja poolt loetletud sündmused oleksid olnud seotud puudutatud isiku poolse tahtliku tegevusega avaldaja isikuõiguste rikkumisel või avaldaja ähvardamisega või avaldajas hirmu tekitamisega. Avaldaja käitumine, kui ta läheb ise koos laste isaga kaasa laste üleandmisele puudutatud isikule, on tema enda valik ega ole käsitatav ohuna avaldaja isiku suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähenemiskeelu kohaldamiseks vajalikud asjaolud ei ole käesolevas menetluses kinnitust leidnud. Avalduses korduvalt väljendatud hirmutunne E.L.i ees ei ole kohtu poolt objektiivselt seostatav tegelikkuses aset leidnud sündmuste ega asjaoludega. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata avaldaja hirmu põhjusi ainult avaldaja paljasõnaliste väidete alusel. Kuigi avaldaja väidab, et tal on olemas kõik vastavad tõendid, mis kinnitavad E.L.i poolt lähenemiskeelu rikkumist ning maakohus ei võimaldanud tal neid esitada, ei ole avaldaja väidetavaid tõendeid kohtule esitanud ega ka määruskaebusele lisanud. Kohus ei anna uuesti hinnangut asjaoludele, mille alusel on 20.11.2012.a määrusega kinnitatud poolte vahel kompromiss lähenemiskeelu kohaldamiseks. Uue lähenemiskeelu kohaldamiseks peavad olema aset leidnud uued sündmused, mis annaksid aluse lähenemiskeelu seadmiseks. Käesolevas menetluses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mida võiks pidada lähenemiskeelu kohaldamise aluseks.
11.Maakohus jaotas õigesti menetluskulud. Asjakohased ei ole avaldaja väited, mille kohaselt on ebaõiglane jätta menetluskulusid avaldaja kanda, kuivõrd tema pöördus kohtu poole abi saamiseks oma isiklike ja põhiõiguste kaitseks. Kuna puudutatud isiku poolt avaldaja erasfääri sekkumine ei
ole käesolevas kohtuasjas kinnitust leidnud, siis ei ole avaldaja põhistanud, et tal oleks olnud tegelik vajadus kohtu poole pöördumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud ei ole avaldaja väide, et kui puudutatud isik on varasemalt end kohtus ise esindanud, siis ei ole õigustatud hilisemas vaidluses esindaja kaasamine. Avaldaja on esitanud maksekorralduse (tl 54), millest nähtub, et avaldaja on 25.01.2016.a hüvitanud puudutatud isikule 25.01.2016.a kohtumäärusega avaldajalt välja mõistetud menetluskulu summas 60 eurot õigusabikulude katteks.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt XX kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 60 eurot menetluskulude katteks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse selles osas muutmata. Avaldaja kanda jäävad seoses määruskaebuse esitamisega ja ringkonnakohtus menetlemisega avaldajal endal tekkinud menetluskulud (riigilõiv). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isik kandnud seoses määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus kulutusi summas 120 eurot. Kulutus on tehtud õigusabile, õigusabi osutati ühe (1) tunni ulatuses, mille tulemusena koostas puudutatud isiku esindaja määruskaebusele kirjaliku vastuse. Õigusabikulu suurus ilma käibemaksuta on 100 eurot. Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, paludes jätta see täielikult rahuldamata. Avaldaja leiab, et kulutused õigusabile ei olnud käesolevas asjas vajalikud, puudutatud isik oli ise võimeline oma huve kohtus kaitsma, seega on kulunimekiri ülepaisutatud. Puudutatud isik ei ole tõendanud kulutuste kandmist. Avaldaja jäi oma varasematele seisukohtadele menetluskulude jaotamise ebaõigluse osas. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku poolt ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulu summas 120 eurot, mis hõlmas advokaadi poolt õigusabiteenuse osutamist ühe tunni ulatuses, on käesoleva asja olemust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitise 120 eurot. Vastavalt taotlusele määrab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.