Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-12514
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y 21. veebruari 2024. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja advokaat Laureana Telk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 22. märtsil 2024 esitatud dokumentaalsed tõendid (väljavõtted Swedbank AS-i arvelduskontost 1. jaanuar 2017 - 31. detsember 2020 ja 6. aprilli 2023. a e-kiri), 8. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (18. märtsi 2023. a e-kiri) ning Y 2. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (väljavõte 1. aprilli 2024. a serveri teatisest e-kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta).
2.Jätta Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2312514 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-12514 on jõustunud osas, millega maakohus mõistis Ylt X kasuks alates 1. septembrist 2023 kuni X täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 200 eurot ja määras selle tasumise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4).
4.Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta ringkonnakohtus X lepingulise esindaja 22. märtsil 2024 tehtud menetlustoiminguga seotud kulu Y kanda. Ülejäänud ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Määrata kindlaks X menetluskulud ja mõista Ylt X kasuks välja 158,60 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude
hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, laps) esitas 1. septembril 2023 hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevuse 1200 eurot 1. märtsi 2023 - 31. augusti 2023 eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt jäi hageja pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde. Kostja tasus vastavalt varasemale kokkuleppele elatise 200 eurot kuus hagejale kuuluvale arvelduskontole. Alates 2023. a märtsist hakkas kostja tasuma elatist hageja ema AS-i SEB Pank (SEB Pank) arvelduskontole, mis teenindab hageja vanemate ühist pangalaenu. Kuna laenu eest ostetud maja kasutab kostja, tasus kostja pangalaenu makseid. Nüüd aga on kostja põhjendamatult loobunud laenu maksmisest.
1.2.Hageja leiab, et kostja on alates 1. märtsist 2023 rikkunud elatise maksmise kohustust, sest ta tasus ilma vastava kokkuleppeta elatise hageja ema arvelduskontole. Kandes raha hageja ema laenumakset teenindavale kontole, täidab kostja kohustust krediidiasutuse ees, mitte alaealise lapse ees. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitmise viisi kokkuleppe rikkumisega jätnud hageja ülalpidamisest ilma, sest hagejal puudub võimalus elatisraha kasutada enda vajaduste katteks. Seega ei saa vaidlusalusel perioodil hageja ema arvelduskontole tehtud makseid lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seejuures on hageja ema palunud kostjal tasuda elatis kas hageja arvelduskontole või enda isiklikule Swedbank AS-i (Swedbank) arvelduskontole, millele kantud raha on võimalik kasutada lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.1.Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud, mistõttu tuleb hagi jätta selles osas rahuldamata. Kostja on valmis ka edaspidi hagejale elatist 200 eurot kuus tasuma. Kostja jättis kohtu otsustada, millisele arvelduskontole tuleb elatist tasuda.
2.2.Tõendatud ei ole, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja
tasuma elatise hageja arvelduskontole. Kostja on tasunud pärast hageja emaga lahkuminekut hagejale elatist hageja ema arvelduskontole. Alates 2020. a oktoobrist kuni 2023. a veebruarini tasus kostja elatise hageja arvelduskontole. Elatise tasumiseks lapse arvelduskontole vanemate vahel eraldi kokkulepet ei olnud, kuid hageja ema käitumisest võis järeldada, et ta kiitis eeltoodud elatise tasumise heaks. Kostjale sai teatavaks (meedia vahendusel), et elatis tuleks tasuda lapsega kooselavale vanemale, mistõttu hakkas kostja alates 2023. a märtsist elatist tasuma hageja ema arvelduskontole.
2.3.Hagis viidatud laenukohustus on hageja vanemate ühine kohustus ning hageja ema ei saa eeldada, et seda täidab üksnes kostja. Ema ei ole kasutanud lapsele tasutud elatist lapse huvides, kui tema arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1. märtsi 2023 - 31. augusti 2023 eest elatise 1200 eurot ja alates 1. septembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 200 eurot. Maakohus määras, et elatise võlg ja igakuine elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja kinnitanud, et ta on nõus hagejale maksma elatist 200 eurot kuus. Seega on kostja sisuliselt vastava nõude õigeks võtnud.
3.2.Maakohus leidis, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. Maakohus tuvastas, et pooltel oli kokkuleppe, et hagejale tasutakse elatis hageja arvelduskontole. Nimelt muutis kostja 2020. a oktoobris ühepoolselt elatise maksmise kontot ning asus elatist tasuma hageja arvelduskontole. Kuna hageja kiitis selle ühepoolse muudatuse heaks, eksisteeris poolte vahel kokkulepe, et kostja tasub elatise lapse arvelduskontole. Asudes alates 2023. a märtsist elatist tasuma uuesti hageja ema arvelduskontole, rikkus kostja pooltevahelist kokkulepet, mida hageja seekord heaks kiitnud ei ole. Seejuures ei ole kostja esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta hakkas elatist tasuma hageja ema laenu teenindavale kontole (sh miks ei tasunud kostja elatist lapse ema Swedbanki arvelduskontole).
3.3.Maakohus asus seisukohale, et alates 2023. a märtsist lapse ema SEB Panga arvelduskontole teostatud makseid ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks. Kostja on küll näiliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuid tegelikkuses ei jõudnud lapse ülalpidamiseks vajalikud ning poolte vahel kokkulepitud maksed hagejani, ning kostja oli sellest teadlik. Teostades teadlikult makseid laenu teenindavale kontole, ei lähtunud kostja lapse huvidest ja heaolust, riivates intensiivselt hageja õigust saada vanemalt ülalpidamist. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot elatisena 1. märtsi 2023 - 31. augusti 2023 eest. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata.
4.1.Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe elatise tasumise viisi osas. Vaidlusalusel perioodil elatise tasumist lapse arvelduskontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks teise vanema hilisemal heakskiidul, kuid seda ei saa lugeda
kokkuleppeks. Seejuures on maakohus jätnud arvestamata, et kostja on ka varasemalt (kuni 2020. a septembrini) tasunud elatist hageja ema arvelduskontole.
4.2.Ka on maakohus jätnud arvestamata, et kostja jätkas 2023. a märtsist elatise tasumist hageja ema arvelduskontole põhjusel, et kostjale sai teatavaks, et elatist tuleb tasuda teise vanema arvelduskontole, mitte lapse omale. Maakohtu seisukoht, et selleks oleks kostja pidanud küsima hageja ema seisukohta, on põhjendamatu. Ka oktoobrist 2020. a hageja arvelduskontole elatise tasumisel vanemad seda küsimust omavahel ei arutanud, seejuures ei küsinud kostja selleks hageja emalt eraldi nõusolekut.
4.3.Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja ema arvelduskontole kantud elatist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja emal tulnuks tagada oma laenukohustuste täitmiseks vajalike vahendite olemasolu ning vältida sellega oma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist lapse ülalpidamiseks tasutud elatise arvel. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot elatisena 1. märtsi 2023 - 31. augusti 2023 eest, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osaliselt, s.o tagasiulatuvat elatist puudutavas osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 1. septembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 200 eurot ja määras selle tasumise korra. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.
8.Ringkonnakohus pidas vajalikuks täita selgitamiskohustust ja anda pooltele võimalus tuua esile täiendavaid asjaolusid ja vajadusel esitada lisatõendeid (dtl-d 85–87). Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme.
8.1.Maakohus on oma otsuse p-s 1 võtnud tuvastatud asjaoludena aluseks, et ema last esindades palus kostjat kanda elatist edasi hageja arvelduskontole, mida kostja ei teinud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse (p 16) ning et kostja tasus enne hageja arvelduskontole elatise tasumist elatist lapse ema Swedbanki arvelduskontole. Kostja on apellatsioonkaebuses eeltoodud asjaolud vaidlustanud, leides, et neid väiteid ei ole hageja tõendanud. Kui maakohus leidis, et asjaolude üle ei vaielda, ei saa eeldada asjaolude omaksvõttu. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool
ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 11). Praegusel juhul ei ole maakohus kostjalt küsinud, kas temalt nõuti elatise tasumist hageja arvelduskontole ning kas ta on eelnevalt tasunud elatist hageja ema Swedbanki arvelduskontole. Seetõttu ei olnud kohtul alust lugeda TsMS § 231 lg 4 järgi, et kostja on eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Ringkonnakohus saab eeltoodud rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu põhjendusi järgnevaga.
8.2.Mõlemad pooled on esitanud ringkonnakohtule uusi väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus hindab uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid ja tõendeid varem esitada (vt nt RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-17115, p 17). Nii on TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatud uued asjaolud ja tõendid juhul, kui neid ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks viidatud eeldusele peab tõend olema asjakohane ja lubatav (TsMS § 238 lg 1). Hageja esitas oma väite tõendamiseks väljavõtted Swedbanki arvelduskontost 1. jaanuarist 2017 - 31. detsembrini 2020 ning 6. aprilli 2023. a e-kirja (dtl-d 93–95). Kostja esitas väljavõtte
1.aprilli 2024. a serveri teatisest e-kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta (dtl 104). Tulenevalt kostja uuest tõendist esitas hageja 8. aprillil 2024 uue tõendina 18. märtsi 2023. a ekirja (dtl 111). Kolleegiumi hinnangul on poolte esitatud uued tõendid asjakohased, samuti on need TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatavad, ning tuleb vastu võtta.
9.Vaatamata maakohtus aset leidnud menetlusõiguse normi rikkumistele, nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatise nõue on õiguslikult põhjendatud.
9.1.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et tal oli lapse emaga kokkulepe, et elatist tasutakse lapse arvelduskontole. Kolleegiumi hinnangul saab hageja esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest teha järelduse, et vanem, kelle juures laps elas, oli nõus, et elatist tasutakse lapse arvelduskontole. Nii möönab ka kostja ise, et sellisel viisil elatise maksmise kiitis lapse ema heaks (dtl 31). Kostja ei ole tuginenud sellele, et sellel perioodil, kui ta tasus elatist lapse arvelduskontole (2020. a oktoobrist - 2023. a veebruarini), oleks teine vanem teinud talle etteheiteid ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise kohta.
9.2.Lapse ema Swedbanki arvelduskonto väljavõte tõendab, et enne seda, kui kostja asus elatist tasuma lapse arvelduskontole, tasus ta elatist lapse ema Swedbanki arvelduskontole (dtl-d 93–
95). Kostja selgitas 2023. a märtsis toimunud elatise tasumise korra muutmist sellega, et ta tegi seda meedias avaldatud artiklite põhjal, milles rõhutati, et elatis tuleb tasuda lapsega kooselava vanema kontole. Kolleegium leiab, et isegi kui isal oli arusaam, et ta võib elatise maksmise arvelduskontot lapse ema nõusolekuta muuta, ei ole ta pakkunud kohtule loogilist põhjendust, miks ta asus elatist tasuma lapse ema teisele arvelduskontole. Hageja ema ei olnud elatise SEB Panga arvelduskontole tasumisega nõus, sest sellel kontol olevate rahaliste vahendite arvelt täideti laenukohustust panga ees (dtl-d 17–18). Kuna tegemist oli vanemate ühise kohustusega, pidi see asjaolu olema kostjale teada. Kolleegiumi hinnangul võib kostja hageja emale ette heita, et hageja ema ei täitnud oma osa laenukohustusest, kuid midagi ei saa muuta see, et hageja emale kui last kasvatavale vanemale sellisel viisil ülalpidamise andmine ei sobinud. Seda asjaolu kinnitab elatishagi kohtule esitamine ning ka
6.aprilli 2023. a e-kiri kostjale (dtl 95). Ringkonnakohtu hinnangul lükkab 18. märtsil 2023 kostja poolt hageja emale saadetud e-kiri ümber kostja väite, et tema hageja ema 6. aprilli 2023. a e-kirja meilikonto sulgemise tõttu kätte ei saanud (dtl 111). 18. märtsi 2023. a e-kiri on kaudne tõend, mille põhjal on võimalik järeldada, et 6. aprillil 2023 ei saanud XXX meilikonto olla suletud. Kostja esitatud tõend tõendab üksnes, et 1. aprillil 2024 ei jõudnud XXX e-posti aadressile saadetud e-kiri kohale (dtl 104). Isegi kui 6. aprilli 2023. a e-kiri kostjani ei jõudnud, kinnitab see hageja väidet osas, et kostja poole sellise palvega pöörduti.
9.3.Riigikohus on 21. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kuigi alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka praegu kehtiva redaktsiooni kohaldamisel. Kolleegiumi hinnangul ei toeta eelviidatud kohtulahend kostja seisukohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud enne 2023. a märtsi vanemate vahel vaidlust elatise maksmise korra osas. Nõusolek konkreetsel viisil ülalpidamiskohustuse täitmiseks võib olla eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmise korra kohta võib olla antud kaudselt ehk konkludentselt või vaikides. Seega oli lapse ema heaks kiitnud, et isa maksab elatist vahetult lapsele. Sellele viitab ka piisavalt pikk aeg (kaks aastat ja viis kuud), mil kostja sellisel viisil lapsele ülalpidamist andis. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda asjaolu, et ema kandis lapse arvelduskontolt raha oma kontole edasi. Kuna lapsel oli oma arvelduskonto ja emal oli sellele juurdepääs, siis sai ema lapse kontole kantud raha lapse ülalpidamiseks kasutada. Samuti märgib kolleegium, et PKS § 100 lg 1 ei keela elatise tasumist alaealise lapse arvelduskontole, mistõttu ei pidanud ka vanemate vahelise vaidluse puudumisel kostja oma kohustuse täitmist 2023. a märtsis muutma. Vajadusel oleks kostja saanud pöörduda lapse ema poole kinnituse saamiseks, kas last kasvatav vanem oli sellise ülalpidamiskohustuse täitmisega jätkuvalt nõus.
9.4.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja, muutes ühepoolselt elatise maksmise korda, lähtus enda huvidest. Elatise vaidluse lahendamisel tuleb arvestada, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk – lapse igapäevased vajadused on rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kui kostja tasus raha lapse ema SEB Panga arvelduskontole, siis ema ei saanud enam elatist kasutada lapse huvides.
9.5.Asja materjalidest nähtuvalt ei koorma tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine kostjat
ebamõistlikult, ka ei esine muid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Pooled ei ole esitanud sisulisi väiteid, et tulenevalt lahendamise tulemusest oleks maakohus pidanud menetluskulud jaotama teisiti.
11.1.Reeglina kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Praegusel juhul leiab kolleegium, et apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel tuleb arvestada kostja apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude vaidlustamisega. Ringkonnakohus märgib, et võistlevuse põhimõte iseenesest ei saa õigustada kohtule valetamist ega pahatahtlikku menetlusressursi raiskamist. Kui pool asjaolusid maakohtus ei vaidlustanud ning ta tegelikult teab, et need asjaolud on tõesed, kuid vaatamata sellele esitab vastuväited apellatsioonimenetluses, siis selline tegevus kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist (TsMS § 200 lg 1 ja § 328 lg 1). Kostja eitas asjaolusid (hageja ema Swedbanki kontole elatise tasumine), kuigi ta teadis, et need on tõesed. Ringkonnakohus võtab menetluskulude jaotamisel seda arvesse ning TsMS § 169 lg 3 järgi jätab hageja 22. märtsil 2024 menetlustoiminguga seotud kulud kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda.
12.Ringkonnakohus peab võimalikuks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata hageja ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse.
12.1.Menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad kostja kanda hageja 22. märtsi 2024. a menetlustoiminguga kaasnev kulu. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud seisukoha koostamiseks ja esitamiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihind käesolevas menetluses on 158,60 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul on hageja lepingulise esindaja menetlustoimingu ajakulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu jääb turuhinna piiridesse.
12.2.Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetlustoimingu kulu 158,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
13.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale ei saa edasi kaevata, sest vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.