1.Rahuldada C.S. hagiavaldus I.S. vastu elatise nõudes.
2.Välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks perioodi, alates 01.03.2023 kuni 31.08.2023 eest, elatis ühekordse summana kokku 1200 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda C.S.`a arvelduskontole XXXXXXXXXXX selgitusega „tagasiulatuv elatis“.
3.Välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks elatis alates 01.09.2023 kuni C.S. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx, kindla summana 200 eurot kuus.
Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda C.S.`a arvelduskontole XXXXXXXXXXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viiendaks kuupäevaks, selgitusega „ C. elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse.
5.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
2-23-12514 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse asjaolud ning hageja nõue
1.Hageja, seadusliku esindaja vahendusel, esitas 01.09.2023 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates 01.09.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevuse, perioodi 01.03.2023 kuni 31.08.2023 eest summas 1200 eurot, väljamõistmiseks.
2.Hageja esitas koos 01.09.2023 hagiga ka hagi tagamise avalduse, mille kohus rahuldas osaliselt ehk reguleeris kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist selliselt, et kohustas kostjat tasuma alaealisele lapsele C.S. ́ale elatist summas 100 eurot lapsele kuuluvale arveldusarvele Swedbangas a/a XXXXXXXXXXX alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni, kandes raha üle iga kuu 5. kuupäevaks.
3.Hagi ja hagi tagamise avalduse kohaselt, kostja on rikkunud elatise maksmise kohustust alates 01.03.2023, rikkudes poolte vahelist kokkulepet ja kandes raha laenumakset teenindavale kontole. Hageja on korduvalt sellest kostjale teada andnud, kuid kostja ei ole muutnud enda käitumist ja on jätkanud maksete teostamist valele kontole. Hageja selgitab, et pooled läksid lahku aastaid tagasi ning kokkuleppel jäi laps elama emaga. Lapse isa on poolte kokkuleppel tasunud lapsele elatist lapsele kuuluvale arveldusarvele summas 200 eurot kuus, kuid alates 2023 a märtsikuust tasub lapse isa jooksvat elatist lapse ema arveldusarvele, millest krediidiasutus peab automaatselt kinni poolte ühise pangalaenu katteks kogu elatise. Hageja ema ja kostjast isa on sõlminud krediidiasutusega kooselu jooksul kodulaenulepingu, mida aastaid teenindas kostja, kuivõrd kostja kasutas ka ainuisikuliselt maja milleks pangalaenu võeti. Hageja koos emaga elas hageja emale kuuluvas korteris. Nüüd aga on kostja põhjendamatult loobunud tasumast poolte ühist pangalaenu. Ka hageja seaduslik esindaja seda teha ei saa, kuna eramut ei kasuta ning hageja seaduslik esindaja peab tagama eelkõige vahendid enda alaealise lapse kui ka enda jaoks. Kuna panga ees tekkis võlgnevus, siis selleks, et vältida kinnistu sundmüüki on kostja otsustanud tasuda alaealise lapsele kuuluva elatise hoopis arveldusarvele, millelt pank automaatselt maha võtab laenumaksed. Seega puudub hagejal reaalne võimalus elatisraha kasutada enda vajaduste katteks. Kandes raha lapse ema laenumakset teenindavale kontole, täidab kostja kohustust krediidiasutuse ees, mitte alaealise lapse ees. Selliselt rikub lapse isa ülalpidamise kohustust alaealise lapse C.S. osas.
4.31.10.24 esitas hageja täiendava seisukoha kostja vastuse osas, kus jäi enda haginõuete juurde. Hageja leiab, et kostja vastuses sisalduvad põhjendused on otsitud. Kostja on enda hagivastusega kinnitanud seda, et tal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus, kuid ta on ülalpidamiskohustuse täitmise viisi omal algatusel ühepoolselt muutnud ja sellega sisuliselt
2-23-12514 jätnud hageja ilma ülalpidamisest. Hageja ei nõustu kostja sellekohase väitega, et laenulepingust tulenevad kohustused on kaetud lapse ülalpidamiseks tasutava elatise arvel ja selliselt ei ole lapse ema kasutanud lapsele tasutud elatist lapse huvides. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et on alati lapse isa poolt tasutud elatist kasutanud eesmärgipäraselt. Just seetõttu on palunud hageja seaduslik esindaja tasuda lapse isal elatist kas lapse kontole või enda isiklikule Swedbank kontole, millelt on võimalik kantud raha kasutada lapse ülalpidamiseks. Käesolevasse asjasse ei oma puutumust poolte kaasomandist tulenevad vaidlused, ega see kes ja kui palju täidab pooltevahelist eluasemelaenulepingu kohustust. Poolte eluasemelaenu asjaolud on hageja välja toonud selgitamaks hagi aluseks olevaid asjaolusid ning tõendamaks kostja ülalpidamiskohustuse rikkumist. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et perioodil märts 2023 kuni august 2023 on ta kandnud lapse elatise hageja SEB laenumakset teenindavale kontole. Seega on kostja teadlikult rikkunud lapse ülalpidamiskohust, kuivõrd sai aru, et nimetatud kontot kasutab hageja ema üksnes laenumakse teenindamiseks. Seega kostja poolt perioodil 03.2023 – 08.2023 lapse ema SEB kontole toestatud makseid ei saa lugeda lapsele elatise maksmiseks, kuna esiteks poolte vahel puudus kokkulepe, et elatist tasutakse nimetatud kontole ja teiseks kostja oli teadlik et nimetatud kontole elatist tasudes ei jõua rahalised vahendid lapse käsutusse. Kostja on pikema aja vältel, s.o ca 2,5 aasta vältel kandnud elatist lapse arveldusarvele. Lapse ema ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega on kostja enda tegevusega kinnitanud pooltevahelist kokkulepet, et jooksev elatis kuulub igakuiselt tasumisele lapsele kuuluvale arveldusarvele. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi usutavat põhjust, miks ta ka edaspidi ei saa kanda lapse jooksvat elatist lapse arveldusarvele. Kostja väide, et meedias leviva info tõttu, mis justkui soovitas raha kanda lapsevanema kontole, hakkas ta alates märts 2023 kandma raha lapse ema kontole, ei ole usutav. Selliselt oleks kostja pidanud kandma raha lapse ema Swedbank kontole, kuhu lapse isa teostas makseid kuni 2020 september, mitte SEB kontole, mis teenindab üksnes hageja ema laenu. Kostja vastus
5.Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse 27.09.2023. Kostja leiab, et tema on täitnud perioodil 03.2023 – 08.2023 kohaselt ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse C.S. osas, millest tulenevalt tuleb hagi hagiavalduse punkti 2 osas jätta rahuldamata. Alates hagi esitamisest väljamõistetava elatise osas märgib Kostja, et kuivõrd Kostja on täitnud lapse suhtes ülalpidamiskohustust kogu aeg ning teinud seda ulatuses, millises hagiga nõutakse, ei ole Kostjal vastuväited lapsele ka edaspidiselt igakuulise elatise summas 200 eurot tasumise osas. Kui kohus peab alates hagi esitamisest elatise väljamõistmist põhjendatuks, jätab Kostja kohtu otsustada, kas elatis tuleb edaspidiselt tasuda Hageja või lapse ema arvelduskontole. Kostja avaldab, et pärast tema ja lapse ema P.S.i kooselu lõppemist tasus Kostja oma oma alaealise lapse C. ülalpidamiseks elatise kuni 2020. a septembrini (kaasa arvatud) P.S.i arvelduskontole. Alates 2020. a oktoobrikuust kuni 2023. a veebruarini (kaasa arvatud) tasus Kostja elatise lapsele lapse arvelduskontole. Elatise tasumiseks lapse kontole vanemate vahel eraldi kokkulepet ei olnud, kuid lapse ema käitumisest võis järeldada, et ta kiitis eeltoodud viisil Kostja poolt elatise tasumise heaks. Siiski, arvestades meedias korduvalt avaldatud artikleid, millistes rõhutati, et elatis alaealisele lapsele tuleb tasuda lapsega kooselava vanema, mitte lapse kontole, hakkas Kostja alates 2023. a märtsikuust tasuma lapse ülalpidamiseks elatist lapse ema P.S.i kontole, millise andmed olid Kostjale teada. Lisaks märgib kostja, et on õige, et lapse ema ja Kostja sõlmisid oma kooselu kestel kodulaenulepingu, milline on seotud lapse ema ja Kostja kaasomandis oleva Tammiste külas Saluste tee 13 kinnistu omandamisega. Nimetatud kinnistu on Hageja vanemate kaasomandis
2-23-12514 ning laenulepingu kohaselt on tegemist vanemate ühise laenuga. Lapse ema ei saa eeldada, et sellisest laenulepingust tulenevad kohustused peab täitma ainult Kostja, kuivõrd tegemist on võlaõigusseaduse mõiste laenusaajate solidaarse kohustusega ning seega vastutavad mõlemad laenusaajad solidaarselt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Laenulepingust tulenevate igakuuliste kohustuste (laenu põhiosa + intress) suurus on alates oktoobrist 2023 ca 420 eurot, enne seda oli igakuuliste maksete suurus ca 380 eurot. Olukorras, kus lapse ema ei ole taganud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oma kontol vajalikke rahalisi vahendeid ning laenulepingust tulenevad kohustused on kaetud lapse ülalpidamiseks tasutava elatise arvel, ei ole lapse ema kasutanud lapsele tasutud elatist lapse huvides. Kostja märgib ka seda, et hageja ei ole tõendanud, et lapse ema ja Kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustus Kostja tasuma elatise Hageja ülalpidamiseks Hageja, mitte lapse ema arvelduskontole. Lisaks viitab kostja, et lapse ema ei ole ka eelnevalt elatist kasutanud lapse huvides, kandes hageja arvelduskontole laekunud elatise edasi enda kontole.
6.Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on palunud oma 21.12.2024 kirjaga pooltel kaaluda asja lahendamist kompromissiga. Sama kohtukirjaga on kohus määranud eelmenetlust lõpetava tähtaja, milleks on 12.01.2024 ja andnud teada otsuse aja. Kohus on eraldi rõhutanud, et samaks tähtajaks, s.o 12.01.2024 tuleb esitada ka menetluskulude nimekiri.
7.Täiendavaid seisukohti ega tõendeid pooled ei esitanud. Hageja esindaja esitas hilinenult, s.o. 14.01.2024, menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud selgituses märkis hageja esindaja, et e-toimikus esinenud rikke tõttu ei saanud ta menetluskulude nimekirja tähtajaliselt esitada. Hageja esindaja on märkinud, et viivitus ei põhjustanud menetluse venimist, kuivõrd vahel oli nädalavahetus. Samas pole lisatud hilinenult esitatud menetluskulude nimekirjale ei tähtaja ennistamise taotlust ega tõendeid. Samuti jääb kohtule selgusetuks, miks ei esitanud esindaja väidetava e-toimiku tõrke puhul dokumente kohtule e-posti kaudu, mis on tavapärane praktika, kui ei õnnestu e-toimiku kaudu dokumente esitada ning sellisel juhul ka aktsepteeritav. Seega leiab kohus, et hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, miks on menetluskulude nimekiri esitatud tähtaega ületades ning kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb täielikult rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108
9.PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
10.Hageja taotleb elatise väljamõistmist kindla summana, s.o. 200 eurot kuus.
2-23-12514
11.Kostja ei ole hageja nõudele välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks elatis alates 01.09.2023 kuni C.S. täisealiseks saamiseni sisuliselt vastu vaielnud. Kostja on oma vastuses selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on nõus elatist summas 200 eurot, igakuuliselt tasuma. Seega on kostja sisuliselt vastava nõude õigeks võtnud. Kostja on oma vastuses ka märkinud, et jätab kohtu otsustada, millisele arveldusarvele edaspidi elatis tuleb tasuda.
12.Kostja on vastu vaielnud hageja teisele nõudele. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.03.2023 kuni 31.08.2023 summas 1200 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
13.Kohus on tuvastanud järgnevad asjaolud: 13.1 P.S. ja I.S. kooselulisest suhtest on sündinud 30.04.2007 a laps C.S.. 13.2 Pärast poolte lahkuminekut, aastaid tagasi, jäi poolte kokkuleppel laps elama emaga. 13.3 Lapse isa on tasunud lapsele elatist lapsele kuuluvale arveldusarvele summas 200 eurot kuus. 13.4 Alates 2023 a märtsikuust tasub lapse isa 200 eurot kuus, selgitusega elatis, lapse ema arveldusarvele SEB pangas, millest krediidiasutus peab automaatselt kinni poolte ühise pangalaenu katteks kogu tasutud summa. Poolte vahel vastavate asjaolude suhtes vaidlust ei ole.
14.Vaidlus on pooltel järgnevate asjaolude üle: 14.1 kas pooltel oli kokkulepe, et lapse isa tasub lapse elatist lapse kontole; 14.2 kui selline kokkuleppe oli, kas lapse isa on vastavat kokkulepet rikkunud; 14.3 kas alates märtsist 2023, 200 eurot tasumist lapse ema arveldusarvele SEB pangas, mis teenindab ühist pangalaenu, saab lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks ja kas seega lapse isa on täitnud vastaval perioodil elatise tasumise kohustust või mitte.
15.Kohus on seisukohal, et pooltel oli kokkuleppe, et lapsele tasutakse elatist lapse arveldusarvele ning kostja on vastavat kokkulepet rikkunud, asudes alates märts 2023 elatist tasuma lapse ema kontole, mis teenindab ühist laenu. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Seda, et pooltel eksisteeris kokkulepe tasuda elatis lapse kontole, kinnitab ka kostja enda poolne vastus hagile. Kostja on märkinud: „Pärast kostja ja lapse ema P.S.i kooselu lõppemist tasus kostja oma alaealise lapse C. ülalpidamiseks elatise kuni 2020. a septembrini (kaasa arvatud) P.S.i arvelduskontole. Alates 2020. a oktoobrikuust kuni 2023. a veebruarini (kaasa arvatud) tasus kostja elatise lapse arvelduskontole. Elatise tasumiseks lapse kontole vanemate vahel eraldi kokkulepet ei olnud, kuid lapse ema käitumisest võis järeldada, et ta kiitis eeltoodud viisil kostja poolt elatise tasumise heaks.“ Seega, asjaoludest nähtuvalt algselt pooltel kokkulepet, et kostja tasub elatise lapse arveldusarvele, ei olnud ja kostja on muutnud alates 2020 oktoober ühepoolselt elatise maksmise kontot, kuid hageja on muutuse heaks kiitnud (mida kinnitab ka hageja ise). Seega eksisteeris poolte vahel alates hageja poolsest heakskiidust kokkulepe, et kostja tasub elatise lapse arveldusarvele. Vaadeldes perioodi pikkust, mis on ligi 2,5 aastat, mille jooksul maksed vastavale kontole laekusid, on ilmne, et see oli mõlema poole ühine tahe.
2-23-12514
16.Kostja on poolte vahelist kokkulepet rikkunud, kuna järjekordselt on enda algatuslikult muutnud kontot, kuhu elatis tasuda, seda alates 2023 märts. Seekord ei ole hageja vastavat muutust heaks kiitnud, seega pole poolte vahel sõlmitud uut kokkulepet. Hageja on palunud elatis kanda edasi lapse kontole, mida kostja ei teinud, seega oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja pole välja toonud ka ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta asus tasuma elatist alates 2023 märts laenu teenindavale kontole. Kostja põhjendused, et ta kuulis meediast, et lapse elatis tuleb tasuda lapse vanema kontole, mitte lapse enda, ei ole pädevad. Kostja oleks sellisel juhul pidanud pöörduma lapse ema poole ja temaga vastavat teemat arutama. Lisaks ei selgu kostja põhjendustest, miks ta ei asunud elatist tasuma lapse ema kontole Swedbank`is, kuhu ta oli varasemalt elatist tasunud, vaid hakkas ülekandeid tegema hageja ema SEB kontole, mis teenindab laenu.
17.Kohus leiab, et kostja poolt alates märts 2023 lapse ema SEB kontole teostatud makseid ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks kostja poolt. Ei piisa vaid makse selgitusest „elatis“, et lugeda need elatise makseteks. Kostja on küll näiliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuid tegelikkuses ei jõudnud lapse ülalpidamiseks vajalikud ning poolte vahel kokkulepitud maksed hagejani ning kostja oli sellest teadlik. Kostja tasus alates 01.03.2023, rikkudes poolte vahelist kokkulepet, 200 eurot laenumakset teenindavale kontole, kust automaatselt läheb maha poolte ühiselt võetud laenu tagasimakse, seetõttu hageja huvides ei olnud tegelikkuses võimalik vastavat raha kasutada ning kostja oli sellest teadlik. Kostja vastusest nähtub, et ta ei eita enda teadlikust vastavast asjaolust ning leiab, et temal oli õigus maksed vastavale kontole tasuda ning hoopiski lapse ema süül ei saanud vastavaid summasid lapse huvides kasutada, kuna lapse ema ei taganud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks oma kontol vajalikke rahalisi vahendeid. Kohus on seisukohal, et teostades teadlikult makseid laenu teenindavale kontole, ei lähtunud kostja lapse huvidest ja heaolust ning tegemist on olukorraga, mis riivab intensiivselt hageja õigust saada ülalpidamist oma vanematelt. Lastekaitseseaduse § 2 kohustab alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid. Praegusel juhul näib kohtule, et kostja on pigem lähtunud enda huvidest, kasutades ära võimalust, et tasub elatise summa laenu teenindavale kontole ja sellega tagab vastaval kontol vajalikud rahalised vahendeid, et laenulepingut nt. üles ei öeldaks. Kohus rõhutab, et kostja ei saa siduda elatise makseid ja laenulepingu makseid, mida üks või teine lapsevanem peaks tasuma. Kui tõepoolest lapse ema ei ole täitnud omalt poolt laenukohustust, on see täiesti eraldi lahendatav vaidlus lapsevanemate endi vahel. Elatisenõuet ei saa seaduse kohaselt tasaarvestada. Seega leiab kohus, et kostja poolt perioodil märts 2023-august 2023 lapse ema SEB kontole teostatud makseid ei saa lugeda lapsele elatise maksmiseks ja ka hageja teine nõue, välja mõista I.S.`alt alaealise lapse C.S. kasuks alates 01.03.2023 kuni 31.08.2023 eest elatise võlgnevus ühekordse summana kokku 1200 eurot, tuleb rahuldada. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega
2-23-12514 menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
17.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu C. S. 22. märtsil 2024 esitatud dokumentaalsed tõendid (väljavõtted Swedbank AS-i arvelduskontost 1. jaanuar 2017 - 31. detsember 2020 ja 6. aprilli 2023. a ekiri), 8. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (18. märtsi 2023. a e-kiri) ning I.S. 2. aprillil 2024 esitatud dokumentaalne tõend (väljavõte 1. aprilli 2024. a serveri teatisest e-kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise kohta).
2.Jätta Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2312514 muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
3.Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-12514 on jõustunud osas, millega maakohus mõistis I.S.lt C. S. kasuks alates 1. septembrist 2023 kuni C. S. täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise 200 eurot ja määras selle tasumise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4).
4.Jätta I.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta ringkonnakohtus C. S. lepingulise esindaja 22. märtsil 2024 tehtud menetlustoiminguga seotud kulu I.S. kanda. Ülejäänud ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Määrata kindlaks C. S. menetluskulud ja mõista I.S.lt C. S. kasuks välja 158,60 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.