B. P. , R. P. ja B. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
B. P. hagi hind 1620 eurot B. P. hagi hind 1620 eurot R. P. hagi hind 1620 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: B. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja II: R. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja III: B. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: M. M. , e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx Kostja: A. P. , isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxx@xxxxxxxxx
Kohtuistung
25. märts 2024
Protokollija
kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B. P. , R. P. ja B. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista A. P. elatis B. P. kasuks järgmiselt:
1.1.1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;
180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni B. P. xxxxxxxxxxxxxxx.
täisealiseks saamiseni
3.Välja mõista A. P. elatis R. P. kasuks järgmiselt:
1.1.1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;
1.2.180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni R. P. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxx.
4.Välja mõista A. P. elatis B. P. kasuks järgmiselt:
1.1.1440 eurot 1. septembri 2023 kuni 30. aprilli 2024 eest;
1.2.180 eurot kuus alates 1. maist 2024 kuni B. P. xxxxxxxxxxxxxxxxx.
täisealiseks saamiseni
2.A. P. tasuda elatis M. M. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
7.Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
8.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetluses oli B. P. , R. P. ja B. P. 8. septembri 2023 avaldus A. P. vastu 450 euro elatise saamiseks. A. P. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. B. P. (hageja I), R. P. (hageja II) ja B. P. (hageja III) esitasid 7. oktoobril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. P. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 180 eurot kuus iga hageja kasuks alates 1. septembrist 2023.
2.Hagiavalduse kohaselt elavad alaealised B. P. , R. P. ja B. P. alates 1. septembrist 2023 ema üürikorteris. Lapsed viibivad isa (kostja) juures kuu jooksul kokku neli ööpäeva. Kostja ei ole alates septembrist 2023 laste ülalpidamises osalenud, v.a kuu jooksul neli ööpäeva, mil lapsed viibivad temaga. B. käib isa juures kuu jooksul 2 ööpäeva, sest ei soovi rohkem käia. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korter xxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus. Hagejate seadusliku esindaja töötasu suurus on 750 eurot kuus. Peretoetus 929 eurot 18 senti laekub hagejate seaduslikule esindajale. Kostja varaline seisund ei ole teada. Hageja I vajadusteks kulub 417 eurot kuus, hageja II vajadusteks 347 eurot kuus ja hageja III vajadusteks 436 eurot 11 senti kuus. Hagejad paluvad iga hageja kasuks kostjalt välja mõista 180 eurot kuus alates 1. septembrist 2023. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“. Hagejate seaduslik esindaja lisab 17. novembri 2023 seisukohas, et laste kolimisel tema juurde küsis ta pidevalt kostjalt laste ülalpidamise kohta, kuid vastust kostja ei andnud. Hagejate seaduslik esindaja ei saa üüritulu.
Hagejate seadusliku esindaja 4. detsembri 2023 seisukoha järgi on kostjal alates 1. detsembrist 2023 ka teine töökoht xxxxxxxxxxxxx-is. Kostja nimele on registreeritud xxxxxxxxx, mille alt teostab ta mootorsõidukite remonttöid. Kontoväljavõttest on näha, et kostja on hiljuti teinud suuri sissemakseid oma kontole ning kannab sealt raha oma elukaaslase toetamiseks. Maikuus 2023 kinkis kostja ühe oma mootorratastest oma elukaaslasele. Kostja andis teise mootorratta 13. juunil 2023 tasuta oma emale ning 9. septembril 2023 andis isale auto. Kostja väidab, et tal puuduvad sõidukid, kuid kontoväljavõtte kohaselt on enamus kulutustest tehtud just tanklates.
3.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Laste kostja juures viibimine on piiratud nende ema keeldude tõttu. B. on äraostetud loaga poolenisti elada sõbranna juures, mille tõttu tema õppeedukus on langenud. Alates lahutusest elas B. kostja juures ning kõik temaga seotud kulud, v.a telefonikulu, tasus kostja. Kui lapsed elasid kostja juures, sai kostja laste vajaduste täitmisega hakkama. xxx valla lastekaitse juures kokkulepitud lepingu järgi pidi hagejate ema kandma peretoetustest kaks kolmandikku kostja pangakontole, kuid hagejate ema rikkus seda pidevalt.
27.novembri 2023 seisukoha kohaselt puudub kostjal vara. Kostjal puuduvad isiklikud sõidukid. Veel hiljuti omatud sõidukid on müüdud. Ülejäänud kostja nimel olevad sõidukid on fantoomsõidukid, mida reaalselt pole olemas, kuid mida ei saa arvelt maha võtta. Kostja leiab 5. detsembri 2023 seisukohas, et hagejate ema vähendab tahtlikult enda toimetulekut, kandes raha elukaaslasele. Kostja töötab xxxxxxxxxxxxx-is hetkel ema asendajana.
4.Eelistungitel 21. novembril 2023 ja 5. veebruaril 2023 arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Kostja selgitas, et tema sissetulek on liiga väike, et maksta hagejate poolt taotletud summat. Kostja töötasu on 700 eurot kuus. Kostja elab üürikorteris. Kostja tasub üüri koos kommunaalkuludega 600 eurot. Kostja nimel on autod, mida ei ole enam olemas. Lastekaitses on kokkulepitud suhtluskord selliselt, et iga paarisnädala nädalavahetusel on lapsed reedest pühapäevani kostjaga. xxxxxxxxx tegeleb autoremondiga, kuid on pakroti äärel. Kostja müüs Volvo 3500 euro ja BMW 3200 euro eest ning kandis saadud sularaha oma pangakontole. Elukaaslasele kingitud Kawasaki väärtus on umbes 2000 eurot. Kohtuistungil 25. märtsil 2024 jäi hagejate seaduslik esindaja hagiavalduse juurde ning kinnitas, et kostja ei ole lapsi rahaliselt toetanud sel ajal, kui lapsed on tema juures elanud. Hagejate seadusliku esindaja töötasu tõusis 800 eurole. Hagejate seadusliku esindaja üürikorteri üür on 250 eurot kuus, mida tasub tema ema. Kostja nõustus tasuma igale lapsele elatist 120 eurot kuus, kuid rohkemaks ei ole ta võimeline. Kostja otsib tasuvamat tööd. xxxxxxxxxxxxx-is teenib kostja 100-200 eurot kuus, aga ainult siis, kui on vaja teha asendust.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
7.xxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja I), xxxxxxxxxxxx sündinud R. P. (hageja II) ja xxxxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja III) vanemad on M. M. (hagejate seaduslik
esindaja) ja A. P. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 74-76). Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning hagejad elavad alates 1. septembrist 2023 hagejate seadusliku esindaja juures (sellele leiab kinnitust ka kirjavahetusest dtl 110-120 ja 175-185).
8.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu
24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-19).
9.Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hagejate ülalpidamiseks hagejate seaduslikule esindajale elatist. Kostja on kohtumenetluse kestel sõnades väljendanud valmisolekut laste ülalpidamiseks elatist tasuda kuni 120 eurot kuus iga lapse kohta, kuid sellele ei ole järgnenud tegelikku tasumist. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealiste laste ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista.
10.Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.
11.Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist 180 eurot kuus iga hageja kasuks alates 1. septembrist 2023, s.o alates hetkest, kui lapsed asusid elama ema juurde.
12.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel oleks miinimumelatise arvutamise käik september 2023 seisuga hagejate puhul järgmine: PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 oli elatise baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 300,33 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlust ei ole, et kostjate seaduslikule esindajale laekub hagejate I ja II lapsetoetus kummagi puhul 80 eurot ja hageja III puhul 100 eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis kuni 31. detsembrini 2023 oli 650 eurot kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 246,16 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul 206,16
eurot ja hageja III puhul 196,16 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole, et PKS § 101 lg-s 6 nimetatud elatissumma vähendamise alust ei esine. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu saaks iga hageja elatise täismäära. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus (perehüvitise seaduse § 21 lg 2). Seega, PKS § 101 lg 5 sätestatut arvestades, on alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. märtsini 2024 miinimumelatise summa hagejate I ja II puhul 222,83 eurot ning hageja III puhul 212,83 eurot. Pärast 1. aprillil 2024 aset leidnud indekseerimist, on kuni 31. märtsini 2025 elatise baassummaks 272,76 eurot. 1. aprillil 2024 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 327,72 eurot. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 290,22 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul lõplikuks elatise miinimumsummaks 250,22 eurot ja hageja III puhul 240,22 eurot.
13.Eeltoodust tuleneb, et hagejate poolt nõutav elatissumma 180 eurot kuus hageja kohta on väiksem kui elatise miinimum alates 1. septembrist 2023 kuni praeguse hetkeni. Seetõttu ei ole hagejatel kohustust tõendada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.
14.Kuigi hagejad nõuavad elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda elatist sellises summas tasuda. Kostja on pidanud võimalikuks tasuda igale hagejale 120 eurot kuus. Kostja on seega palunud elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist vähendada 120 eurole kuus.
15.Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10). PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole lisaks hagejatele teisi alaealisi lapsi. Samuti ei väida kostja, et ta oleks töövõimetu. Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes sellele, et tema sissetulek on väike.
16.Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku
kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).
17.Kostja avaldas 21. novembri 2023 eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on põhiharidus (dtl 123). Kohtuistungil 25. märtsil 2024 selgitas kostja, et ta on omandanud koka ja lihatehnoloogi eriala, aga tegeleb sõidukite remondiga (dtl 454). Kostja on kohtule esitanud oma töölepingu (dtl 186-187), millest nähtuvalt töötab kostja alates 1. aprillist 2023 elektrik-remondilukksepana xxxxxxxxxxxxxx-s. Töölepingu punktide 4 ja 5 järgi töötab kostja osalise tööajaga, s.o 20 tundi nädalas, ning tema brutotöötasu on 750 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 331-385) kohaselt laekub temale töötasuna 700 eurot kuus (v.a detsembris 2023, mil laekus 723 eurot). Kohtuistungil antud selgituste (dtl 454) kohaselt on kostjal kehtiv tööleping ka xxxxxxxxxxxxx-iga, mille alusel on ta teatud postiringidel asendajana töötanud ning teeninud kuus 100-200 eurot, kuid ainult siis, kui on olnud asendust vaja. Kostja pangakontode väljavõtetel (dtl 331-396, 412-421) xxxxxxxxxxxxx-i poolt tasutud töötasu ei kajastu. Kostjale kuulub xxxxxxxx, mis pakub autoremondi teenust, kuid kostja sõnul ei ole hetkel selleks ruume ega võimalust. xxxxxxxxx kontoväljavõtte kohaselt on konto lõppsaldo 10. oktoobri 2023 seisuga 2,72 eurot (dtl 92 ja 275). Kostjale ei kuulu kinnisvara. 27. novembri 2023 menetlusdokumendis (dtl 127) on kostja avaldanud, et tal puuduvad isiklikud sõidukid. Veel hiljuti omatud sõidukid on müüdud. Ülejäänud kostja nimel olevad sõidukid on fantoomsõidukid, mida reaalselt pole olemas, kuid mida ei saa arvelt maha võtta. Kohtule esitatud sõiduki ostumüügilepingutest nähtub, et kostja on 1. mail 2023 võõrandanud G. T. sõiduki Kawasaki Z750 (dtl 188), 13. juunil 2023 E. P. sõiduki BMW K1200LT (dtl 190) ja 9. septembril 2023 L. P. sõiduki Volvo V70 (dtl 189). Kostja selgitas 5. veebruari 2023 eelistungil (dtl 303-304), et kinkis mootorratta Kawasaki oma elukaaslasele, selle väärtus oli umbes 2000 eurot. Mootorratta BMW müüs 3200 euro eest ja sõiduauto Volvo 3500 euro eest sularahas, mille kandis oma kontole. Kostja AS-i SEB Pank kontoväljavõttelt perioodi 1. mai 2023 kuni 8. veebruar 2024 kohta (dtl 331-385) nähtub, et kostja on teinud oma kontole sularaha sissemakseid 1. mail 2023 510 eurot, 28. mail 2023 55 eurot, 8. juunil 2023 550 eurot, 27. septembril 2023 235 eurot, 7. oktoobril 2023 1355 eurot, 22. oktoobril 2023 45 eurot, 3. novembril 2023 210 eurot, 15. detsembril 2023 880 eurot ja 13. jaanuaril 2024 400 eurot, kokku 4240 eurot. Arvestades sissemaksete kuupäevi ja summasid, ei leia kostja kontoväljavõttelt kinnitust selle kohta, et ta oleks sõidukite müügist saadud sularaha oma kontole kandnud. Eeltoodust võib järeldada, et kostja võõrandas sõidukid oma vanematele näilikult, et kohtumenetluse ajal oma varalist seisu kehvemana näidata (seda väidet toetab ka kohtule esitatud väljavõte sõidukiga Volvo V70 tehtud toimingutest, millest nähtuvalt on omanikuvahetus vormistatud 23. novembril 2023, dtl 204-208) või ei kandnud kostja sõidukite võõrandamisest saadud tulu oma pangakontole. Ühtlasi järeldub sissemaksetest, et kostjal on lisaks töötasule olnud ka muud tulu.
18.Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxxxxxxx alevikus (dtl 209-211) ning 2009. aasta sõiduk Volvo S40 (dtl 212). Hagejate seaduslik esindaja töötab toitlustuse klienditeenindajana xxxxxxxxxxxxxxx-s; hagejate seaduslik esindaja töötab täistööajaga ning brutotöötasuga 786,59 eurot kuus (tööleping, dtl 278-279). Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (dtl 263-268) kohaselt on temale maist kuni novembrini 2023 töötasuna laekunud 750 eurot kuus. Kohtuistungil 25. märtsil 2024 täpsustas hagejate seaduslik esindaja, et tema töötasu tõusis 800 eurole netos (dtl 454). Samuti selgitas hagejate seaduslik esindaja, et temale kuuluv korter ei ole välja üüritud ning ta ei saa sealt tulu. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt (dtl 213-268) ei nähtu, et temale oleks laekunud perioodil 1. maist kuni 30. novembrini 2023 üüritulu.
19.Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine ja töövõimeline, põhiharidusega, omandanud koka ja lihatehnoloogi eriala, töötanud autoremondi valdkonnas keretehniku ja elektrik-remondilukksepana, omab kogemust ka ettevõtluses ning on väidetavalt mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige) seniste sissetulekute suurendamiseks kas täiskoormusega töötades, töökohta vahetades või ettevõtlusega tegutsedes. Kostja töötab alates 1. aprillist 2024 osalise tööajaga, s.t kostjal on aega ja võimalust muu tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kostja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Kostjale kuulus vara (sõiduvahendid), mida oleks olnud võimalik hagejatele ülalpidamise andmiseks müüa, kuid kostja võõrandas ühe sõiduki tasuta (väärtus ca 2000 eurot) ning isegi kui kostja võõrandas teised kaks sõidukit 6700 euro eest, nagu kostja väitis, ei kasutanud ta saadud 6700 eurot hagejate ülalpidamiseks. Eeltoodust järeldub, et kostjal on (olnud) võimalusi oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalike vahendite leidmiseks.
20.Hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, s.o 180 eurot kuus igale hagejale. See on hagejate I ja II puhul 70,22 eurot ja hageja III puhul 60,22 eurot kuus vähem kui praegune elatise miinimumsumma. Seega on hagejad juba nõuet esitades arvestanud kostja väidetavalt raske majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et vähendades nõutavat elatist kostja taotlusel veel 60 euro võrra lapse kohta (kostja on nõus tasuma 120 eurot), ei ole laste minimaalne toimetulek enam tagatud. Üldteadaoleva elukalliduse taustal on kallinenud ka laste ülalpidamise kulud. Hagejate seadusliku esindaja töötasu on samas suurusjärgus nagu kostjal, seejuures töötab hagejate seaduslik esindaja täistööajaga. Nii kostja kui hagejate seaduslik esindaja elavad üürikorteris, mõlemal on kanda nii üüri- kui kommunaalkulu. Mõlemad saavad kulusid jagada elukaaslasega. Mõlema kontoväljavõtetelt nähtuvad ülekanded elukaaslastele. Mõlemaid toetavad vanemad – hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt tasub üüri tema ema (dtl 454); kostja kontole teevad tema vanemad L. ja E. P. sagedasi rahalisi ülekandeid (dtl 331-385, 412421). Asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand, millelt tulu saamine ei ole käesolevas menetluses tõendatud, ei aita tal lapsi ülal pidada ega mõjuta kostja ülalpidamiskohustust. Samuti ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale laekuvad lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse summad. Perehüvitistega on miinimumelatise summa kujunemisel arvestatud; hagejad nõuavad miinimumist väiksemat elatist, mistõttu jääb laste suurem ülalpidamiskohustus nii ehk naa hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta laste ülalpidamise kulud veelgi suuremas osas hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohus on seega seisukohal, et PKS § 102 lg 2 alusel elatise veelkordseks vähendamiseks põhjust ei ole.
21.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 180 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Käesolev vaidlus on alguse saanud maksekäsu kiirmenetlusest, mille tõttu tuleb hagi lugeda hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2), s.o alates 8. septembrist 2023.
22.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2023, s.o 7 päeva eest enne hagiavalduse esitamist. Vaidlust ei ole selles, et alates 1. septembrist 2023 elavad kõik hagejad ema juures ning kostja ei ole neid ülal pidanud. Hagejad on esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on 7. septembril 2023 küsinud kostjalt laste kulude katteks elatist (dtl 405). PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20). Arvestades hagejate nõuet, on 1. septembri kuni 7. septembri 2023 eest tasumisele kuuluv elatise summa 42 eurot hageja kohta, s.o kokku 126 eurot. Kohus leiab, et 126 euro suuruse tagasiulatuva elatise nõude täitmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna tegemist on vaid 7-päevase elatisevõlaga, mille summa ei ole suur. Hagejate toonased vajadused ja kostja toonane ülalpidamisvõime ei erine praegustest.
23.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus mõistab seega elatise välja alates 1. septembrist 2023 kuni 30. aprillini 2024 1440 eurot iga hageja kohta ning alates 1. maist 2024 180 eurot kuus iga hageja kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
24.Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hagejad on palunud elatise tasuda hagejate seadusliku esindaja pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“ (dtl 73). Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning kohustab kostjat tasuma hagejate elatise hagejate seadusliku esindaja nimetatud pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“.
25.Kohus jätab otsuse tegemisel tõenditena arvestamata hagejate seadusliku esindaja ja kostja kirjavahetuse 5.-6. veebruaril 2024 (dtl 406-407), kuna sel ei ole elatise vaidluses tähtsust. Samuti jätab kohus arvestamata hagejate poolt esitatud kostja kontoväljavõtte koos märgetega sõidukiga tehtud toimingute kohta (dtl 200-203), kuna kontoväljavõte on kohtul tervikuna juba olemas ning muus osas ei nähtu dokumendilt, milliste sõidukite kohta andmed on esitatud. Kohus ei arvesta ka kostja poolt esitatud kontoväljavõtteid (dtl 94101, 129-174), kuna kohus nõudis pankadest ise andmed välja. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.