Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
avaldus
pankroti
pankroti
välja
Avaldaja/võlgnik: OÜ XXXX(likvideerimisel, Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur registrikood XXXX, asukoht XXXX); Avaldaja/võlgniku esindaja: Meier (Jõe 5, 10151 [email protected]);
likvideerija Kaupo Tallinn; e-post:
Ajutine pankrotihaldur: Urmas Tross (OÜ Konkurss, Roosikrantsi 23-5, 10119 Tallinn; e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
16.05.2016 Võlgniku volitatud esindaja XXXX, Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ XXXX(likvideerimisel, registrikood XXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Urmas Trossil likvideerida OÜ XXXX(likvideerimisel, registrikood XXXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Urmas Tross alates OÜ XXXX(likvideerimisel, registrikood XXXX) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata OÜ XXXX(likvideerimisel, registrikood XXXX) dokumentide hoidjaks XXXX(isikukood XXXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi tasu suuruseks 1 209,60 eurot (s.h käibemaks 201,60 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot). Mõista ajutise pankrotihalduri tasust 500 eurot osaühing
2-16-6535 KONKUTSS (registrikood 10023775), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks välja XXXX (isikukood XXXX).
6.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Urmas Trossile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda osaühing KONKURSS (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OÜ XXXX(likvideerimisel) likvideerija esitas 25.04.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja ainuosaniku 18.03.2016 otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. Avaldaja peamiseks tegevusalaks oli kaupluse, mis asus aadressil XXXX, Tallinn, pidamine. Kaupluse üürileping on lõpetatud ning ruumid üle antud. Avaldajal oli kaks töötajat, töölepingud on lõpetatud ning töötajatel on nõuded avaldaja vastu. Avaldaja on maksejõuetu, ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja majandustegevus on lõppenud. Võlgnik palub kuulutada välja enda pankroti.
2.29.04.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 16.05.2016.
3.15.05.2016 esitas Urmas Tross kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku esmakande aeg äriregistris 25.10.1999 ning põhitegevusalaga jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Võlgniku juhatuse liige oli kuni 28.03.2016 XXXX(XXXX), alates 28.03.2016 likvideerija Kaupo Meier (36804050246). Võlgniku ainuosanik on XXXX(XXXXX), osamaksu suurusega 2 556 eurot. Nii võlgniku kui ka äriregistri teabe kohaselt on lõpetamisotsus vastu võetud 18.03.2016 ainuosaniku otsusega. Ajutise pankrotihalduri aruande esitamise ajal võlgnikul majandustegevust ei ole. Pankrotiavalduse kohaselt toimus majandustegevus aadressil XXXX, Tallinn üüripinnal, üürileping on lõpetatud ning ruumid üle antud 01.04.2016. Maksu- ja Tolliameti kodulehe e-maksuameti/maksuvõlglased kohaselt on võlgnikul maksuvõlg alates 10.03.2016 summas 620,21 eurot ja intress summas ca 24 eurot, kokku summas 644,21 eurot. Võlgniku
2-16-6535 ainuosanik on üldkoosoleku otsusega võlgniku tegevuse lõpetanud ja võlgniku likvideerija on pankrotiavalduses kinnitanud võlgniku püsivat maksejõuetust. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik lõpetanud töölepingud kahe töötajaga ja on kohustatud tasuma rahalisi vahendeid vastavalt: XXXX summa s1 572 eurot ning XXXX 1 572 eurot. Võlgnikule kuulub arvelduskonto nr XXXX AS-is Swedbank, mille jääk seisuga 10.05.2016 oli -5,19 eurot. Maanteeameti 02.05.2016 teate kohaselt on võlgnik vastustav kasutaja/liisija sõidukile XXXX Škoda Superb sedaan, omanik AS Nordea Finance Estonia. Kasutajaks on sõidukile ka võlgniku endine juhatuse liige XXXX(XXXX). Seesam Insurance AS-i teate kohaselt on liikluskindlustus läbi kindlustusvahendaja Iizi Kindlustusmaakler AS , Poliis: XXXX, makse 170,28 eurot, 12 kuud, periood: 28.05.2015 – 27.05.2016. Muud kinnis- või vallasvara võlgnikul ei ole. Kokkuvõtvalt võib seisuga 15.05.2016 asuda seisukohale, et võlgnikul vara ei ole. Samas võivad tekkida rahalised vahendid seoses liisitud sõiduki Škoda Superb XXXX liisingulepingu lõpetamise ja auto müümisega. Seisuga 15.05.2016 on võlgnikul kohustusi ca 15 077 eurot. Tuginedes ajutise pankrotihalduri aruandes toodule ja arvestades, et võlgnikul puudub majandustegevus ja pole vara, võib ajutise halduri hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku esindaja pankrotiavaldus on põhjendatud – võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku seisund on isegi iseloomulik olukorrale, milles on menetluse raugemise alused pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku majandusaasta aruannete andmete võrdleva analüüsi tulemine võib asuda seisukohale, et võlgniku majandustegevus muutus ebastabiilseks juba 2015 aasta esimesel poolel ja likvideerimise asemel oleks juhatuse liige olnud kohustatud esitama pankrotiavalduse juba 2015 II pooles. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku tegevus kaubanduses ei ole olnud kunagi suure kasumlikkusega ja muutus kahjumlikuks juba 2015 aasta I pooles. Võlgniku poolt tegevuse lõpetamine alles 2016. aasta märtsis võib olla selgitatav asjaoluga, et juhatuse liige soovis veel enne lõpetamist tasuda liisingumakseid, et vähendada juhatuse liikme poolt käendatud liisingust tulenevat võimaliku kohustust ja välja võtta rahalisi vahendeid ca 2 600 eurot. Pärast tegevuse lõpetamist algatati likvideerimise menetlus ja siis kohe esitas likvideerija ka pankrotiavalduse. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevuses on iseloomulikud jooned läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele (töötatakse pidevalt ja reageeritakse hilinemisega muutunud olukordadele ja püütakse lõpus päästa, mis päästa annab), mis on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik on tekitanud olukorra, milles töötajad saavad kompensatsiooni Töötukassalt aga teised võlausaldajad jäävadki ootama oma nõuete rahuldamist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et likvideerimise algatamisega püüdis juhatuse liige võlgniku seisundit pigem varjata ja tekitada vaheisik likvideerija näol, et püüda juhatuse liikme vastutusest hoiduda. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 008 eurot, millele lisandub käibemaks 201,60 eurot, kokku 1 209,60 eurot ning vajalike kulude katteks 95 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot, kokku 114 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Osaühingule KONKURSS (arvelduskonto nr EE462200001120023445), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXXX.
4.16.05.2016 toimunud kohutistungil jäid võlgnik ja ajutine haldur varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Võlgnikul ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud.
2-16-6535 Võlgniku lepinguline esindaja avaldas, et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon nõus tasuma ajutise pankrotihalduri kulusid kuni 500 eurot. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.2016. Seisuga 16.05.201623.05.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku ainsaks varaks võivad olla rahalised vahendid seoses liisitud Škoda Superb liisingu lõpetamise ja auto müümisega. Samas on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on ca 15 077 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.16.05.2016 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
10.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2-16-6535
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused OÜ XXXX(likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXXX(isikukood XXXX).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 008 eurot, millele lisandub käibemaks 201,60 eurot, kokku 1 209,60 eurot ning vajalike kulude katteks 95 eurot, millele lisandub käibemaks 19 eurot, kokku 114 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Osaühingule KONKURSS (arvelduskonto nr EE462200001120023445), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt XXXX. Võlgniku volitatud esindaja on 16.05.2016 toimunud kohtuistungil avaldanud, et võlgniku endine juhatuse liige XXXXon nõus kandma ajutise pankrotihalduri kulusid kuni 500 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 209,60 eurot (s.h käibemaks 201,60 eurot) ja kulutusteks 114 eurot (s.h käibemaks 19 eurot). Kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige XXXXon andnud nõusoleku hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 500 eurot, siis mõistab kohus ajutise halduri tasust 500 eurot välja XXXX.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei
2-16-6535 hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot).
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.