Otsuse avalikult teatavaks- 23. mai 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-105278
Tsiviilasi
PlusPlus Legal OÜ 520,94 euro nõudes
Tsiviilasja hind
520,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
hagi
Pilvi
Kuldsepa
vastu
nende hageja PlusPlus Legal OÜ (rk 12752805; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Triin Linholm, e-post [email protected]; kostja Pilvi Kuldsepp (ik XXXX; elukoht XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Legal OÜ hagi Pilvi Kuldsepa vastu.
2.Välja mõista Pilvi Kuldsepalt PlusPlus Legal OÜ kasuks 520,94 eurot, millest 260,47 eurot on põhinõue ja 260,47 eurot viivis.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-105278 PlusPlus Legal OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista Pilvi Kuldsepalt PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud 275 eurot.
8.Välja mõista Pilvi Kuldsepalt PlusPlus Legal OÜ kasuks viivis menetluskuludelt 275 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
3.Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt võla tasumise kokkuleppe järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 260,47 eurot ja viivise 260,47 eurot.
4.Vaidluse all ei ole asjas järgmised faktilised asjaolud: - Aktsiaselts PlusPlus Capital (esialgne võlausaldaja) ja kostja on 15.02.2012 sõlminud võla tasumise kokkuleppe nr 22752365 (tl 22), mille kohaselt on esialgsel võlausaldajal 15.02.2012 seisuga kostja vastu 14.06.2002 sõlmitud Tele2 Eesti Aktsiaselts liitumislepingust nr 10186631 tulenev nõue summas 365,57 eurot; - kostja on kohustatud võlgnevuse koos lisanduva intressiga 20% aastas tasuma vastavalt kokkuleppe lisas 1 toodud maksegraafikule igakuiste 13,40 euro suuruste maksetena 17-ndaks kuupäevaks, kusjuures viimase osamakse suurus on 9,20 eurot (tl 23); - esialgne võlausaldaja on 19.12.2014 loovutanud oma nõude hagejale (tl 26).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 15.02.2012 võla tasumise kokkuleppe nr 22752365 järgi oli kostjal raha maksmise kohustus maksegraafikus märgitud summas ja maksetähtajaks.
6.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kokkuleppest tulenevat kohustust ei ole kohaselt täidetud. 12.05.2016 menetlusdokumendist (tl 44-45) nähtub, et kostja on oma kohustust koheselt rikkunud – 17.02.2012 ei ole makset tehtud. Kahel järgmisel kuul (märts ja aprill 2012) on kostja oma kohustuse täitnud nõuetekohaselt, kuid mais 2012 on kostja maksega hilinenud (17-nda kuupäeva asemel on makse tehtud 19-ndal) ja 13,40 euro asemel on tasutud vaid 3,20 eurot. Juunis ja juulis 2012 ei ole makset üldse tehtud. Kostja maksekäitumist (ka edaspidist) arvestades oli esialgne võlausaldaja õigustatud 18.03.2013 kokkuleppe lõpetama. 2(4)
Vastavalt kokkuleppe p-le 3.1 muutus maksetingimuste rikkumise tõttu võlgnevuse tasumata osa 260,47 eurot koheselt sissenõutavaks. Maksegraafiku kohaselt tuli 18.03.2013 seisuga kostjal makseid teha kogusummas 187,60 eurot, sellest põhisumma katteks 114,16 eurot ja intressi katteks 73,44 eurot. Tegelikkuses on kostja 18.03.2013 seisuga tasunud esialgsele võlausaldajale 146,30 eurot, millest 70,33 eurot on arvestatud põhiosa, 47,84 eurot intressi ja 28,13 eurot juba maksete tasumisega hilinemise tõttu arvestatud viiviste katteks. Kuivõrd kostja jätkas pärast kokkuleppe lõpetamist maksete tegemist, olles 15.04.2013 kuni 05.05.2014 tasunud esialgsele võlausaldajale täiendavalt 84,60 eurot (sellest põhiosa 34,77 eurot, intress 18,28 eurot ja viivis 31,55 eurot), oli esialgne võlausaldaja õigustatud kostja poolt makstavad summad arvestama enne 18.03.2013 sissenõutavaks muutunud osamaksete võlgnevuse katteks ja 19.12.2014 oma nõude kostja vastu summas 260,47 eurot (põhisumma jääk 18.03.2013 seisuga) hagejale loovutama. Kohus märgib, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuivõrd pärast nõude loovutamist ei ole esialgsele võlausaldajale ega hagejale tehtud ühtegi makset (viimane kostjapoolne makse on esialgsele võlausaldajale tehtud 05.05.2014), kuulub kostjalt hageja kasuks põhinõude katteks väljamõistmisele 260,47 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt viivise 260,47 euro väljamõistmist. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud kokkuleppe järgsest määrast. Kostja ei ole vaielnud vastu viivise määrale. Samuti ei ole kostja taotlenud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on kokkuleppe järgseks määraks 0,5% päevas (kokkuleppe p 3.2). Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (kokkuleppe mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 260,47 eurot. Kohus peab hageja viivisenõuet mõistlikuks, kuna see ei ületa põhinõuet.
9.Kostja esitatud vastuväidete osas märgib kohus järgmist. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et antud võlgnevus (Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga liitumislepingust nr 10186631 tulenev nõue) ei ole olnud sissenõudmisel VõlaKütid OÜ käes ja et kostja võlgnevusel VõlaKütid OÜ ees ei ole seost käesoleva tsiviilasjaga. Asjaolu, et tegemist oleks sama nõudega, ei tõenda ka kostja esitatud konto väljavõte (tl 39) ega maksekorraldused (tl 40, 41). Samuti on õige hageja seisukoht, et tema nõue ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud kolme-aastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.03.2013. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 18.03.2016 kell 24.00. Käesolevas asjas on kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus 09.03.2016, mis on võrdustatud hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi. Kuna aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1), ei ole hageja nõue aegunud. 3(4)
10.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 520,94 eurot, millest põhinõue on 260,47 eurot ja viivis 260,47 eurot.
11.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud (sh käibemaks) põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu (kokkuleppe rikkumine), hageja nõude olemust (täitmise nõue koos viivisega), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.