2-14-18131/34 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

X Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. XI Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis IV. XII Maksejõuetuse põhjus Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud eelkõige võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on ta mitmel korral vanglas karistust kandnud ja millega on kaasnenud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja menetluskulude tasumise kohustus. Võlgniku kinnipidamisasutustes viibimine on vähendanud oluliselt tema võimalusi leida endale püsiv töökoht ja läbi selle kindlustada stabiilne sissetulek. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on kriminaalse tegevuse tulemusel olnud maksejõuetu juba alates 2003.a, kui võlgnikult mõisteti Tallinna Linnakohtu 29.10.2003.a otsusega välja kannatanute kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitist 99 938 krooni. Peale 2003.a on võlgniku maksejõuetus süvenenud, kuna võlgnikul on lisaks õigusvastaselt tekitatud kahju nõuetele lisandunud ka hulgaliselt maksmata politseitrahve ja võlgnevusi erinevatele krediidiasutustele. XIII Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169 jj. Pankrotihaldur on korraldanud 11.06.2014.a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse tarbeks usaldusisiku nimetamine vastavalt PankrS § 172, kuid pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Taotlus pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks Koos aruandega esitas pankrotihaldur taotluse temale lõpliku tasu kinnitamiseks, mille kohaselt pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud aasta ja 20 kuud, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. 6(12)

2-14-18131 Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: 1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (vara nimekirja koostamine, pankrotiteadete ja protokolli koostamine) – 3 tundi 2) 3 kuu ettekande koostamine pankrotimenetlusest – 1,5 tundi 3) Võlausaldajatega suhtlemine - 1 tund 4) Võlgniku tehingute kontroll ja analüüs – 1 tund 5) Nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine –4 tundi 6) Jaotusettepaneku koostamine – 1 tund 7) Raugemise aruande, raugemise ja halduri tasu taotluste koostamine – 2,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks: 13 tundi x 80 eurot = 1 040 eurot Lähtudes Pankrotiseaduse § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Arvestades eeltoodut ja halduri töö mahtu ja halduri kutseoskust, ning juhindudes PankrS § 65 ja § 23 pankrotihaldur palub kohtul:

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihalduri andmetel puuduvad isikud, kes oleks valmis deposiiti tasuma. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohus leiab, et V B (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjustanud eelkõige võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on ta mitmel korral vanglas karistust kandnud ja millega on kaasnenud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja menetluskulude tasumise kohustus. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. V B (pankrotis) pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 6 nõuet kokku summas 5 264,83 eurot. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Krupp halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus

30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 13 tundi, tunnitasu 80 €. Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu kinnitamiseks pankrotihalduri taotletud suuruses, s.o summas 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri taotletav tasu on kooskõlas PankrS § 651 lg 1 ja PankrS § 153 lg 2 sätestatuga. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 1 040 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 20% ehk 208 eurot. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel nähtub võlgniku varaline olukord ja suutmatus kanda menetluskulud. Seega on täidetud TsMS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse pankrotivõlgnikule menetlusabi andmiseks. Pankrotihalduri tasuks oli kohus kinnitanud 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 €, kokku on 1 248 € eurot. 9(12)

2-14-18131 Kohus annab pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmisel ning vabastab võlgniku pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigile tasumise kohustusest vastavalt TsMS § 183 lg 2. Kohus leiab, et PankrS § 23 lg 4 alusel tuleb ülejäänud halduri tasu summas 643 eurot, millele lisandub käibemaks 128,60 eurot, seega kokku 771,60 € välja mõista võlgnikult osamaksetena. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole V B kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada V B kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 6 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et V B võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik nimetamata ning kohustada võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnikul lasub kohustus teha tema arvelduskontodele laekuvatest summadest üks kord aastas - iga aasta 01. juuniks, väljamakseid võlausaldajatele. Nimetatud kohustuse täitmise tõendavad dokumendid tuleb esitada kohtule hiljemalt iga aasta 10. juuniks. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Pensioniametile) teatama. Sama paragrahvi lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik selgitas 17.05.2016 kohtuistungil, et kui ta jätab endale vaid 25% sissetulekust, siis ta ei tule oma eluga toime, varastada ta enam ei soovi. Palus lubada kanda võlausaldajate jaoks igakuiselt 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et võlgniku sissetulekuks on palk umbes 388 eurot kuus (neto), samuti töövõimekaotuse pension summas 62 eurot kuus, millele ei saa pöörata sissenõuet, asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab võlgnik üle andma võlausaldajatele 75%. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

2-14-18131 PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus selgitas V. B tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning ta kinnitas kohtule, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi, talle on arusaadavad usaldusisiku kohustused ja lubas neid täita vastavalt seadusele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus kulutas võlgniku pankroti § 171 lg 11 alusel ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega pankrotihalduri tasu määramisel tuleb lähtuda PankrS § 23 lg 1-3 sätestatust. PankrS § 23 lg 1 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 13 tundi, tunnitasu 80 eurot. Pankrotihaldur palub kinnitada lõplikuks tasuks 1 040 eurot. Kohus leiab, et arvestades halduri töö mahtu ja keerukust on taotluses märgitud ajakulu ja tasu suurus on põhjendatud. Pankrotihaldur väljaselgitanud võlgniku varalist olukorda. Kohus peab põhjendatuks pankrotihalduri ajakulu 13 tundi ulatuses. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 1 040 eurot (13 tundi x 80 eurot). PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku 1 248 eurot (pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga) tuleb jätta võlgniku kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palub määrata haldurile tasu tasumine menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada hüvitist tehtud kulutuste katteks. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel nähtub võlgniku varaline olukord ja suutmatus kanda menetluskulud. Seega on täidetud TsMS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse pankrotivõlgnikule menetlusabi andmiseks ning annab pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kokku summas 1 248 eurot maksmisel. Võlgnikku tuleb vabastada pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) kokku 476,40 eurot riigile tasumise kohustusest vastavalt TsMS § 183 lg 2. Võlgnikule jääb kohustuseks tasuda riigituludesse pankrotimenetluse kulud summas 771,60 eurot. Tasumine määrab kohus osade kaupa ja tähtajaks viis aastat peale kohtumääruse jõustumist. Tasumise viivitamise korral on võlgnikul kohustus tasuda viivist vastavalt TsMS § 179 lg 9. Menetlusabi korras määrab kohus pankrotihaldurile riigi vahenditest väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arvele pankrotihalduri tasu 1 040 eurot (lisandub käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik