lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-4604/33

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4604/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 1, 4PankrS § 172 lg 1, 6PankrS § 175 lg 51PankrS § 170 lg 1PankrS § 171 lg 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsÜS § 157 lg 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineVangS § 60 lg 1Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vabastamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-4604/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja25.06.20152-15-4604/69Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.07.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4604

Tsiviilasi

Andrei Begleševi pankrotimenetlus Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramine ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. aprilli 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Begleševi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Andrei (ik: XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) OÜ Aktiva Finants (reg nr 10746479)

esindajad

Beglešev

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. aprilli 2016 määrus osas, milles maakohus jättis algatamata Andrei Begleševi kohustustest vabastamise menetluse (määruse p 4). Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 13. aprilli 2016 määrus muutmata.
2.Saata asi tühistatatud osas tagasi Tartu Maakohtule Andrei Begleševi suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Andrei Begleševi määruskaebus rahuldada.
4.Jätta kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Andrei Begleševi kanda, riigilõiv jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Andrei Beglešev (võlgnik) kannab alates 4. märtsist 2013 karistust Tartu Vanglas tähtajaga kuni 4. märts 2020. Tartu Maakohus kuulutas 25. juuni 2015 määrusega võlgniku avalduse alusel välja tema pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. 26. jaanuari 2016 määrusega kinnitas maakohus võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 28. jaanuaril 2016 maakohtule taotluse lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu ja vabastada pankrotihaldur tema kohustustest ning määrata kindlaks pankrotihalduri tasu ja kulud. Samas palus pankrotihaldur algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotihaldur oli seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud eelkõige erinevate kuritegude toimepanemise tõttu, mille tagajärjel on kriminaalasjades tehtud kohtuotsustega võlgnikult välja mõistetud menetluskulud ja sunnirahad, mida võlgnik ei suuda tasuda vanglas karistuse kandmise tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus lõpetas 13. aprilli 2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist ja vabastas pankrotihalduri tema kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ning määras kindlaks pankrotihalduri tasu ja kulud. Maakohus märkis iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on võlausaldajatel jäänud raha saamata:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2): Jrk Võlausaldaja nr.

Tunnustatud nõude Jaotis summa

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

5411,50 €

90,31%

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

70,74 €

1,18%

OÜ Aktiva Finants

509,73 €

8,51%

Kokku:

5991,97 €

100%

Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruse kohaselt ei piisa pankrotivarast pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 171 lg 2 p 5 näeb ette, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult esitanud ebaõigeid andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, samuti rikkunud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on varjanud oma sissetulekuid mitteametlikult töötades. Võlgniku seletus, et tal puudus rahaline sissetulek ning et kogu narkootikumide müügist pärineva raha andis ta edasi, ei ole eluliselt usutav. Kohus leidis, et võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik algatada võlgadest vabastamise menetlust, kuna ta viibib vanglas ning ei saa seetõttu täita PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kinnipidamisasutuses on võlgnikul piiratud võimalused osaleda tööturul ning leida enda võimetele vastav ja piisavalt tulutoov tegevus. Lisaks on võlgnik avaldanud, et ei pea võimalikuks toimetulekut PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud piirangute tingimustes. Võlgnikul on ekslik ettekujutus, et võlgadest vabastamise menetluses on tal võimalus teenida keskmisele lähedast sisstulekut ning mitte tasuda suurt osa sellest võlausaldajate nõuete katteks. Vanglasisestel töödel ei ole võlgniku sisstulek märkimisväärne, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Veel enam, pankrotivarast ei jätkunud isegi menetluskuludeks. Seetõttu on võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine hetkel perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. aprilli 2016 määruse tühistamist osas, millega jäeti algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, ja tühistatud osas uue määruse tegemist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole alust kohaldada võlgniku suhtes PankrS § 171 lg 2 p-i 5. Asjas ei ole tõendatud, et võlgnik oleks varjanud oma rahalisi sissetulekuid. Võlgnikul puudus rahaline sissetulek ja kogu narkootikumide müügist saadud raha andis ta edasi, võlgniku kasu seisnes selles, et ta sai narkootikume tarbida. Narvas elades elatus võlgnik juhutöödest ning töö eest tasuti talle toiduainete ja rõivastega; 2) on võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevad kohustused täitnud. Võlgnik on korduvalt pöördunud Tartu Vangla juhtkonna poole palvega võimaldada talle tööd, kuid talle on vastatud, et vangla ei pea vajalikuks võlgnikku tööle rakendada, kuna ta osaleb keeleõppes ja keevitaja kutseõppes. 2014. a keeldus võlgnik majandustöödest tervislikel põhjustel. Kinnipeetava tööga kindlustamine on VangS §-st 38 tulenevalt riigi kohustus; 3) on Riigikohus leidnud (3-2-1-131-11), et kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. VangS § 60 lg 1 näeb ette kinnipeetava abistamise vabastamisel, muuhulgas majandusliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohustustest vabastamise menetlus on osa kinnipeetava majandusliku elu korraldamise abinõudest. Võlgnikul peaks olema võimalus pärast seda, kui ta on vangistuse ära kandnud, alustada uut elu mh ka majanduslikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis algatamata võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (määruse p 4). Selles osas tuleb asi saata tagasi maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema taotluse algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Ülejäänud osas (võlgniku pankrotimenetluse lõpetamine ja haldurile tasu määramine ja kulude kinnitamine) on maakohtu määrus jõustunud.
7.Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust Tartu Vanglas, karistusaja lõpuga 4. märts 2020. Maakohus tuvastas, et võimalik tingimisi ennetähtaegse vabanemise aeg on võlgnikul 4. november 2017, elektroonilise valvega 4. september 2016. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku vangistus ei välista tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 11 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 p 9 ). Öeldu on asjakohane, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohustustest vabastamise menetlus on osa kinnipeetava majandusliku elu korraldamise abinõudest.
8.Maakohus tuvastas, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt, PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, maakohtule teadaolevalt ei esine. Seejärel on maakohus leidnud, et asjas esineb siiski PankrS § 171 lg 2 p 5 järgne alus jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuna võlgnik on varjanud oma sissetulekuid mitteametlikult töötades. Sellisena on maakohtu seisukohad vastuolulised ja maakohtu määrus ei vasta TsMS § 436 lg –s 1 sätestatud seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi nõuetele. Maakohus ei ole tuvastanud, millises ulatuses on võlgnik oma sissetulekuid mitteametlikult töötades varjanud ja kuidas mõjutas selline võimalik tegevus pankrotivara suurust ning võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, mis oleks PankrS § 171 lg 2 p 5 järgi aluseks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Tähelepanuta on jäänud võlgniku seletus kohtuistungil (lk 107) selles, et töötades mitteametlikult koristas ta ehitustel prahti, töötas söögi eest ja töötasu ei saanud. Seega puuduvad asjas igasugused tõendid selles, et võlgnik mitteametlikult töötades oleks teeninud sellist tulu, mis oleks võimaldanud täita kohustusi võlausaldajate ees ja et ta on selliseid sissetulekuid varjanud pankrotimenetluses. Seega puudus maakohtul seaduslik alus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel.
9.Maakohus märkis kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise põhjusena ka menetluse algatamise perspektiivituse, kuna võlgnik viibib vanglas ja ei saa seetõttu täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Ringkonnakohus eelpool märkis, et võlgniku vangistus kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei välista. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustust ei saa tõlgendada käesolevas menetlusetapis võlgniku õigusi liigselt kitsendavana. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib kohustustest vabastamise

menetlus kesta kuni seitse aastat menetluse algatamisest, mistõttu ei saanud maakohus teha eelotsustust võlgniku poolsete kohustuste täitmise perspektiivi osas suhteliselt pika aja jooksul. Maakohus on ise tuvastanud, et võimalik on ka võlgniku ennetähtaegne vabanemine aastatel 2016-2017, misjärel ei piira võlgniku tööotsinguid enam kinnipidamisasutuse võimalused. Maakohus on oma hinnangutes võlgniku käitumisele jätnud täielikult tähelepanuta Tartu Vangla 21. märtsi 2016 seisukoha (lk 110), mille kohaselt on võlgnik lõpetanud juunis 2015 põhikooli 9. klassi ja õpib käesoleval ajal kutseharidussüsteemis keevitaja kutseõppes ning tema õpimotivatsioon on hea. Võlgnik on eesmärgistatult liikunud kutsehariduse omandamise ja erialasel tööl osalemise suunas. Maakohus ei saanud oma hinnangute andmisel võlgniku motivatsioonile teha tööd lähtuda üksnes 2014. aasta andmetest, vaid pidi arvestama ka viidatud Tartu Vangla seisukohta. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1 tähenduses tuleb kutsehariduse omandamist erialata isiku poolt lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks, kuna erialane haridus annab isikule hilisemalt suuremad võimalused tööturul ja tulu teenimiseks ning seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

10.Asja materjalide kohaselt on 90,31% võlausaldajate nõuetest kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-92-15), et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ei aegu TsÜS § 157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, mistõttu ei saa kohustuste struktuuri arvestades pidada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist vastuolus olevaks menetluse eesmärgiga. Oluline on märkida, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine loob üksnes eelduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Menetluse ajal peab võlgnik täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine toimub PankrS § 175 sätestatud korras, üldjuhul viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus võib tähtaega pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
11.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajatel tuleb kohtule vastav ettepanek esitada. Pankrotihaldur on kohtule teinud ettepaneku (lk 98) kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku kohustusi, isegi mitte kohtu järelevalve all, ei saa täita ise võlgnik, kes kannab vabaduskaotuslikku karistust. Seega tuleb võlausaldajatel leida muu isik võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma.
12.Määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, välja arvatud riigilõiv, mille tasumisest võlgnik on vabastatud ja mis tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval