lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-15474/39

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-15474/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-15474/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.12.20192-19-15474/13Riigikohtu tsiviilkolleegium12.04.20232-19-15474/34Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja02.10.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15474

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi S.M. vastu elatise saamiseks 4036 eurot ja 4036 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellandid: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXXX) ja B.B. (hageja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Vitali Denikin

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: S.M. (kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Aleksei Smelov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 2. oktoobri 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis alates
5.septembrist 2022 kuni A.A. ja B.B. täisealiseks saamiseni välja elatise. Teha selles osas uus otsus, millega lõpetada menetlus alates 5. septembrist 2022 elatise nõude osas.
2.Muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis A.A. ja B.B. kasuks välja elatise
5.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
oktoobrist 2019 kuni 4 septembrini 2022 igakuiselt 150 eurot ja teha selles osas uus otsus, millega mõista perioodi eest 5. oktoobrist 2019 kuni 4 septembrini 2022 A.A. kasuks välja elatis 5400 eurot ja B.B. kasuks 5400 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Rahuldada A.A. ja B.B. apellatsioonkaebused osaliselt.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Kohtulahendi tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada A.A. ja B.B. hagid osaliselt.
5.2.Mõista välja S.M.ilt A.A. kasuks elatis perioodi eest
5.oktoobrist 2019 kuni 4 septembrini 2022 ühtse summana 5400 eurot.
5.3.Mõista välja S.M.ilt B.B. kasuks elatis perioodi eest 5. oktoobrist 2019 kuni 4 septembrini 2022 ühtse summana 5400 eurot.
5.4.Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. hagid tagasiulatuva elatise nõudes.
5.5.Lõpetada menetlus A.A. ja B.B. elatise nõuetes alates
5.septembrist 2022 kuni A.A. täisealiseks saamiseni XXXXXX ja B.B. täisealiseks saamiseni

XXXXXX.

5.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 4. oktoobril 2019 hagi S.M. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 2956 eurot ning alates hagi esitamisest igakuine miinimumelatis. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt elavad hagejad alates 2017. a märtsist emaga. Kostja ei ole hagejatele ülalpidamist andnud.
2.Viru Maakohus mõistis 30. detsembri 2019 tagaseljaotsusega kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 2956 eurot ja igakuise miinimumelatise.
3.Kostja esitas 5. oktoobril 2022 teistmisavalduse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõue ja rahuldada edasiulatuva elatise nõue kummalegi hagejale 150 euro ulatuses.
4.Riigikohus tühistas 12. aprilli 2023 määrusega Viru Maakohtu 30. detsembri 2019 tagaseljaotsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teistimisavaldus rahuldati.
5.Hagejad kinnitasid 4. mail 2023, et nad jäävad 4. oktoobril 2019 esitatud hagi juurde.
6.Kostja leidis vastuses hagile, et hagi tuleks rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidles vastu nõudele mõista välja tagasiulatuv elatis. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Miinimumelatisest väiksem elatis tuleks PKS § 102 lg 2 alusel välja mõista, sest hagejad saavad lapsetoetust 120 eurot kuus. Lisaks on kostjal veel kaks last, kelle õigus ülalpidamist saada võib kahjustuda, kui hagejate kasuks mõistetakse elatis välja miinimummääras. Elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks puuduvad põhjused. Hagejad ei ole kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni kordagi kostjalt ülalpidamist nõudnud ning selline tagasiulatuv nõue on kostja jaoks ebamõistlikult koormav.

MAAKOHTU OTSUS

7.Viru Maakohus rahuldas hagi 2. oktoobri 2023 otsusega osaliselt, mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 150 eurot kuus kummagi hageja täisealiseks saamiseni alates
4.oktoobrist 2019. Tagasiulatuva elatise nõue jäeti rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud kostja sissetulekuga ja asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. aprillist 2023 on hagejatele makstav elatis 260,33 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). MTA tõendi kohaselt oli
1.septembrist 2022 – 31. augustini 2023 kostja sissetulek 22,40 eurot (töövõimetushüvitis) ning hagejate emale väljamakseid tehtud ei ole. Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu. Hagejate emale kuulub kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXXXXXX linn. Mootorsõidukeid hagejate seadusliku esindaja nimel ei ole. Tuvastatud on, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat (C.C ja D.D.). PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-2343, p 11). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651, p 13). Kohtu hinnangul tuleb kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 alusel, kuna kostjal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat. Arvestades kostja varalist seisundit ja asjaolu, et kostjalt mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest (4. oktoobrist 2019), tekib kostjal märkimisväärne kohustus tasuda lisaks igakuisele elatisele elatist hagejatele kuni kohtuotsuse tegemiseni rohkem kui kolme aasta eest. Elatise miinimummääras väljamõistmisel oleksid hagejad oluliselt paremas olukorras kui kostja teised lapsed. Kuna kostja on nõustunud tasuma mõlemale hagejale 150 eurot kuus, tuleb elatis välja mõista selles ulatuses. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille tasumine käiks kostjale üle jõu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, viidates TsMS § 163 lõikele 1.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et elatise nõue on juba lahendatud tsiviilasjas nr 2-22-13145. Kuna Viru Maakohus on juba analüüsinud antud asja

teises tsiviilasjas ja teinud otsuse elatise tasumise kohta alates 05.09.2022. a kuni laste täisealiseks saamiseni, siis oleks pidanud kohus tegema otsuse elatise osas üksnes kuni 04.09.2023. a. (apellatsioonkaebuse sisu arvestades on apellandid eksinud aasta arvuga ja loeb õigeks 2022. aasta) Maakohus on ka ebaõigesti leidnud, et elatis peab olema 150 eurot kuus. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta mõistis elatise välja sellises summas. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei olnud elatist võimalik indekseerida. Kostja on küll viidanud, et tal on veel kaks last, kuid ta ei ole tõendanud, et on neile elatist tasunud. Kohus pole arvestanud ka sellega, et elatisekalkulaator ei olnud kasutatav enne 31. detsembrit 2021. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude.

9.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
5.septembrist 2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega lõpetab menetluse A.A. elatise nõudes alates 5. septembrist 2022 kuni XXXXXX ja B.B. elatise nõudes alates 4. septembrist 2022 kuni XXXXXX. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, milles mõisteti hagejate kasuks välja elatis perioodi eest 5. oktoober 2019 kuni 4. september 2022 igakuiselt 150 eurot kummagi hageja kasuks ja teha selles osas uus otsus, millega mõista nimetatud perioodi eest kummagi hageja kasuks 5400 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Ringkonnakohus möönab, et kuna kostja esitas praktiliselt samaaegselt tagaseljaotsuse teistmisavalduse ja tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi, siis on hagejate elatise nõudes tehtud kahes erinevas tsiviilasjas erinevad lahendid. Käesoleva menetluse asjaoludest nähtub järgmine: 1) hagejad esitasid maakohtule hagi elatise väljamõistmiseks 4. oktoobril 2019; 2) maakohus tegi 30. detsembril 2019 tagaseljaotsuse, millega mõistis kummagi hageja kasuks välja 270 eurot elatist kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise 1. oktoobrist 2018 kuni 3. oktoobrini 2019 kokku 2956 eurot; 3) kostja esitas 5. septembril 2022 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi; 4) kostja esitas 5. oktoobril 2022 Riigikohtule tagaseljaotsuse tühistamiseks teistmisavalduse. Avalduses kinnitas kostja, et sai tagaseljaotsusest teada täitmisteatest
12.augustil 2022. Kostja viibis alates 23.novembrist 2019 kuni 5. jaanuarini 2021 Soomes Helsinki vanglas seoses karistuse kandmisega; 5) maakohus tegi 19. jaanuaril 2023 otsuse (tsiviilasjas nr 2-22-13145), millega rahuldas osaliselt tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise vähendamise hagi ja mõistis alates
5.septembrist 2022. a S.M.ilt välja igakuise elatise: 1) A.A. kasuks 225 eurot 64 senti kuni XXXXXX. a.; 2) B.B. kasuks 191 eurot 79 senti kuni XXXXXX. a. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg tele 3 ja 4. 6) Riigikohus rahuldas 12. aprillil 2023 teistmisavalduse ja tühistas Viru Maakohtu 30.detsembri 2019 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-19-15474 ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus märgib, et kuigi tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud otsuses anti hinnang tühistatud tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurusele, siis nimetatud otsusega mõisteti kostjalt hagejate kasuks elatis välja ja alates 5. septembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni ja otsus selles osas on tsiviilasjas nr 2-22-13145 jõustunud ning sundtäidetav.

19.jaanuaril 2023 sai kostja esindaja kohtuotsuse kätte, seega ei ole võimalik ka nimetatud otsuse teistmine. Ringkonnakohus lõpetab menetluse hagejate nõuete osas alates 5. septembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna selles osas on olemas jõustunud kohtuotsus.
12.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis 5. oktoobrist 2019 kuni 4. septembrini 2022 kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus ja mõistab elatise välja ühtse summana. Asja materjalidest saab järeldada, et kostjal on tekkinud elatise võlg, kostjal on jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus tasuda igakuiselt hagejatele kokku 417,43 eurot kuus (elatise suurus võib indekseerimise tulemusena muutuda), samuti on kostjal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist lisaks hagejatele veel kahele alaealisele lapsele. Asjaolud, kas kostja oma ülalpidamiskohustust teiste laste suhtes täidab, samuti see, kas kostjalt on teised lapsed elatist nõudnud, ei ole käesolevas asjas elatise suuruse määramisel relevantsed. Kohus lähtub seadusest, kostjal on kohustus kõiki oma lapsi ülal pidada ja hagejatele elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ringkonnakohus märgib, et prioriteetne on nn jooksva elatise väljamõistmise otsuse täitmine, kuna hagejad vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Arvestades jooksva elatise suurust ja teisi ülalpeetavaid, peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista välja elatis kummagi hageja kasuks vaidlusaluse perioodi eest arvestusega 150 eurot kuus. Kuna käesolevaks ajaks on kõnealune elatise tasumise periood möödunud mõistab ringkonnakohus elatise välja kummagi hageja kasuks ühtse summana 5400 eurot, mis on mõlema hageja peale kokku 10 800 eurot.
13.Hagejate väide, et maakohus jättis põhjendamatult tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, ei ole õige. Maakohus põhjendas nõude rahuldamata jätmist perioodi 4. oktoober 2018 kuni 4. oktoober 2019 osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendusega (maakohtu otsuse p 5) ja ei korda neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel.
14.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval