A.T. ja K.T. (hagejad) esitasid 4. oktoobril 2019 Viru Maakohtule oma isa, S.M. (kostja) vastu hagi, paludes mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis ning alates hagi esitamisest miinimumelatis.
2.Maakohus võttis 7. oktoobri 2019. a määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale vastuse esitamise tähtaja. Maakohus saatis samal kuupäeval hagi ja selle menetlusse võtmise määruse tähitult väljastusteatega kostja rahvastikuregistrisse märgitud elukohta. Postiteenuse osutaja tagastas hagimaterjalid maakohtule, kuna kostja ei olnud kohal.
3.Maakohus andis 11. novembril 2019 hagejatele tähtaja avaldada kohtule kostja elu- või viibimiskoht. Hagejad teatasid 27. novembril 2019, et nad ei tea kostja tegelikku elu- ja viibimiskohta,
2-19-15474 kuid Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on kostja tagaotsitav ja viibib Soome Vabariigis. Hagejad palusid kohaldada dokumentide avalikku kättetoimetamist ja teha tagaseljaotsuse.
4.Maakohus otsustas 29. novembri 2019. a määrusega teatada kostjale hagejate nõudest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud kostja elukohta saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud, sest kostja ei olnud kohal. Maakohus luges menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks kohtu märgitud ajast ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama. Kohtuteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ajavahemikus 29. november 2019 kuni 1. märts 2020.
5.Viru Maakohus mõistis 30. detsembri 2019. a tagaseljaotsusega kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 2956 eurot ja igakuise miinimumelatise. Tagaseljaotsuse põhjenduste kohaselt toimetati hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Tagaseljaotsuse resolutsiooni kohaselt tuleb tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avalikult. Tagaseljaotsus avaldati 30. detsembril 2019 Ametlikes Teadaannetes ning loeti kostjale avalikult kättetoimetatuks 15. jaanuaril 2020.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 5. oktoobril 2022 teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõue ja rahuldada edasiulatuva elatise nõue kummalegi hagejale 150 euro ulatuses. Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte 12. augustil 2022 kohtutäiturilt. Kostja ei teadnud kohtumenetlusest, kuna ta kandis 23. novembrist 2019 kuni 5. jaanuarini 2021 Soome Vabariigis vanglakaristust. Maakohus ei oleks saanud kostjalt hagejate nõutud elatist välja mõista, kuna kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, keda ta peab ülal pidama, hagejad ei ole kostjalt varem elatist nõudnud ja saavad peretoetust ning lisaks koormab tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjat ebamõistlikult.
7.Hagejad ei vastanud teistmisavaldusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Viru Maakohtu 30. detsembri 2019. a tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks samale maakohtule.
9.Kostja on teistmisavalduse esitanud maakohtu tagaseljaotsuse peale, mille kohaselt toimetati hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Olukorras, kus tagaseljaotsus tehti hagile vastamata jätmise tõttu ja hagi oli kostjale kätte toimetatud avalikult, võib kostja esitada TsMS § 415 lg 1 alusel tagaseljaotsuse peale kaja. Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise korral võib kaja esitada TsMS § 415 lg 2 järgi 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust 2(4)
2-19-15474 või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, nt hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes, võib jõustunud kohtulahendi TsMS § 702 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi poole avalduse alusel teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine ei ole TsMS § 703 lg 2 kohaselt lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Põhjusel, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest nõuetekohaselt teatatud ja ta ei saanud seetõttu menetlusest osa võtta, võib teistmisavalduse TsMS § 704 lg 1 teise lause alusel esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist (vt ka Riigikohtu 14. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-16, p 7 ja selles viidatud kohtupraktika).
10.Kolleegiumi varasema seisukoha järgi, kui kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning samadel asjaoludel oleks võimalik esitada nii kaja (TsMS § 415) kui ka teistmisavaldus (TsMS § 702), võib kostja valida, kumba võimalust ta kasutab (vt Riigikohtu 12. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-57660/28, p 13 ja selles viidatud kohtupraktika). Lisaks on kolleegium varem täpsustanud, et kui tagaseljaotsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada tagaseljaotsuse peale esitatud kajana (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 16). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Õigus valida kaja ja teistmisavalduse esitamise vahel on kostjal nt olukorras, kus temale loeti menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks seaduse nõudeid rikkudes (vt TsMS § 415 lg 1 p 1 ja § 702 lg 2 p 2). Seega on teistmine TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kui tagaseljaotsus on jõustunud, kuid teistmise tähtaeg ei ole möödunud. Teistmine ei ole lubatud, kui tagaseljaotsus ei ole jõustunud, kuna kaja esitamise tähtaeg ei ole möödunud.
11.Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte 12. augustil 2022 kohtutäiturilt. Asja materjalid, mh Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse vastus Riigikohtu 8. veebruari 2023. a päringule (tl 50), ei anna alust kahelda teistmisavalduses märgitu õigsuses. Seega möödus kaja esitamise 30-päevane tähtaeg 13. septembril 2022 (TsMS § 415 lg 2 teine lause). Kostja esitas teistmisavalduse 5. oktoobril 2022, mil tagaseljaotsus oli TsMS § 456 lg 3 järgi jõustunud, kuid möödunud ei olnud TsMS § 704 lg 1 teises lauses sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg. Kuna kostjal oli õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus, ning teistmisavalduse esitamise ajaks oli tagaseljaotsus jõustunud, lahendab kolleegium kostja teistmisavalduse.
12.Kolleegiumi hinnangul on täidetud TsMS § 702 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud alus jõustunud maakohtu lahendi teistmiseks. Maakohus toimetas TsMS § 317 lg-le 1 viidates hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, kuigi avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Kooskõlas TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatuga võib hagimaterjalid toimetada kostjale, kes ei ela registris märgitud aadressil, avalikult kätte üksnes siis, kui tema aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada muul TsMS-i 6. osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt on avaliku kättetoimetamise aluseks asjaolu, et välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 2 alusel võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või vallavõi linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid sama 3(4)
2-19-15474 paragrahvi esimeses lõikes nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Praeguses asjas on kohtutoimikusse lisatud mh isikuandmete päringu väljavõte, millest nähtuvad kostja kontaktandmed (tl 12). Samuti on toimikus politseiasutuse vastus maakohtu 5. veebruari 2019. a päringule kriminaalasjas nr 1-18-10289, mille kohaselt on kostja kuulutatud tagaotsitavaks ning ta on sõitnud 2. veebruaril 2018 Soome Vabariiki ega ole tagasi tulnud. Seejuures on politseiasutus märkinud, et kostja on asukoha kindlakstegemise eesmärgil Schengeni infosüsteemis tagaotsitav ning kui on vajalik tema kinnipidamine ja Eesti Vabariigile loovutamine, palutakse taotleda Euroopa vahistamismääruse väljastamist (tl 13). Ka hagejad olid maakohtule avaldanud, et politseiasutuse andmetel on kostja tagaotsitav ja viibib Soome Vabariigis (tl-d 19–20). Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus saama eelnevast aru, et kostja viibimiskoht võib olla Soome Vabariigis, ning tegema kooskõlas TsMS § 317 lg-s 2 sätestatuga mõistlikke pingutusi kostja leidmiseks. TsMS § 317 lg-te 1 ja 2 õigeks kohaldamiseks oli maakohtul võimalus mh nt nõuda hagejatelt politseiasutuse kinnitust kostja viibimiskoha kohta või pöörduda selle teada saamiseks ise politsei- või muu asutuse poole, samuti kasutada kostjaga kontakti saamiseks maakohtule teada olevat kostja telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Olukorras, kus maakohtule oli teada, et kostja oli varem olnud tagaotsitav ja lahkunud Soome Vabariiki, ei olnud kohtul kolleegiumi arvates ilma uusi andmeid saamata alust eeldada, et välisriigis ei ole võimalik kostjale hagimaterjale nõuetekohaselt kätte toimetada. Välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, kui saaja asukohariik ei osuta selleks tõenäoliselt abi (vt ka nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9 ja selles viidatud kohtupraktika).
13.Kolleegium märgib lisaks, et maakohus pidanuks kostja leidmiseks lähtuma TsMS § 317 lg-st 2. Enne 20. veebruari 2023 kehtinud TsMS §-s 3161 märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei kohaldunud olukorras, kus saaja aadress ei olnud teada (art 1 p 2). Erinevalt viidatust reguleerib alates 20. veebruarist 2023 kehtiva TsMS §-s 3161 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2020/1784 mh aadressipäringute tegemiseks antavat abi (art 7).
14.Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.