Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebekord ja tähtaeg

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi ja vastuhagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha ning lg 2 järgi võib kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Eeltoodu alusel on otsuse põhjendav osa lihtsustatud vormis. II

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD

Üürileandja OÜ A.L. KAPITAL ning R W ja K K sõlmisid 08.08.2023 ühe aastase tähtajaga (s.o 18.08.2023 kuni 31.08.2024) eluruumi üürilepingu nr xxx (edaspidi leping), mille esemeks oli xxx elamus asuv korter nr xxx, samas hoones asuv panipaik nr xxx ning parkimiskoht nr 1xxx8. Üür oli kuus 815 eurot, millele lisandusid kõik lepingu esemete kasutamisega seotud kõrvalkulud (lepingu p 3.2). Pooltevaheline leping on lõppenud ennetähtaegselt. Kostjad on üüripinnad tagastanud 22.04.2024, mille kohta on koostatud eluruumi ja sisustuse üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktist nähtuvalt tagastati üüripind oluliste puudustega. 22.04.2024 akti on üürnik R W allkirjastanud koos kinnitusega hüvitada puudustest tekkinud kahju koos saamata jäänud üürituluga. Üürileandja on 14.06.2024 esitanud üürnikutele kahju hüvitamise nõude, millele üürnik R W on 02.08.2024 vastanud keeldumisega. Üürileandjale on tekkinud üüripinna puudustega seoses kahju. Hageja kahju on järgmine: 1240,00 eurot on seotud korteri seinte värvimise ja parandamisega ning liistude vahetamisega (arve 1852); Remonttöödega seotud saamata jäänud tulu 4 päeva eest summas 105,00 eurot; Kohtueelsed kulutused õigusteenusele summas 322,00 eurot; Kiviparketi vahetus summas 420,00 eurot; Parkimiskoha seina kahjustused summas 240,00 eurot; Ahju parandamine 100,00 eurot; Valgusti parandamine 140,00 eurot; Lisakoristus 160,00 eurot; Parketi vahetamine esikus 200,00 eurot.

2

Lisaks on kostjatel kõrvalkulude võlg perioodi 01.04.2024 kuni 22.04.2024 eest kokku 87,38 (arve 1889). Kostjate võlg ja hagejal tekkinud kahju on kokku 3014,38 eurot, mille hageja arvestas osaliselt kaetuks deposiiti tasutud summaga 815 eurot ja mille tulemusel on võlg 2199,38 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist arve nr 1852 tasumata jätmise eest alates 30.04.2024 kuni hagi esitamiseni 06.08.2024 99 päeva eest 0,1% päevas 122,76 eurot ja arve nr1889 tasumata jätmise eest alates 21.05.2024 kuni hagi esitamiseni 06.08.2024 kokku 78 päeva eest summas 6,82 eurot. Üürnikud said enda kasutusse täiesti uue, varasemalt kasutamata eluruumi ning parkimiskoha ja etteheidetavad puudused on seotud füüsiliste kahjustustega, mis on nähtuvad 22.04.2024 üleandmise aktist. Seintel esinevad värvikahjustused; lõhutud laelamp ja katkine elektripliit ei ole tavapärane kulumine ehk kulumine, mis tekib uuel korteril kaheksa kuu pikkuse kasutamise ajal, sest üürnikud kasutasid korterit kaheksa kuud. Laiaulatuslik õlikahjustus parkimiskohal pole seotud parkimiskoha loomuliku kulumisega. Üürnikud ei ole üürilepingu eset kasutanud heaperemehelikult, nagu on kokku lepitud üürilepingu p-s 4.1.4 ning üürileandjal on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on seotud üüritud eluruumi ning parkimiskoha juures puuduste kõrvaldamisega. Hageja palub välja mõista solidaarselt R Wilt ja K Kilt 2328,96 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 2199,38 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised hagi esitamise seisuga (s.o 06.08.2024) summas 129,58 eurot ning rahuldatud põhinõude summalt (2199,38 eurot) kohustada kostjaid hagejale tasuma viivist 0,1% päevas TsMS § 367 alusel, alates 07.08.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostjate kanda. III

KOSTJATE VASTUVÄITED

R. W vastas hagile, et vastuväited puuduvad, kuid soovib saada kompromissi, menetluskulud palus jätte poolte kanda. Koos vastusega esitas oma vastuse hageja nõudekirjale. Selle kohaselt tagab tagatisraha hageja nõudeid üürniku vastu ja seda võiks kasutada. Üürnik esitas varasemalt tagatisraha tasaarvestuse ja nõuded on rahuldatud. Lepingu p 3.8 tühine. Üürileandja ei saa nõuda kapitaalremondi kulu hüvitamist, arvestada tuleb reaalse kulumisega. Kulud on põhjendamatult suured. Tegemist on tavapärase kulumiga, sj kodutehnika puhul. Parkimiskoha kulud on üllatuslikud. Kostja K K ei ole hagile vastust esitanud. IV

KOHTU PÕHJENDUSED

A VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1, p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 113, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult 3

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi võib varalina kahju olla otsene varaline kahju, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, lg 4 järgi võib kahjuks olla saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 7 II lause sätestab, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 I lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega, lg 1.1. 1. lause sätestab, et eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks 4

vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. VÕS § 278.1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine. VÕS § 308 lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega, lg 2.1. sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutuss VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel, lg 4 kohaselt siis, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. B Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga nr xxx, et kostjad (edaspidi ka üürnik) sõlmisid 08.08.2023 hagejaga lepingu selle p-i 1.3 järgi perioodiks 18.08.2023 kuni 31.08.2024. Lepinguga on tõendatud, et lepingu esemeks oli xxx elamus asuv korter nr xxx koos samas hoones asuva panipaigaga nr xxx ning parkimiskohaga nr xxx (edaspidi ka lepingu ese). Lepinguga on tõendatud, et kostjad olid üürnikud ja nad kohustusid lepingu p 3.2 järgi maksma üüri kuus 815 eurot ja lisaks kõrvalkulud (dtl 10). Hageja on tõendanud kohtule esitatud aktiga, et kostjad võtsid üüritud ruumid vastu 18.08.2023 aktiga ning neil ei olnud üüritud ruumide kohta pretensioone, üüritud ese oli korras, kahjustusteta (dtl 14). Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 271, § 292 lg 1, 1.1 järgi eluruumi ja mitteeluruumide (panipaik, parkimiskoht) üürileping, kuna kostjad olid kohustatud tasuma esemete kasutamise ees üüri ja kõrvalkulusid ning lepingu esemel ei olnud mingeid puudusi, kahjustusi. Hageja selgitas istungil, et üüritud ruumid olid uued. Hageja on tõendanud kohtule esitatud eluruumi üürilepingu lõpetamise ja vastuvõtu aktiga 22.04.2024 (dtl 15), et pooltevaheline leping on lõppenud ennetähtaegselt ja kostjad on ruumid vabastanud 22.04.2024. Kostjad pole neid väiteid ka vaidlustanud. Seega lasus kostjatel kui üürnikel kohustus VÕS § 334 lg 1 järgi üüritud ruumid tagastada samas seisundis nagu nad said need enda kasutusse. Lepingu p 4.1.1 järgi kohustub üürnik kasutama elu- ja abiruume vastavalt nende sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma eluruumi ning sisustust hävimise ja kahjustumise eest. Lepingu p 4.1.14 sätestab, 5

et üürniku kohustub andma lepingu kehtivuse viimasel päeval eluruumi vabastamisel üürileandjale üle eluruumi ja sisustuse töö- ja kasutuskorras olevatena ning seisukorras, mis vastab eluruumi ja sisustuse esialgsele seisukorrale lepingu alguses (fikseeritud DVD-l), s.t. üürnik kohustub likvideerima eluruumi ja sisustuse tavapärasest lepingujärgsest kasutamisest tuleneva hariliku kulumise, halvenemise, kahjustumise ja/või kandma sellega seotud kulud vastavalt üürileandja poolt esitatud nõudele. Juhul, kui üürnik soovib ise taastada eluruumi ja sisustuse esialgse seisukorra, peavad kõik sellised tööd olema eelnevalt kirjalikult üürileandjaga kooskõlastatud, seejuures ei ole üürileandjal kohustust nõustuda üürniku sooviga ise töid teostada. Esitatud aktiga 22.04.2024 (dtl 15) ja fotodega (dtl 17-36, 214) on hageja tõendanud, et üüritud ese (eluruum, parkimiskoht) tagastati puudustega: Eluruum oli puhastamata, sealhulgas olid puhastamata sanitaarruumid, plaatide vuugid, ahi, külmkapp; Korteri seinad olid kahjustatud esikus, elutoas ning magamistubades; Elutoa laelamp oli lõhutud; Magamistoa ukseliist oli lahtine; Elektrikapi ees olev parkett oli kahjustatud; Magamistoa nr 2 uks oli kahjustatud; Parkimiskohal olid suured õlikahjustused ning parkimiskoha juures olev sein oli värvikahjustustega. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud, et ajal, mil kostjad kasutasid üüritud eset, on see saanud kahjustada ning viidatud kahjustused ei ole loomulik asja kulumine, mille eest üürnikud ehk kostjad ei vastuta VÕS § 334 lg 2 2. lause järgi. Isegi kui need kahjustused oleksid vaadeldavad loomuliku kulumina, oleks kostjatel VÕS § 334 lg 2.1 ja lepingu p 4.1.14 järgi ka kohustus selle loomuliku kulumise tagajärjed kõrvaldada. Kostjad pole tõendanud, et nad tagastasid üüritud ruumid VÕS § 334 lg 1 järgi samas seisundis nagu nad said akti alusel need kasutamiseks. Seega on kostjad rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 334 lg 1, lepingu p -st 4.1.1 tulenevat üüritud eseme korrashoiu kohustust. Lepingu p 4.1.8 1. lause järgi peab üürnik hüvitama täielikult kohustuse rikkumisest üürileandjale tekkinud kahju, sh eluruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju ja remondikulud. Lepingu p 5.3 sätestab, et üürileandjal on õigus nõuda peale lepingu lõppemist eluruumi parandamist ja/või remontimist, et eluruumi seisukord viia vastavusse algse olukorraga. Üürnik kohustatud parandamis- ja/või remonttööde kulud katma. Lepingu p 5.4 sätestab, et kui üürnik tagastab üürileandjale koristamata eluruumi, võib üürileandja esitada koristustööde eest üürnikule arve, vastavalt koristustööde maksumusele. Lepingu p 5.5 sätestab, et üürnikul tuleb hüvitada kõik kulud, mis on seotud eluruumi koristamise ning parandamisega, samuti tuleb üürnikul hüvitada eluruumi parandamise ajal üürileandjale saamata jäänud üüritulu. Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotodega (dtl 30-36), et üürileandja on eluruumi seinad üle värvinud, vahetanud kahjustatud kiviparketi. xxx OÜ ehitus- ning koristustööde kalkulatsiooniga on hageja tõendatud, et parkimiskoha seinte värvimisega seotud tööd on 240 eurot (dtl 59), parkimiskoha kiviparketi vahetusega seotud kõik kulud on 420 eurot (dtl 60), korteri esiku parketi vahetamise kulu on 200 eurot (dtl 61), korteri koristuskulud on 160 eurot (dtl 62); ahju parandamise kulu on 100 eurot ja valgusti parandamise kulu 140,00 eurot, kokku 240 eurot (dtl 63). Hageja on tõendanud kohtule esitatud arvega nr 1852, et korteri seinte värvimise, parandamisega ja liistude vahetamise kulud on 1240 eurot. Kuna hageja on tõendanud ruumide taastamise kulusid, on need kulud hageja varaline kahju VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, ja § 132 lg 3 järgi, mis on seoses kostjate poolt VÕS § 334 lg 1 ja lepingu p 4.1.1 tuleneva kohustuse rikkumisega ja mis pidi olema ettenähtav rikkumise tagajärjena kostjatele VÕS § 127 lg 3 järgi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostjatele saadetud e-kirjaga (dtl 178, 07.10.2024 lisa 2), et algselt pidi toimuma korteri üleandmine 16.04.2024 kuid see jäi ära, kuna korteris olid kahjustused ning samas kirjas on hageja saatnud kostjatele info kahjustatud seinte värvitooni taastamiseks. Nii on hageja tõendanud, et kostjatel oli võimalik ise puudused kõrvaldada, mida ei tehtud. Hageja on 6

tõendanud kohtule esitatud võrdlevate hinnapakkumistega (dtl 171, 07.10.2024 lisa 1), et hageja kulud parandamistöödele on mõistlikud VÕS § 132 lg 3 järgi ja on kooskõlas hageja esitatud kalkulatsioonidega. Kui kostjad oleksid kas taganud üüritud eseme korrashoiu või kõrvaldanud ise tekkinud kahjustused, võinuks nad hageja ärakuulamisel antud selgituste kohaselt hoida kokku 100 eurot, ent kostjad pole ise kahjustusi likvideerinud. Nii tuleb neil VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 132 lg 3 ja lepingu p 4.1.8 1. lause, p -de 5.3-5.5 järgi hagejale nõutud ulatuses kahju hüvitada. Üürileping lõppes 22.04.2024. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 14.06.2024 nõudekirjaga, et palus kostjatel kahju hüvitada ja andis tähtaja 29.06.2024 kahju hüvitamiseks (dtl 38). Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja R. Wi kirjaga (dtl 43), et üürnik vaidles nõudele vastu, soovis kompromissi ja palus tasaarvestust. Seega on hageja tõendanud, et ta esitas 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist oma nõude kostjatele ning kostjatel ei olnud veel selleks ajaks tekkinud VÕS § 308 lg 3 järgi tagatisraha tagastamise nõuet, mistõttu ei saanud kostjad ise tasaarvestada 02.08.2024 (dtl 43) vastuses hageja nõudekirjale oma tagatisraha nõuet hageja kahju hüvitamise nõudega VÕS § 198, § 197 lg 1 järgi. Seega ei lõppenud hageja nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi kostjate vastu kostja R. Wi 04.08.2024 avaldusega. Nii sai hageja tasaarvestada eelviidatud sätete alusel oma nõude hagiavaldusega, milles hageja on tagatisraha arvelt nõuet vähendanud. Hageja nõudekirjast nähtub, et hageja on kasutanud oma õiguste maksmapanemiseks õigusabi teenust ning märgitud kulu on VÕS § 128 lg 1, 2 järgi hageja varaline kahju. Ka sellise kahju tekkimine on VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav ka kostjatele, et kui nad oma lepingust tulenevat asja korras tagastamise kohustust ei täida ja üüritud asja kahjustusi ei hüvita, võib hageja oma nõude maksma panemiseks kasutada õigusabi, millega kaasnevad kulud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud advokaadibüroo 31.05.2024 arvega nr 20240517, et esindaja poolt osutatud õigusabi kulud on 649,04 eurot (dtl 65). Hageja on nõudnud märgitud kulusid kui kahju hüvitamist käibemaksuta 322 eurot. Nii tuleb kostjatel ka selline kahju 322 eurot hagejale hüvitada VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi. Hageja on väitnud, et seoses remondiga jäi tal saamata tulu 105 eurot 4 kalendripäeva eest. Kohtu hinnangul on märgitud kulu kui kahju põhjendatud ja ettenähtav rikkumise tagajärjena üürnikule, kuna üürnik rikkus VÕS § 334 lg 1, lepingu p -st 4.1.1 tulenevat üüritud eseme korrashoiu kohustust, mille tõttu pidi hageja tegema üüritud eseme parandus-, remondi -ja koristustöid (tõendatud, vt otsus eespool). Sellise üüritulu saamata jäämine on kahju VÕS § 128 lg 4 järgi ja pidi olema üürnikule VÕS § 127 lg 3 kohaselt üheselt arusaadav, et parandus-, remondi -ja koristustööde tegemisel tekib ajakulu, mille tõttu ei saa üürileandja asja uuesti üürile anda ja tulu teenida. Nimetatud saamata jäänud kulu kui kahju hüvitamise kohustus tuleb üürnikul VÕS § 76 lg 1, 2 järgi ka lepingu p-st 5.3. Seega saab hageja nõuda kostjatelt vastava kahju hüvitamist VÕS § 76 lg 1, 2, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, 4, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi. Hageja väidetel jäid kostjad võlgu kõrvalkulude kohustuste täitmisega perioodi eest 01.04.202422.04.2024 summas 87,38 eurot, mis nähtub üürnikule esitatud arvest nr 1889 (dtl 64). Viidatud arve järgi tuli üürnikul tasuda ka kindlustusmakseid 1,58 eurot, mis on kooskõlas lepingu p -st 3.2 ja VÕS § 292 lg 1.1, mille järgi tuleb üürnikul tasuda ka kõrvalkuludena kindlustusmakseid. Kostjad pole väitnud, et kõrvalkulud on tasutud, seega on nad rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingu p-st 3.2 ja § 292 lg 1, 1.1 tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõua sellise kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 292 lg 1, 1.1 järgi. Kõike ülaltoodud arvestades, on tõendatud, põhjendatud hageja kahju ja kõrvalkulude nõue kokku 3014,38 eurot, mille hageja tasaarvestas tagatisrahaga 815 eurot ja mis teeb järgi jäävaks nõudeks 2199,38 eurot. Lepingu p 3.11 sätestab, et kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumisega viivitamisel kohustub üürnik tasuma viivist 0,1% (null koma üks protsenti) iga viivitatud kalendripäeva eest. 7

Pooled sõlmisid lepingu 08.08.2023, mil seadusjärgne viivis oli VÕS § 113 lg 1 2. lause ja § 94 järgi 12% aastas (VÕS § 94 järgne määr Eesti Panga andmetel oli 4%, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi 8%), mis teeb kalendripäeva määraks 0,03%. Seega ületab lepingus sätestatud määr seadusjärgse määra 3- kordset määra ja VÕS § 287.1 lg 2 järgi on lepingu tingimus viivise päevamäära osas tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel arvutab kohus ise ümber viivisenõude. Hageja nõudis kostjalt kahju osalist hüvitamist 1240 eurot arve nr 1852 26.04.2024 järgi hiljemalt 29.04.2024 (dtl 55), mis puudutas üüritud eseme seinte parandustööde, liistude vahetamise kulusid. Seega muutus nimetatud osas kahjunõue sissenõutavaks 29.04.2024 VÕS § 82 lg 7 II lause järgi. Kostjad pole väitnud, et kõrvalkulud on tasutud ja üürnik ei saanud seda ka tasaarvestada (vt otsus eespool). Nii on kostjad kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes alates 30.04.2024 ning hagi esitamise aja (06.08.2024) seisuga on viivis kahjuhüvitiselt 1240 eurolt seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6 järgi 42,44 eurot. Hageja nõudis kostjatelt kõrvalkulude tasumist 87,38 eurot arve nr 1889 30.04.2024 järgi hiljemalt 20.05.2024. Lepingu p 3.2 järgi tuli kõrvalkulud tasuda vastavalt arvele, kuid hiljemalt iga kalendrikuu

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda, § 165 lg 3 1. lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

8

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on lõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, § 175 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja soovis kostjatelt saada põhivõlga 2199,38 eurot ja viivist 129,58 eurot (kohus ei arvesta siinkohal edasiulatuvat viivist). Kohus mõistis kostjatelt välja põhivõlga 2199,38 eurot, viivist 44,75 eurot (arvestamata siinkohal edasiulatuvat viivist). Hagi kuulus 96,4% ulatuses rahuldamisele (2244,13/2328,96*100). Nii jäävad hageja menetluskulud 96,4% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 3,6% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on 10.02.2025 nimekirja järgi tasutud lõiv 420 eurot ja esindaja kulud 1750 eurot, millele lisandub ärakuulamise aja kulu ca 20 minutit. Esindaja tasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub tasu määrata käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Nimekiri on kostjatele kätte toimetatud 14.02.2025 koos protokolliga, millest nähtuvalt oli kostjatel võimalik kuludele vastata 21.02.2024 ja esitada oma kulude nimekiri 14.02.2025. Kostjad ei ole käesoleva aja seisuga oma kulude nimekirja esitanud ega arvamust hageja menetluskuludele. Kohus kontrollib TsMS § 175 lg 1 järgi hageja lepingulise esindaja kulusid. Arvestuse kohaselt on kulunud esindajal asja materjalidega tutvumiseks, hagi esitamiseks, arvamuse koostamiseks kokku 12,5 tundi, millele lisandub ärakuulamise aeg 20 minutit. Seega on esindustööks kulunud aega veidi vähem kui 2 8-tunnilist tööaega. Esindaja tehtud töö vastab asja mahule, keerukusele ja on seega põhjendatud. Esindaja 20 minuti tasu (ärakuulamise aeg) on 46,66 eurot (20*140/60), millele lisandub ülejäänud tööaja 12,5 tunni eest tasu 1750 eurot. Nii on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi kokku 1796,67 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel lõivu 420 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 2216,67 eurot, millest kostjad peavad hüvitama 96,4% ehk 2136,87 eurot. Kostjatelt tuleb hagejale solidaarselt välja mõista 2136,87 eurot ning hageja taotluse alusel ka TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Kostjate menetluskulude rahaline suurus jääb kindlaks määramata nende puudumise tõttu.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.