Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse (eestkostetava) nimel tehingu tegemiseks XX esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaat Veljo Viiloli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: vandeadvokaat Veljo Viilol
esindajad
Vastustaja (avaldaja): Kohtla-Järve Linnavalitsus, esindaja Ljudmilla Jantšenko
RESOLUTSIOON
1.Uuendada vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt tsiviilasjas nr 2-14-51737 Viru Maakohtu
17.detsembri 2014 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemine.
3.Tühistada Viru Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus osaliselt vandeadvokaat Veljo Viiloli
26.novembri 2014 taotluse rahuldamata jätmise osas.
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Veljo Viiloli
26.novembri 2014 taotlus osaliselt summas 307,09 eurot.
5.Muus osas jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus muutmata.
6.Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „6.1. Rahuldada vandeadvokaat Veljo Viiloli 29.05.2014 taotlus osaliselt summas 378,91 eurot (riigi õigusabi tasu suurus 324 eurot + hüvitatavad sõidukulud 45,76 eurot) ja 26.11.2014 taotlus osaliselt summas 307,09 eurot (riigi õigusabi tasu suurus 228 eurot + hüvitatavad sõidukulud 79,09 eurot).
6.2.Määrata OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo vandeadvokaat Veljo Viilolile riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 686 eurot.“
6.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud vandeadvokaat Veljo Viiloli kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus määras 12. mai 2014 määrusega XX esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kohtumääruse võttis RIS kaudu täitmisele vandeadvokaat Veljo Viilol.
2.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 29. mail 2014 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadil õigusabi osutamisele 10 pooltundi (315 eurot ilma käibemaksuta). Lisaks sellele taotles vandeadvokaat sõidukulude hüvitamist summas 105,60 eurot (ilma käibemaksuta) ja hüvitist sõidule kulutatud aja eest summas 30 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku moodustas õigusabikulu taotluse kohaselt 450,60 eurot, millele lisandus käibemaks 20% summas 90,12 eurot, kokku 540,72 eurot.
3.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 26. novembril 2014 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadil õigusabi osutamisele kokku 4 pooltundi (60 eurot + 40 eurot). Lisaks sellele taotles vandeadvokaat sõidukulude hüvitamist summas 257,70 eurot (ilma käibemaksuta) ja hüvitist sõidule kulutatud aja eest summas 75 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku moodustas õigusabikulu taotluse kohaselt 432,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20% summas 86,54 eurot, kokku 519,24 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2014 määrusega vandeadvokaat Veljo Viiloli 29. mai 2014 taotluse summas 378,91 eurot ning 26. novembri 2014 taotluse summas 116,36 eurot, kokku summas 495,27 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei täitnud alaealist esindanud vandeadvokaat oma kohustusi nõuetekohase hoolsusega. Kuivõrd vandeadvokaat ei ole kohtule esitanud ühtegi kuludokumenti, hüvitas kohus sõidukulud vastavalt määruses toodud arvestusele (kütuse hind 1,30 eur/l ja keskmine kütusekulu 10 l/100 km). Maakohus rahuldas 29. mai 2014 taotluse 8 pooltunni ulatuses summas 240 eurot, millele lisanduvad sõidukulud summas 45,76 eurot ning ajakulu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks summas 30 eurot (315,76 eurot + käibemaks 20% summas 123,42 eurot, kokku 378,91 eurot). Maakohus rahuldas 26. novembri 2014 taotluse 2 pooltunni ulatuses summas 60 eurot, millele lisanduvad sõidukulud summas 21,97 eurot ning ajakulu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks summas 15 eurot (96,97 eurot + käibemaks 20% summas 19,39 eurot, kokku 116,36 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. detsembri 2014 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis sõidukulud hüvitamata ning taotlused
24.oktoobri 2014 ja 13. novembri 2014 toimingute osas rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub teha uue määruse, millega hüvitada sõidukulud täielikult ning määrata tasu 24. oktoobri 2014 ja
13.novembri 2014 toimingute eest.
27.jaanuari 2015 menetlusdokumendis taotles määruskaebuse esitaja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastustajana kaasamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohtumääruse kuupäev õige; 2) on maakohus meelevaldselt ja vastuolus tegelike asjaoludega leidnud, et esindaja esmane arvamus oli koostatud lohakalt. XX ja tema esindaja said lähtuda ainult neist andmetest, mis olid avalduses toodud, neile ei saanud olla teada avaldaja poolt algselt kindlaks tegemata pärandvara koosseis; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et esindaja ebapiisava ettevalmistuse tõttu tuli pidada 2 kohtuistungit. Esindavata külastamine vanglas pärast kohtuistungit oli tingitud avaldaja poolt pärandvara kohta ebapiisavate andmete esitamise tõttu; 4) ei ole kohus võtnud seisukohta seoses õigusabi osutamise kohta jõudmise aja ja sõidukuluga (29. septembri 2014 istung); 5) jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks, milline peaks olema see kuludokument, mis tõendaks sõiduauto kasutamist. Maakohus oleks pidanud andma määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu arvestus on meelevaldne ning vastuolus korra p-ga 61-63 ning 52-54.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Kohtla-Järve Linnavalitsus leidis, et vandeadvokaat Veljo Viilol on täitnud oma kohustusi piisava hoolega lähtudes tema valduses olnud teabest. Sõidukulu tõendava dokumendi puudumise küsimuse jättis vastustaja kohtu lahendada.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
7.Tartu Ringkonnakohus peatas 23. veebruari 2015 määrusega määruskaebuse menetlemise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus tuleb tühistada osaliselt vandeadvokaat Veljo Viiloli 26. novembri 2014 taotluse rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Veljo Viiloli 26. novembri 2014 taotlus osaliselt kokku summas 307,09 eurot. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus peatas 23. veebruari 2015 määrusega TsMS § 477 lg 1 ja § 356 alusel määruskaebuse menetlemise seniks, kuni on selgunud Riigikohtu seisukoht riigi õigusabi korras hüvitamisele kuuluvate sõidukulude osas. Kuivõrd käesolevaks ajaks on Riigikohtu seisukoht selgunud (Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016 otsus nr 3-2-1-40-15), tuleb menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel uuendada.
10.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 27. jaanuari 2015 menetlusdokumendis (tl 180) taotluse Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastustajana kaasamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas puudub vajadus Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastustajana kaasamiseks. Riigikohus võttis seisukoha riigi õigusabi korras hüvitamisele kuuluvate sõidukulude osas 26. aprilli 2016 otsuses nr 3-2-1-40-15, kusjuures nimetatud asjas on omapoolse arvamuse esitanud ka justiitsminister. Ringkonnakohus märgib, et vandeadvokaat Veljo Viilol ei ole oma taotlust ka põhjendanud.
11.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrus kannab ebaõiget kuupäeva (17. oktoober 2015). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määrus tehtud 17. detsembril 2015. Ringkonnakohus lähtub määruse tegemise kuupäevast, s.o 17. detsembrist 2015.
12.Käesolevas tsiviilasjas on vandeadvokaat Veljo Viilol esitanud kaks taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks – s.o 29. mai 2014 taotlus (tl 26-29), mille kohaselt moodustavad riigi õigusabi tasu ja kulud 540,72 eurot (koos käibemaksuga) ning 26. novembri 2014 taotlus (tl 149-151), mille kohaselt moodustavad riigi õigusabi tasu ja kulud 519,24 eurot (koos käibemaksuga), kokku seega 1059,96 eurot (koos käibemaksuga). Vaidlustatud määrusega on maakohus rahuldanud 29. mai 2014 taotluse summas 378,91 eurot ning
26.novembri 2014 taotluse summas 116,36 eurot, kokku summas 495,27 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on vandeadvokaat Veljo Viilol vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis sõidukulud hüvitamata ja taotlused 24. oktoobri 2014 ja 13. novembri 2014 toimingute osas rahuldamata. Samuti viitab määruskaebuse esitaja asjaolule, et maakohus ei ole võtnud seisukohta 24. septembri 2014 toimingu ja sõidukulude osas. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus tasutaotlused rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
13.Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamist reguleerib Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest
makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi nimetatud kord). 29. mai 2014 taotluses kajastatud toimingute puhul kuulub kohaldamisele perioodil 17. märts 2014 kuni 31. august 2014 kehtinud kord. 26. novembri 2014 taotluses kajastatud toimingute puhul kuulub kohaldamisele perioodil 1. september 2014 kuni 30. september 2014 kehtinud kord (24. septembri toimingud), 1. oktoobrist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014 kehtinud kord (24. oktoobri 2014 toimingud) ja 1. novembrist 2014 kuni 30. aprillini 2015 kehtinud kord (13. novembri 2014 toimingud).
14.Riigikohtu üldkogu tegi 26. aprillil 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-40-15 otsuse, millega tunnistas riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 laused 1-3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014 otsusega kinnitatud ning 30. septembri 2014, 7. aprilli 2015, 15. septembri 2015 ja 12. jaanuari 2016 otsustega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (jõustunud 1. oktoobril 2014) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Sama otsusega tunnistas Riigikohus riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuar 2010 kuni 30. september 2014 kehtinud, riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid põhiseaduse vastaseks. Riigikohus lükkas nimetatud punktide jõustumise teatud eranditega edasi kuue kuu võrra arvates otsuse jõustumisest. Seega saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel lähtuda perioodidel 17. märts 2014 kuni 31. august 2014 ja 1. november 2014 kuni 30. aprill 2015 kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, arvestades seejuures Riigikohtu 26. aprilli 2016 otsuse resolutsioonis nimetatud erandeid.
15.Maakohus leidis, et 24. oktoobri 2014 sõidukulud summas 105,60 eurot ei ole põhjendatud, sest toiming toimus kohtu korraldusel ning põhjusel, et esindaja ei täitnud oma tööülesanded selleks ettenähtud hoolsusega. 16. mai 2014 ja 13. novembri 2014 sõidukuludega seoses leidis maakohus, et kuludokumentide esitamata jätmise tõttu tuleb esindajale hüvitada sõidukulud vastavalt määruses toodud arvestusele (kütuse hind 1,30 eur/l ja keskmine kütusekulu 10 l/100 km), 16. mai 2014 põhjendatud sõidukulud on 45,76 eurot ja 13. novembri 2014 põhjendatud sõidukulud on 21,97 eurot.
16.Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 p-64 asunud seisukohale, et peab põhjendatuks lükata otsuse jõustumine edasi kõikide eespool käsitletud tasude ja kulude kordade ning nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas, v.a tasude ja kulude kordade p-de 51-54 osas ja nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas ning tasude ja kulude kordade lisade nende punktide osas, mis sisaldavad käesolevas asjas asjassepuutuva tasude ja kulude korra (s.o Eesti Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014 otsusega kinnitatud ning 30. septembri 2014, 7. aprilli 2015, 15. septembri 2015 ja 12. jaanuari 2016 otsustega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (jõustunud 1. oktoobril 2014)) p-des 51-54 sätestatutega identseid sätteid. Eeltoodut arvestades ei saa lähtuda käesoleva määruse p-s 10 nimetatud kordade sõidukulude regulatsioonist, kuivõrd vastavasisulised punktid on põhiseaduse vastased ning kehtetud.
17.Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et esindaja kasutas riigi õigusabi osutamisega seoses sõiduautot, s.o sõitis Tallinnast Viru Vanglasse ning Jõhvi kohtumajas toimuvatele istungitele.
Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 p-des 73 ja 74 leidnud, et vastavasisuliste punktide põhiseaduse vastasuse ja kehtetuse tõttu tuleb sõidukulude hüvitamise küsimus lahendada analoogia alusel. Üldkogu pidas põhjendatuks lähtuda sõiduauto kasutamise kulude suuruse määramisel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 määruse nr 164 („Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“) §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.
18.Maakohus leidis, et 16. mai 2014 põhjendatud sõidukuludeks on 45,76 eurot. Teekonna pikkust (s.o 352 km) arvestades teeb see 0,13 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, mis on omakorda kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 määruse nr 164 §-ga 5. Kulu summas 45,76 eurot vastab ka eelduslikule tegelikule kulule, mis tekkis 2014 mais keskmise sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Viru Vangla (Jõhvi)-Tallinn (352 km).
19.Maakohus leidis, et 13. novembri 2014 põhjendatud sõidukuludeks on 21,97 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kütusekulu jagamine 2-ga ei ole põhjendatud. See oleks põhjendatud üksnes juhul, kui samal päeval oleks esindaja olnud Jõhvi kohtumajas mitu istungit, kuid seda ei ole määruses välja toodud. Ka esindaja ise ei ole palunud kulu 2-ga jagada (erinevalt 24. septembri 2014 sõidukulust). Seega on põhjendatud sõidukuluks 43,94 eurot (21,97 x 2), mis teekonna pikkust (s.o 338 km) arvestades teeb 0,13 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, olles omakorda kooskõlas eespool viidatud sättega. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kulu summas 43,94 eurot ka eelduslikule tegelikule kulule, mis tekkis 2014 novembris keskmise sõiduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn.
20.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et 13. novembri 2014 kohtuistungil esindamise tasu ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt oli varasema (24. oktoobri 2014) kohtuistungi edasilükkamine ning uue istungi määramine seotud eelkõige sellega, et avaldajal puudub täielik informatsioon pärandvaral lasuvate kohustuste kohta. Olukorras, kus avaldaja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks, ei ole maakohtu etteheited esindajale põhjendatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 128-129) algas istung kl 14.30 ja lõppes kl 15.10. Tasutaotluses märgitud ajakulu 1 h on seega põhjendatud ja esindaja tasuks tuleb määrata 40 eurot. Samuti tuleb esindajale määrata tasu sõidule kulutatud aja eest, s.o tasutaotlusest nähtuv 30 eurot.
21.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et 24. septembri 2014 sõidukulusid ei ole vaidlustatud määruses käsitletud. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 99-100) toimus 24. septembril 2014 kohtuistung, seega tuli esindajal sõita Tallinnast Jõhvi. Sõidukulude hüvitamisel lähtub ringkonnakohus Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 määruse nr 164 §-ga 5 kooskõlas olevast kulust 0,13 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta ning leiab, et põhjendatud sõidukuluks on seega 21,97 eurot (338 km x 0,13 eur/km, mis tuleb jagada 2-ga vastavalt esindaja enda taotlusele). Samuti tuleb esindajale määrata tasu ka sõidule kulutatud aja eest, s.o tasutaotlusest nähtuv 15 eurot.
22.Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu seisukohta seoses 24. septembri 2014 kohtuistungil esindamise tasuga. Kohtuistungil protokollist (tl 99-100) nähtuvalt algas istung kl 11.00 ning lõppes kl 11.30. Tasutaotluses on istungi lõppemise ajaks märgitud 11.50. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kohtuistungi protokolli õigsuses (ka määruskaebuses ei ole vastavasisulisi põhjendusi toodud), seega on põhjendatud ajakuluks 30 min (0,5 h). Esindaja tasuks tuleb määrata 30 eurot.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et 24. oktoobri 2014 sõidukulud on põhjendamatud. Esimesest tasutaotlusest nähtuvalt kohtus vandeadvokaat Veljo Viilol esindatava XX 16. mail 2014. Maakohus tegi 20. juunil 2014 määruse, millega rahuldas avalduse. Samal kuupäeval uuendas maakohus menetluse, sest avalduses esitatud pärandvara koosseis ei olnud täielik. 24. septembril 2014 toimus kohtuistung, kus selgus, et avaldajal puudub täielik informatsioon pärandvaral lasuvate kohustuste kohta, ning asja arutamine lükati edasi.
11.novembril 2014 esitas avaldaja täiendavad tõendid pärandvara väärtuse ning sellel lasuvate kohustuste kohta. Vandeadvokaat Veljo Viilol on 24. septembri 2014 kohtuistungil märkinud, et „Praegu temale uut olukorda, mis ilmnes peale esialgse avalduse esitamist, ei ole selgitanud.“ Sellest järeldub, et kuigi menetlus uuendati juba juunis, ei olnud esindaja septembris toimuva kohtuistungi ajaks esindatavale uut olukorda (st seda, et avalduses esitatud pärandvara koosseis ei ole täielik) tutvustanud ega tema arvamust välja selgitanud. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, miks pidi esindaja kohtuma XX Viru Vanglas 24. oktoobril 2014 ehk enne seda, kui avaldaja esitas täiendavad tõendid pärandvara väärtuse ja sellel lasuvate kohustuste kohta (kusjuures külastamise ajal oli teada, et avaldaja need tõendid ka esitab, sest selleks anti avaldajale täiendav tähtaeg). Veelgi enam,
13.novembri 2014 kohtuistungi protokollist nähtuvalt tutvustas kohus XX pärandvara nimekirja, mille peale vastas XX: „Seda, mida kohus mulle praegu ette luges, kuulen ma esimest korda“. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et 24. oktoobri 2014 sõidukulud ei kuulu hüvitamisele. Samuti ei saa määrata esindajale tasu 24. oktoobri 2014 toimingu eest.
24.Tasutaotluste rahuldamine on seega põhjendatud järgmises ulatuses: 29. mai 2014 taotluse rahuldamise osas ei muuda ringkonnakohus vaidlustatud määrust, seega antud taotlus kuulub rahuldamisele 378,91 euro ulatuses (riigi õigusabi tasu 270,54 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 54 eurot, kokku 324 eurot + sõidukulud 45,76 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 9,15 eurot, kokku 54,91 eurot).
26.novembri 2014 taotluse rahuldas maakohus osaliselt, määras riigi õigusabi tasuks 60 eurot, sõidukuludeks 21,97 eurot ja tasuks sõidule kulutatud aja eest 15 eurot, kokku 96,97 eurot. Nimetatud summale lisandub 13. novembri 2014 kohtuistungiga seoses esindamise tasu 40 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot, samuti sõidukulud 21,97 eurot (maakohus mõistis välja 21,97 eurot) ja 29. septembri 2014 istungiga seoses esindamise tasu 30 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 eurot, samuti sõidukulud 21,97 eurot, kokku 158,94 eurot. Kokku moodustavad tasud ja kulud 255,91 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 51,18 eurot, kokku 307,09 eurot.
25.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.