OÜ Sissenõudja hagi Ain Saaretalu vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 812,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Sissenõudja (registrikood 12609485, asukoht Serva 40 Tallinn 11618), hageja esindaja: vandeadvokaat Andrias Palmits (e-post [email protected]) kostja: Ain Saaretalu (isikukood XXXX, elukoht kohtule teadmata)
Menetlus
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Sissenõudja hagi Ain Saaretalu vastu laenuvahendusportaali Omaraha.ee vahendusel 28.05.2014 sõlmitud laenulepingu nr S14375480 ja 10.06.2014 sõlmitud laenulepingu nr S14382581 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Ain Saaretalult OÜ Sissenõudja kasuks:
2.1.põhivõlg 879,31 eurot, intress 125,85 eurot ja viivis 217,14 eurot, kokku 1222,3 eurot;
2.2.viivis perioodi 20.10.2015 - 11.05.2016 (205 päeva) eest 158,63 eurot;
2.3.viivis 0,088% päevas põhinõudelt alates 12.05.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
3.Jätta välja mõistmata Ain Saaretalult leppetrahv 185 eurot, viivis 53,71 eurot ja jooksev viivis ulatuses, mis ületab viivisemäära 0,088% päevas OÜ Sissenõudja kasuks.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 83% kostja ja 17% hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Ain Saaretalult OÜ Sissenõudja kasuks menetluskulu 311,25 eurot.
8.Välja mõista Ain Saaretalult OÜ Sissenõudja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
14.Hagiavalduses märkis hageja, et laenulepingu nr S14375480 põhitingimustest nähtub, et intressimäär on 32%, millele hageja on lisanud VÕS § 94 järgi 8%, seega kokku on viivisemäär 40% aastas ehk 0,1096% päevas. Laenulepingus nr S14382581 on ette nähtud kõrgem intressimäär (33% aastas), millest tulenevalt on viivise määr 0,1123% päevas. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus märgib, et arvestades VÕS § 113 lg 1 sätestatut jääb arusaamatuks, mille alusel on hageja liitnud lepinguga ettenähtud intressimäärale VÕS § 94 järgi 8%. Viivisemäära arvutamisel ei ole lepingus kokkulepitud intressimäärale 8% liitmine põhjendatud ega lubatud. Kohus loeb õigeks viivisemääraks
laenulepingu nr S14375480 alusel 32% aastas ehk 0,088% päevas ja nr S14382581 alusel 33% ehk 0,09% päevas. Arvestades eeltoodut, on hageja arvutanud laenulepingu nr S14375480 alusel viiviseid 20% suurema viivisemääraga, seega tuleb laenulepingu nr S14375480 alusel arvestatud viiviseid 178,64 eurot vähendada 20% võrra ja väljamõistmisele kuuluvad viivised summas 142,91 eurot. Laenulepingu nr S14382581 alusel on hageja arvestanud viiviseid 19,5% suurema viivisemääraga, seega tuleb laenulepingu nr S14382581 alusel arvestatud viiviseid 92,21 eurot vähendada 19,5% võrra ja väljamõistmisele kuuluvad viivised summas 74,23 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised 217,14 eurot.
15.Arvestades hageja jooksva viivise määra nõuet, tuleb jätta see osas, mis ületab 0,088% päevas rahuldamata.
16.17.06.2008 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 p-is 13 leidis Riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
17.Hagiavalduses märkis hageja, et lepingu üldtingimuste p 11.8 kohaselt, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi ja saab seetõttu teate laenulepingu rikkumise kohta, on ta kohustatud tasuma lisaks võlasummale menetlustrahvi, mille suurus on kehtestatud portaali hinnakirjas. Antud juhul nõuab hageja leppetrahvi summas 185 eurot. Kohus leiab, et leppetrahvi 185 eurot nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Lepingu üldtingimustes sätestatud leppetrahvi maksmise kohustuse tingimus on tühine. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15) märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 83% ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 225 eurot ning kantud õigusabikulu 504 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 375 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 311,25 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.