Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

laenu. Kuivõrd XXXX oli eakas ja XXXX’il oli probleeme täitemenetluses, aitasid hageja tuttavad XXXXja XXXXleida laenu saamise võimaluse. Selleks leidsid nad Tartu äriühingu „Laenugrupp“, kellelt oli võimalik laenu saada, kuid mitte XXXX’i või XXXXi’i nimele. XXXXpakkus välja lahenduse, millega korter kirjutatakse XXXXnimele, XXXXvõtab laenu ja annab saadud raha XXXX’ile ja XXXX’ile. Viimaste poolt laenu tagastamisel laenu andjale kirjutatakse korter tasuta tagasi XXXX’i või XXXX’i nimele. Kõik märgitud isikud olid sellega nõus. Suulises vormis sõlmitud kokkuleppe realiseerimiseks pöörduti esmalt Paide notari poole, kes aga korteri võõrandmistehingust keeldus viitega XXXX’i kõrgele vanusele. Rapla notar Raul Joamets soostus korteri võõrandamistehingut tõestama. 18.11.2008.a tõestatud isikliku kasutusõiguse kinnistamise avaldusega, korteriomandi kinkelepinguga ja asjaõiguslepinguga seati osundatud korteriomandile isiklik kasutusõigus XXXX’i kasuks ning XXXX kinkis korteriomandi XXXXle. Pooled hindasid korteriomandi väärtuse võrdseks hindamisaktis märgituga ehk 265 000 EEK. Korteriomand jäi endiselt XXXX’i valdusesse. Laenu saamiseks oli vajalik siiski XXXX’i isiklik kasutusõigus kustutada, mida tehti 22.01.1999.a. notar Raul Joametsa poolt tõestatud avaldusega. Rapla notarile Raul Joametsale selgitasid lepinguosalised kokkulepitut, sh XXXXkohustust peale laenu tagastamise kohustuse täitmist korter tagastada esialgsele omanikule. Notar ei selgitanud lepinguosalistele tagastamiskokkuleppe vorminõuet ja vorminõude mittetäitmise õiguslikke tagajärgi. Järgnevalt sõlmis XXXX29.02.2009.a. laenulepingu XXXX XXXX OÜ-ga saades laenuks 60 000 krooni. Laenuks saadud raha andis XXXXXXXX’ile. Laenu tagasimaksed teostasid XXXX SEB panga 27.06.2009.a maksekorraldusega nr 5 summas 33 600 krooni ja XXXXsularaha sissemaksega SEB panka maksekorraldus nr 1 29.09.2009.a summas 33 650 krooni. Raha saajaks oli mõlemal juhul OÜ XXXX. Tagasimaksed koosnesid põhivõlast ja intressidest. Suuliselt sõlmitud kokkuleppe teist osa ehk korteriomandi tagastamist XXXX ei jõudnud pooled realiseerida, sest XXXXvahistati 07. oktoobril 2009, XXXX aga kõrge vanuse tõttu ei olnud enam võimeline varaliste huvide kaitset korraldama. XXXX’i vahistamisel jäi XXXXkorterisse XXXX’i vara (hagiavalduse lisa nr 4 – vara nimekiri). Korteriomand seisis peale XXXX’i vahistamist esialgu tühjana, siis kasutas korterit XXXX’i nõusolekul XXXXja alates 2011.a. jaanuarist XXXXpalvel ja XXXX’i nõusolekul XXXX. XXXX, saades korteriomandi otsese valduse, müüs korteri 05.04.2011.a. sõlmitud lepinguga 6000 euro eest osaühingule XXXX. Järgnevalt on korteriomandit korduvalt edasi võõrandatud. Korteriomandi võõrandamisest sai XXXXteadlikuks 2012.a. XXXXi vara, milline asus XXXXkorteris jäi XXXXotsesesse valdusse. Hageja palub kostjalt välja mõista XXXX’ile korteriomandi üleandmise kohustuste täitmata jätmisega tekkinud kahju 16 936,59 eurot ning Kohustada XXXX’t üle andma XXXX’ile tema valduses olev järgnev vara – diivanvoodi 287,60 eurot, puhveti kapp 191,73 eurot, suur riidekapp 191,73 eurot, televiisori laud 63,91 eurot, väike kapp 31,96 eurot, seinapeegel 12,78 eurot, riidenagi 9,59 eurot, nahkjope 287,60 eurot, riidest jope 38,35 eurot, ülikond 127,82 eurot, 2 pintsakut 63,91 eurot, 4 särki 31,96 eurot, 3 paari kingi 95,87 eurot, triikraud 15,98 eurot, triikimislaud 6,39 eurot, äratuskell 3,20 eurot, kandik 6,39 eurot, raamatud 31,96 eurot, tööriistad 12,78 eurot, töötunked 31,96 eurot; elektripliit „Stromberg“ 95,87 eurot, külmik „Karhu“ 447,38 eurot, veekeetja 15,98 eurot, laud 31,96 eurot, toolid 191,73 eurot, kapid 31,96 eurot, toidunõud, kahvlid 95,87 eurot, lusikad, noad, potid, pannid 31,96 eurot, kardinad koos puudega 15,98 eurot, laelamp 12,78 eurot, pesumasin 95,87 eurot, kapp 9,59 eurot, mosaiik tahvlid pakendis 19,17 eurot, sangpomm 16 kg 6,39 eurot, 12.klassi lõputunnistus, autokooli tunnistus, lukksepatunnistus; vara üleandmise võimatuse korral välja mõista XXXX’lt XXXX’ile vara väärtus summas 2 684,29 eurot.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Harju Maakohtu 06.01.2015.a määrusega rahuldati XXXX’i riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus ning vabastati XXXXriigilõivu summas 750 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. 07.04.2015.a esitas hageja Harju Maakohtu 18.03.2015.a määrusele määruskaebuse, millega kohus keeldus hageja kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtmast. 09.04.2015.a määrusega rahuldati XXXX’i menetlusabi taotlus, millega ta vabastati riigilõivu summas 50 euro tasumisest määruskaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust nähtuvalt on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest kokku 800 euro ulatuses (750 eurot + 50 eurot). Kohus leiab, et menetlusabikulu kogusummas 800 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi kostja kahjuks. Lisaks, on hagejale määratud 06.01.2015.a määruse alusel riigi kulul esindaja. 10.05.2016.a on esindaja esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. 11.05.2016.a määrusega rahuldas kohus esindaja taotluse ning määras tsiviilasjas nr 2-14-61570 kindlaks vandeadvokaat Leino Biin’i töötasu summas 504 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et riigi õigusabi kulu kogusummas 504 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista, kuivõrd kohus on teinud lahendi kostja kahjuks. Kokku tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista menetlusabikulud ja riigi õigusabikulud kogusummas 1 304 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva

möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 304 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.