Võlaõigus › Muud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(4)

2-15-9948

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostjate alaealised lapsed tekitasid hagejale tahtlikult kahju 19. septembril 2014 mitteeluruumi M2 süütamise teel aadressil Kangelaste 9, Narva linn, kus asus hageja kauplus. Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri poolt läbiviidud uurimisega on kindlaks tehtud, et antud kuriteo sooritasid kostjate alaealised lapsed. Hagejale on ülalnimetatud isikute tegudega tekitatud kahju. Kahju koosneb põlenud või kõrbenud ja veega kahjustatud kasutatud rõivastest summas 2125 eurot, kasutatud rõivastest summas 1500 eurot, uutest rõivastest summas 1192,92 eurot, remonditööde maksmisest summas 1598,40 eurot, transporditeenuste maksumusest rõivaste kohaleveoks summas 515 eurot, renditasust 2014 septembri eest summas 454,03 eurot ja 2014 oktoobri eest summas 350,12 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 7635,35 eurot.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjatele saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-78-80). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjatele (t.l.-83, 85, 86, 88). Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud.

2(4)

2-15-9948 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 lg 1, § 1045 lg 1, § 1053 lg 1, § 127, § 132 ja § 137 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 7635,35 eurot.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 525 eurot (so 475 eurot hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot määruskaebuse esitamise eest) ja õigusabikulude, summas 270 eurot, kokku 795 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 475 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja palub mõista välja kostjalt ka riigilõivu summas 50 eurot määruskaebuse esitamise eest. Kohus tuvastas, et Tartu Ringkonnakohus 06. novembri määrusega rahuldas hageja määruskaebuse ja selgitas hagejale, et tal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu hüvitamisele kostjate poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus korduvalt selgitab hagejale, et seoses määruskaebuse rahuldamisega on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Lähtuvalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 135 eurot hagiavalduse ja hagiavalduse uue teksti koostamise eest, 90 eurot - määruskaebuse ettevalmistamise ja koostamise eest ja 45 eurot vastuväite ettevalmistamise ja koostamise eest, kokku 270 eurot. TsMS § 169 lõike 3 järgi võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õigusabi kulude hüvitamine hagejale kostjate poolt vastuväite ettevalmistamise ja koostamise eest summas 45 eurot põhjendatud, kui hageja vastuväide jäeti Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 määrusega rahuldamata. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas 3(4)

2-15-9948 nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 2,5 töötunni ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja tunnitasuks 90 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 225 eurot (90*2,5). Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 700 eurot (475+225). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on tühistatud 10.11.2016 kohtumäärusega Irina Skovpeni suhtes.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.