Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 1.19.02.2016 esitas hageja OÜ Indreko Grupp Pärnu Maakohtule hagi Jaanus Pärjala ja N. T. vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 01.03.2016 eraldas kohus haginõuded. Tsiviilasja nr 2-16-2723 all jätkas kohus menetlust käesolevas tsiviilasjas so hageja nõue Jaanus Pärjala vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 25.04.2016 kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt. Hageja nõue
2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping määramata ajaks. Kostja asus hageja juurde tööle 01.06.2010.a. *. Alates septembrist 2015 kostja tööle enam ei ilmunud. Hageja arvas, et kostja on võib olla haigestunud või on mõni muu mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks. Hageja proovis kostjaga telefoni teel kontakteeruda, kuid see ei õnnestunud. 29.01.2016.a. esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest kostja ei täitnud pikema aja vältel töökohustusi. Kostja on omakorda esitanud hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mis kannab 15.01.2016.a. kuupäeva. Avalduse sai hageja kätte 02.02.2016.a. Kostja ülesütlemisavalduse kohaselt on hageja tööandjana rikkunud töölepingut. Rikkumine seisneb selles, et hilinetud on töötasu maksmisega, hageja ei ole andnud tööd kostjale alates 01.09.2015.a., kuigi kostja oli valmis tööd tegema. Hageja ei ole maksnud kostjale töötasu tööseisakute aja eest septembris, oktoobris ja detsembris. Hageja ei ole andnud kostjale selgeid korraldusi töö olemasolu kohta ja on hoidnud kostjat teadmatuses. Ülesütlemisavalduses palub kostja välja maksta lõpparve, hüvitise töö mitte andmise tõttu septembrist 2015 kuni 20.01.2016a. , hüvitis saamata jäänud puhkuse eest ja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. 3.Kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Viivitused töötasu väljamaksmisel esinesid perioodil veebruar-september 2015.a. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitas kostja aga alles veebruaris 2016. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kuna kostja ei esitanud avaldust mõistliku aja jooksul, kui ta sai teada töötasu maksmisega viivitamisest, siis ta on kaotanud õiguse nimetatud alusel töölepingut üles öelda. Töölepingu ülesütlemine neli kuud pärast viivitust ei ole mõistlik aeg TLS § 91 lg 4 tähenduses. Arvestada tuleb, et viivitus ei olnud kunagi pikk. Eelmise kuu töötasu maksti välja järgmise kuu jooksul. Kostja lahkus omavoliliselt töölt, millega rikkus TLS § 15 lg 2 p 1-3 ja 10 kohustusi. Kostja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja lahkus töölt ette hoiatamata, siis ei ole hagejal kohustust maksta töötasu aja eest, kui kostja ei töötanud temast endast olenevatel põhjustel. Nimetatud põhimõtte sätestab TLS § 35. Kui kostja ei oleks omavoliliselt töölt lahkunud, oleks hagejal olnud talle piisavalt tööd anda. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostjal puudus seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu on kostja tahteavaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühine.
Kostja seisukoht 4.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja esitas hagejale 15.01.2016.a. TLS § 95 lg 1 kohase tahteavalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 21.01.2016.a. Hageja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimusi. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 4 alusel. Kostja saatis tahteavalduse 15.01.2016a. hageja juriidilisse asukohta ning 18.01.2016a. hageja elektronposti aadressile. Hageja arvestas osaliselt kostja tahteavaldust, lõpetades poolt vahel sõlmitud töösuhte 21.01.2016.a. Hageja tegi kande Maksu- ja Tolliametis olevasse tööregistrisse. Hageja kandis registrisse töösuhte lõpetamise alusena TLS § 79 – poolte kokkuleppe. Hageja on seadusevastaselt lõpetanud poolt töösuhte TLS § 79 alusel. Sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. 5.Kostja ei nõustu sellega, et hageja sai tahteavalduse kätte alles 02.02.2016.a. Hageja sai kostja tahteavalduse kätte hiljemalt 18.01.2016.a. Hiljemalt 22.01.2016.a. oli kostja hageja tahteavaldusest teadlik, sest lõpetas kostjaga töölepingu alates 21.01.2016.a. Siiski on kostja seisukohal, et tema tahteavaldus jõudis hagejani 18.01.2016.a. Arvestades TLS §105 lg 1 sätteid ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) sätestatut tähtaegade kohta, tulnuks hagi kohtule esitada 17.02.2016.a. Hagi on esitatud aga 19.02.2016. Seega on hagi aegunud ning kostja palub kohaldada aegumist.
6.Väär on hageja väide, et kostja ei ilmunud tööle alates 2015 septembri kuust. Hageja on ise esitanud tõendi, milles märgib, et kostja ei ilmunud tööle alates 02.11.2015.a. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli anda kostjale tööd alates septembrist 2015. Seega on kostja ülesütlemisavaldus põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja, ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Esmalt lahendab kohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Hagi on kohtule esitatud 19.02.2016.a. Kostja on esitanud tähitud kirja postitamise kviitungid 15. jaanuarist 2016.a. Tähtkirja sisuna on märgitud töölepingu ülesütlemisavaldus Jaanus Pärjalalt /tl 42/. 18.02.2016 on kostja nõustaja edastanud elektronkirja hagejale elektronposti aadressil * /tl 43/. Kostja on kohtule esitanud postisaadetise teekonna jälgimise, kust nähtub, et 15.01.2016.a. väljastatud kiri on hagejale kätte toimetatud 02.02.2016.a /tl 45/. Lisaks on kostja esitanud andmed hageja majandustegevuse kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis /tl 46/. TsÜS § 69 lg 3 lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja.
Tõendatud on, et 15.01.2016.a. postitatud tähtkiri on hagejale kätte toimetatud 02.02.2016.a. Seega, kui arvestada hagi esitamise tähtaega alates 03.02.2016.a. ja juhindudes TsÜS § 135, § 136 lg 6 ja TLS §105 lg 1 koosmõjust, ei ole 19.02.2016a. esitatud hagi aegunud.
8.Kostja on seisukohal, et tähtaja kulgemist ei saa käesolevas menetluses arvestada alates 03.02.2016..a, kuivõrd TsÜS § 69 sätetel oli hagejal oluliselt varem võimalik kostja tahteavaldusega tutvuda. Kohus on seisukohal, et kostja poolt viidatud TsÜS § 69 on asjakohane säte. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 69 lg 3, sest tegemist on poolte vahel sõlmitud lepingulise suhtega. Kostja on edastanud elektronkirja 18.01.2016.a. aadressil * . Hageja väidetel ei ole tegemist hageja elektronposti aadressiga, sest äriregistris on hageja aadressiks märgitud * /tl 121/. Kostja 15.01.2016.a. ülesütlemisavalduses on märgitud hageja elektronposti aadressiks * Seega oli kostjale teada mõlemad elektronposti aadressid. Hageja väide, et aadress *, on talle tundmatu, ei ole eluliselt usutav. Esiteks on hageja selle aadressi ise avaldanud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registris ning teiseks kinnitab tsiviilasjas esitatud tõend töötamise andmete kohta /tl 44/, mis registreeritakse Maksu- ja Tolliametis, et tegemist on hageja reaalselt toimiva aadressiga. Riigikohus lahendis 3-2-1-8-15 punktis 13 on märkinud, et käsitledes küsimust sellest, millal võib lugeda e-postiga saadetud teate kättesaaduks, on Riigikohus selgitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. 18.01.2016.a. e-kirjas ei ole kostja nõudnud kättesaamise kinnitust. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole, mis kinnitaks hageja poolt e-kirja kättesaamist. Küll on aga 22.01.2016.a. kell 09:08:27 tehtud kanne kostja töötamise andmetes tööregistris. Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli kostja tahteavaldus, mis edastati e-kirjaga 18.01.2016.a. käes hiljemalt 21.01.2016.a. ning sellest ajast arvates tuleb kohtu hinnangul hakata arvestama hagi aegumise tähtaega. Hageja seaduslik esindaja Tambet Lausmaa on kohtuistungil selgitanud, et tema käskis raamatupidajal kostja tööregistrist maha võtta /tl 98/. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ülesütlemisavaldus töösuhte lõpetamise kohta tehti 21.jaanuaril, sellest teavitati Maksu- ja Tolliametit, tehes kanne tööregistrisse /tl 59/. Need ütlused annavad aluse asuda seisukohale, et kostja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tehteavaldus oli hagejal teada hiljemalt 21.01.2016.a. Seetõttu tehti kanne tööregistrisse, et poolte vahel on tööleping lõpetatud alates 21.01.2016.a., so päeval, mis oli märgitud kostja poolt edastatud tahteavalduses. TsÜS § 135 ja 136 lg 6 ja 8 sätetel oli hagi esitamise viimane päev 22. veebruar 2016.a. Hagi on esitatud 19.02.2016.a. Seega hagi ei ole aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Vaidlust ei ole, et kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldus vastab vorminõuetele. Töötaja st kostja töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus põhineb asjaolul, et tööandja ei ole tasunud töötasu töölepingus kokkulepitud ajaks. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.4. järgi palka makstakse üks kord kuu hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 05. kuupäevaks. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et 2015 aasta jaanuari kuu töötasu laekus 09.02.2015.a., mai kuu töötasu 17.06.2015.a., juuli kuu töötasu 28.08.2015.a. ning puhkusetasu augustis oldud puhkuse eest 30.09.2015.a. /tl 48/. Hageja on seisukohal, et viivitus ei olnud pikk, sest tasu on makstud alati välja järgmise kuu jooksul eelmise kuu eest /tl 3/. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandja kohustus maksta töötasu vastavalt lepingule on töölepingu oluliseks tingimuseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui järgmise kuu jooksul on eelneva kuu eest makstud välja töötasu, siis ei ole tegemist olulise viivitusega. Töölepingust nähtub, et kostja
töötas hageja juures täistööajaga (lepingu p 3.1.). Seega on alust arvata, et töötasu on kostja ainukeseks sissetulekuks. Kui isik ei saa töötasu kokkulepitud ajal, siis on tegemist oluliste lepingutingimuste rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. Kostja on tõendanud, et hageja on olulist, poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimust korduvalt rikkunud. Hageja on rikkunud TLS §-s 28 lg 2 p 2 sätestatut. Seega esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
10.Kostja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et alates 01.09.2015.a. ei ole hageja talle tööd andnud, kuigi töötaja oli valmis tööd tegema. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja lahkus omavoliliselt töölt /hagi p 1.2.2. tl 3/. Hageja ei ole märkinud hagis, mis ajast alates kostja tööle ei ilmunud. Hageja poolt 29.01.2016.a. kostjale esitatud avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on hageja märkinud, et alates 02.11.2015 kostja enam tööle ei ilmunud /tl 10/. Maksu- ja Tolliametis peetavas tööregistris on hageja märkinud, et poolte vahel on tööleping lõpetatud alates 21.01.2016.a. poolte kokkuleppel. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja ei osanud selgitada, millal kostja enam tööle ei ilmunud, kas see oli augustis või septembris /tl 92-93/. Kuskil jaanuaris 2016 sai hageja teada, et kostja töötab Tallinnas teise tööandja juures. Seepeale esitas hageja kostjale erakorralise ülesütlemisavalduse. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on esitanud vastuolulisi andmeid aja kohta, millal kostja hageja väidetel enam tööle ei ilmunud. Hageja kohtuistungil antud ütlused erinevad tema enda poolt esitatud kirjalikust tõendist. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole täpselt teada, kuna kostja enam tööle ei ilmunud, kas oli see augustis või septembris 2015, hageja poolt esitatud erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt aga 02.11.2015.a. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2. järgi töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust kalendrikuu lõikes. Vastavalt TLS § 6 lg 6 tuleb summeeritud tööajal korral tööandjal pidada tööajakava. Hageja ei ole esitanud kohtule usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema väiteid töötaja tööle mitteilmumise kohta augustis-septembris 2015. Arvestades, et hagejal lasus tööajakava pidamise kohustus, on kohus seisukohal, et hageja saanuks esitada tõendid, mis kinnitavad tema väiteid kostja tööle mitteilmumise kohta. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Kuna hageja poolt esitatud tõendamata väited on ka vastuolulised, siis on kohus seisukohal, et hageja väited kostja omavoliliselt töölt lahkumiseks on ilmselgelt ebausaldusväärsed.
11.Kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 01.09.2016 on tõendatud tunnistaja N. T.i ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt alates septembrist kuni jaanuarini käisid nad koos kostjaga korduvalt hageja käest tööd küsimas. Hageja vastas, et tal ei ole tööd anda. Kui töö tuleb, siis lubas helistada. Tööd käidi küsimas Haapsalus erinevatel objektidel, mis hagejal tol ajal olemas olid /tl 96-97/. Hageja poolt esitatud seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda alates 01.09.2015.a. Seletuskiri on adresseeritud OÜ Indreko Grupp’ile. Sellest ei nähtu, kuna seletuskiri on koostatud ja allkirjastatud. Kostja Jaanus Pärjala osas on märgitud, et viimati oldi tööl augustseptember *. Siis pidi kostjal puhkus hakkama, pärast mida, ei ole allakirjutanud kostjat näinud. Asjaolu, et allakirjutanud ei ole kostjat näinud, ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda. Samuti ei tõenda seletuskirjas väidetu, et juurde võeti uus elektrik asjaolu, et hagejal oli kostjale tööd anda /tl 13/. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks uue töötaja tööle võtmist elektriku ametikohale, seetõttu, et kostja tööle ei ilmunud. Hageja on jätnud täitmata oma tõendamiskoormise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tõendanud asjaolud, millele ta
vaidluses tugineb - hagejal ei olnud talle tööd anda alates 01.09.2015.a. Kuivõrd tööandja on kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga vastavalt TLS §28 lg 2 p 1, mida hageja ei teinud, siis esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuval põhjusel vastavalt TLS § 91 lg 1. Kui tööandja ei kindlusta töötajat nelja kuu jooksul tööga, siis ei saa töötajalt mõistlikult eeldada, et ta jätkaks lepingut.
12.Hageja seisukoht, et kostja ei ole töölepingut üle öelnud mõistliku aja jooksul, kui sai teada töötasu väljamaksmisega viivitamisest, ei ole kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja N. T. ütlustega on tõendatud, et kohati oli perioode, kus tööandjal ei olnud tööd anda kaks kuud ja mõnikord isegi neli kuud. See ei olnud esmakordne. Seetõttu suhtus tunnistaja ja kostja sellesse suhteliselt rahulikult. Kui töö tekkis, siis kutsus ta nad välja st tunnistaja ja kostja /tl 97/. Ka hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et maksis kostjale keskmist töötasu, kui tööd anda ei olnud /tl 94/. Siit tulenevalt leiab kohus, et veel 2015 aasta jooksul lootsid mõlemad pooled töösuhte jätkumisele, sest pause töös oli ka varsemalt olnud ning selle eest oli tööandja maksnud keskmist palka, kui ta ei kindlustanud töötajat tööga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et jaanuaris 2016 nad enam tööd küsimas ei käinud. Ülesütlemisavaldus on tehtud 15.01.2016. Seega on kostja esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta oli veendunud, et hagejal ei ole anda tööd poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel. Kuna TLS § 35 alusel peab töö mitteandmisel töötajale maksma keskmist töötasu, siis on kohus seisukohal, et kostja on teatanud mõistliku aja jooksul tööandjale ka töötasu väljamaksmisega viivitamisest. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
13.Hageja ei ole hagis märkinud hagi hinda. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 132 lg 1 sätetel on tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 720 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Kostja on kasutanud menetluses nõustaja abi, mis ei kuulu hüvitamisele. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 käesoleva hagi läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta. Seetõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.