OÜ I hagi JP vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ I apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ I (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Vahur Ambos Kostja: JP (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10. mai 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja OÜ I kanda.
4.Määrata OÜ I poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ I esitas 19.02.2016 Pärnu Maakohtule hagi JP vastu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
töölepingu erakorraliste
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2010 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle elektrik-installeerijana. Alates septembrist 2015 ei ilmunud kostja enam tööle. Hageja arvas, et kostja võib olla haigestunud või on tal mingi muu mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks ja jäi ootama, et kostja teavitab teda tööle mitteilmumise põhjustest, kuid kostja ei teinud seda. Hageja püüdis kostjaga telefoni teel kontakteeruda, kuid see ei õnnestunud.
3.Omavolilise töölt lahkumise tõttu ei olnud kostja pikema perioodi vältel enda töökohustusi täitnud ja hagejal ei olnud võimalik temaga majandustegevuse korraldamisel arvestada. Lisaks järeldub kostja käitumisest lugupidamatu suhtumine kolleegidesse ja hagejasse. Kostja käitumine on ka vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu oli hageja sunnitud töödistsipliini säilitamiseks kostjaga töösuhte lõpetama. Hageja esitas tähitud kirjaga 29.01.2016 kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
4.Kostja esitas omakorda hagejale 15.01.2016 kuupäeva kandva avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja sai avalduse posti teel kätte 02.02.2016. Kostja ülesütlemisavalduse kohaselt rikkus hageja kostjaga sõlmitud töölepingut, kuna hilines töötasu maksmisega; ei andnud kostjale tööd alates 01.09.2015, kuigi kostja oli valmis tööd tegema, ega maksnud töötasu tööseisakute eest septembris, oktoobris ja detsembris 2015; ei andnud kostjale selgeid ja õigeaegseid korraldusi töö olemasolu kohta ja hoidis kostjat teadmatuses.
5.Kostja avalduses töölepingu erakorralise ülesütlemise alustena esitatud asjaolud on ebaõiged või tõendamata. Tegelikult rikkus kostja ise pooltevahelist lepingut, mistõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Viivitused töötasu väljamaksmisel kostjale olid perioodil veebruarist septembrini 2015. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitas kostja veebruaris 2016. Lepingu ülesütlemist 4 kuud pärast viimast viivitust töötasu väljamaksmisel ei saa pidada mõistliku tähtaja jooksul ülesütlemiseks TLS § 91 lg 4 tähenduses ja kostja on seetõttu kaotanud õiguse sellele tugineda. Hageja selgitas kostjale igal korral, miks ei ole võimalik töötasu välja maksta lepingus märgitud kuupäeval. Samas ei olnud viivituse kestus kunagi pikk. Eelmise kuu töötasu maksti alati välja järgmise kuu jooksul.
6.Kuna kostja lahkus töölt ette hoiatamata, siis ei ole hagejal kohustust maksta kostjale töötasu aja eest, kui kostja ei töötanud temast endast olenevatel põhjustel (TLS § 35). Seetõttu on asjakohatud kostja ülesütlemisavalduses esitatud viited TLS § 28 lg 2 punktidele 1 ja 2 ning viidatud sätete alusel tehtud järeldused. Hagejal oleks olnud kostjale piisavalt tööd anda, mida kinnitavad hageja teised töötajad ja asjaolu, et töödega valmisjõudmiseks tuli võtta tööle uus elektrik.
Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata.
8.Hageja rikkus töölepingu tingimusi, mistõttu ütles kostja töölepingu erakorralist üles alates 21.01.2016. Kostja saatis erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale tema juriidilisse asukohta 15.01.2016 tähitud postiga väärtkirjana koos sisukirjaga ja 18.01.2016 e-postiga tööandja poolt avalikus teabes avaldatud e-posti aadressil. Hageja, lõpetades poolte vahel sõlmitud töösuhte 21.01.2016 ja tehes selle kohta kande Maksu- ja Tolliameti tööregistrisse, arvestas osaliselt kostja tahteavaldust. Hageja kandis vastuolus hea usu põhimõttega registrisse töösuhte lõpetamise alusena poolte kokkuleppe, kuigi sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud.
9.Õige ei ole hageja väide, et ta sai kostja ülesütlemisavalduse kätte alles 02.02.2016. Hiljemalt 22.01.2016 oli kostja hageja tahteavaldusest teadlik, sest lõpetas kostjaga töölepingu alates 21.01.2016. Tegelikult pidi hageja olema kostja tahteavalduse kätte saanud hiljemalt 18.01.2016, kui see saadeti tema e-posti aadressile. Et hageja ei võtnud vastu talle samal päeval tema tegevuskohta saabunud tähitud kirja ega taganud sellega tutvumist ka pärast kahe SMS teavituse saamist, on hageja enda riisiko. Hagejale oli tagatud mõistlik võimalus ülesütlemisavaldusega tutvuda. Seega oleks hagi tulnud kohtule esitada hiljemalt 17.02.2016 (TLS § 105 lg 1), kuid esitati 19.02.2016. Kostja palus kohaldada aegumist.
10.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole tühine. Väär on hageja väide, et kostja ei ilmunud tööle alates septembrist 2015. Hageja enda esitatud tõendis on märgitud, et kostja ei ilmunud tööle alates 02.11.2015. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjale alates septembrist tööd anda. Seega pidi hageja tasuma kostjale töö eest viimati 05.12.2015, mida ta ei teinud. Hageja tasus kostjale viimati septembris 2015 puhkuseraha 700 eurot. Töölepingu ülesütlemise avaldus on seega esitatud mõistliku aja jooksul.
11.Hageja 29.01.2016 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse on kostja vaidlustanud töövaidluskomisjonis. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud kostjal puudusid.
13.Otsuse kohaselt jääb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hagi esitati kohtule 19.02.2016. Kostja on tõendanud, et 15.01.2016 postitatud tähtkiri on hagejale kätte toimetatud 02.02.2016.
14.Kostja seisukoht, et tähtaja kulgemist ei saa arvestada alates 03.02.2016, kuna TsÜS § 69 sätetel oli hagejal oluliselt varem võimalik kostja tahteavaldusega tutvuda, ei ole õige. Kostja ülesütlemisavalduses on hageja elektronposti aadressiks märgitud XXX. Kostja edastas elektronkirja 18.01.2016 aadressile YYY. Hageja väide, et YYY ei ole tema elektronposti aadress ja see on talle tundmatu, sest äriregistris on hageja aadressiks märgitud XXX, ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas tõenditega. Samas ei saa e-kirja saajani jõudmist tõendada saadetud e-kirja väljavõttega. Usaldusväärseks tõendiks võib olla nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (3-2-1-8-15 p 13). Kostja ei nõudnud oma e-kirjas hagejalt kättesaamise kohta kinnitust ega ole esitanud muid tõendeid, mis kinnitaks e-kirja kättesaamist hageja poolt. Küll aga on 22.01.2016 kell 09:08:27 tehtud kanne tööregistris kostja töötamise andmetes. Sellest tuleneb, et hagejal oli kostja tahteavaldus käes hiljemalt 21.01.2016 ja sellest tuleb hakata arvestama hagi aegumise tähtaega. Hageja seadusliku esindaja istungil antud selgitustest tuleneb, et kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise tehteavaldus oli
hagejale teada hiljemalt 21.01.2016. Seega oli hagi esitamise viimane päev 22.02.2016 ja see ei ole aegunud.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja esitatud ülesütlemisavaldus vastab vorminõuetele. Kostja töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus põhineb asjaolul, et tööandja ei ole tasunud töötasu töölepingus kokkulepitud ajaks, s.o hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et 2015.a jaanuari töötasu laekus 09.02.2015, mai töötasu 17.06.2015, juuli töötasu 28.08.2015 ja puhkusetasu augustis olnud puhkuse eest 30.09.2015. Õige ei ole hageja seisukoht, et kui eelneva kuu eest on töötasu välja makstud järgmise kuu jooksul, siis ei ole tegemist olulise viivitusega. Kuna kostja töötas hageja juures täistööajaga, on alust arvata, et töötasu on kostja ainuke sissetulek. Kui isik ei saa töötasu kokkulepitud ajal, siis on tegemist oluliste lepingutingimuste rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. Seega esines kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (TLS § 28 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 2).
16.Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ka põhjusel, et alates 01.09.2015 ei ole hageja talle tööd andnud, kuigi töötaja oli valmis tööd tegema. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja lahkus omavoliliselt töölt, kuid ei ole märkinud, mis ajast alates kostja tööle ei ilmunud. Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid selle kohta, millal kostja enam tööle ei ilmunud. Kohtuistungil antud ütlused erinevad hageja enda poolt esitatud kirjalikust tõendist. Ütluste kohaselt ei ole täpselt teada, millal kostja enam tööle ei ilmunud, kas oli see augustis või septembris 2015, hageja poolt esitatud erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt aga 02.11.2015. Kuskil jaanuaris 2016 sai hageja teada, et kostja töötab Tallinnas teise tööandja juures. Seepeale esitas hageja kostjale erakorralise ülesütlemisavalduse. Kuna töölepingu kohaselt peetakse töötaja kohta summeeritud tööaja arvestust kalendrikuu lõikes, tuli hagejal pidada tööajakava (TLS § 6 lg 6) ja töötaja tööle mitteilmumine on hageja tõendamiskoormis. Hageja ei ole esitanud usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema väiteid töötaja tööle mitteilmumise kohta augustis-septembris 2015. Kuna hageja tõendamata väited on ka vastuolulised, siis on need ilmselgelt ebausaldusväärsed.
17.Kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 01.09.2016, on tõendatud tunnistaja NT ütlustega, mille kohaselt käisid nad septembrist jaanuarini koos kostjaga korduvalt tööd küsimas. Hageja vastas, et tal ei ole tööd anda. Hageja tõendina esitatud töötajate seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli kostjale alates 01.09.2015 tööd anda. Seletuskiri on adresseeritud hagejale ja sellest ei nähtu, millal see on koostatud ja allkirjastatud. Sellest tuleneb üksnes see, et viimati oldi tööl august-september Katusepapi 12, Tallinnas, pärast mida hakkas kostjal puhkus. Hiljem ei ole allakirjutanud kostjat näinud. Samuti ei tõenda seda, et hagejal oli tööd anda, väide, et juurde võeti uus elektrik. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks uue töötaja tööle võtmist seetõttu, et kostja tööle ei ilmunud. Kostja on tõendanud, et hagejal ei olnud talle tööd anda alates 01.09.2015. Kuivõrd tööandja on kohustatud eelkõige kindlustama töötajat kokkulepitud tööga, siis oli kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
18.Hageja seisukoht, et kostja ei öelnud töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai teada töötasu väljamaksmisega viivitamisest, ei ole kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega. NT ütlustega on tõendatud, et kohati oli perioode, kus tööandjal ei olnud tööd anda kaks kuud ja mõnikord isegi neli kuud. Seetõttu suhtusid tunnistaja ja kostja sellesse suhteliselt rahulikult. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et maksis kostjale keskmist töötasu, kui tööd anda ei olnud. Seega veel 2015. aasta jooksul lootsid mõlemad pooled töösuhte jätkumisele. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et jaanuaris 2016 nad enam tööd küsimas ei käinud. Ülesütlemisavaldus on tehtud 15.01.2016. Seega on kostja esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta oli veendunud, et hagejal ei
ole tööd anda. Kuna töö mitteandmisel peab töötajale maksma keskmist töötasu, siis on kostja teatanud mõistliku aja jooksul tööandjale ka töötasu väljamaksmisega viivitamisest. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
20.Maakohus heitis põhjendamatult ja ebaõiglaselt hagejale ette, et ta on jätnud oma tõendamiskoormise täitmata. Maakohus ei võimaldanud hagejal esitada tõendeid või jättis need arvestamata. Maakohus ei võimaldanud hagejal hagiavalduses esitatud väiteid tõendada, kui jättis rahuldamata taotluse kuulata tunnistajatena üle hageja töötajad, kes töötasid koos kostjaga ja teavad anda ütlusi kostja töölt lahkumisega seotud asjaolude kohta. Tuleb eeldada, et kui töötaja on omavoliliselt töölt lahkunud ega ole esitanud kirjalikke selgitusi töölt lahkumise põhjuste kohta, siis saab tööandja vastavaid asjaolusid tõendada eeskätt tunnistajate ütluste ja enda selgitustega. Maakohus ei selgitanud, miks hageja tunnistajate ütlused ei võiks olla asjakohased ja lubatavad tõendid. Samas rahuldas maakohus kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja tugines nendele ütlustele kohtuotsuses olulisel määral. Seega kohtles maakohus pooli ebavõrdselt. Hageja tunnistajate ülekuulamisel oleks olnud võimalik täpsustada asjaolusid, mida hageja seaduslik esindaja ei mäletanud ja välistada vastuolud, mida maakohus hagejale ette heitis.
21.Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuna kohus jättis välja selgitamata olulised asjaolud seoses kostja omavolilise töölt lahkumisega. Maakohus ei põhjendanud veenvalt ja usutavalt, miks kohus ei nõustu hageja väidetega, kuid nõustub praktiliselt kõigi kostja väidetega. Kostja väited ja kostja tunnistaja ütlused on samas oluliste asjaolude osas vastuolulised, mistõttu ei saa kostja väiteid lugeda tõendatuks.
22.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 01.09.2016, on tõendatud tunnistaja ütlustega. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta kohtus hageja seadusliku esindajaga töö andmise küsimuses ühel korral septembri lõpul Haapsalu kaubamaja juures nelja silma all. Hageja seaduslik esindaja eitas seda kohtumist. Samas kinnitas tunnistaja, et tema ja kostja käisid hageja seadusliku esindaja juures tööd küsimas alati kahekesi koos. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ja tunnistaja käisid tööd küsimas alati kahekesi koos, kuna selleks puudub mõistlik põhjus. Tunnistaja ise ei osanud seda väidet põhjendada ja seda ei kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja.
23.Põhjendamatud on maakohtu etteheited ja hinnang hageja töötajate seletuskirjale. Asjaolud, millal on seletuskiri koostatud ja allkirjastatud, ei oma tähtsust. Kostja ei ole vaidlustanud seletuskirja allkirjastamist töötajate poolt. Asjakohatu on kohtu järeldus, et see, et allakirjutanud ei ole kostjat näinud, ei tõenda, et hagejal oli kostjale tööd anda. Samuti kinnitasid töötajad seletuskirjas, et juurde oli võetud uus elektrik, mida kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja. Seega on seletuskirjas märgitud asjaolud ja hageja seletused omavahel kooskõlas, mis vähemalt kaudselt tõendab hageja väidet, et hagejal oleks olnud kostjale tööd anda, kui viimane ei oleks töölt lahkunud. Kõiki neid asjaolusid oleks hageja saanud tõendada tunnistajate ülekuulamisega. Lisaks on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata materiaalõiguse sätted.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal oli seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks nii TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (tööandja viivitas oluliselt töötasu maksmisega) kui ka TLS § 91 lg 1 alusel (tööandja ei kindlustanud töötajat tööga). Apellatsioonkaebus ei sisalda vastuväiteid maakohtu järeldusele, et hageja viivitas korduvalt ja oluliselt kostjale töötasu maksmisega. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et ta ei kindlustanud kostjat nelja kuu vältel tööga.
27.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama põhimõte on sätestatud TsMS § 5 lg-s 2, mille kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi tuleb hagejal hagiavalduses märkida nii hagi aluseks olevad faktilised asjaolud kui ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Seega on seaduse kohaselt hagejal vaja hagiavalduses esile tuua selged hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada põhjendused selle kohta, millist konkreetset asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib. Hagi aluseks olevad asjaolusid ei saa juurde tekitada tõendi, sh tunnistaja ütluste kaudu.
29.Hageja taotles VL ja HP ülekuulamist tunnistajatena Taotluse põhjendusena märkis ta üldsõnaliselt, et nimetatud isikud teavad anda ütlusi kostja töölt lahkumisega seotud asjaolude kohta (t lk 73). 25.04.2016 kohtuistungil palus kohus hagejal asjaolusid ja tunnistajate ülekuulamise taotlust täpsustada (t lk 92). Hageja seda ei teinud ja maakohus jättis hageja taotluse põhjendatult rahuldamata (t lk 93). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus sellega poolte võrdsuse põhimõtet. Erinevalt hagejast olid kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud selged ja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks korrektne.
30.Maakohus põhjendas veenvalt ja usutavalt, miks ta ei nõustunud hageja väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja väited ja seisukohad on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Maakohus ei tuvastanud kostja väidetes ja tunnistaja ütlustes vastuolu. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus ei rajanud otsust üksnes tunnistaja ütlustele, vaid hindas neid õigesti koos teiste tõenditega. Hageja seaduslik esindaja ei andnud seletust vande all, mistõttu ei ole tema paljasõnalised vastuväited TsMS § 229 lg 2 järgi käsitletavad tõendina, mida kohus saaks otsuse tegemisel arvestada.
31.Ringkonnakohus nõustub ka hinnanguga, mille maakohus andis hageja töötajate seletuskirjale (t lk 13). Maakohus leidis õigesti, et see seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli alates 01.09.2015 kostjale tööd anda.
32.Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud TLS § 15 lg 2 p-des 1,2,3 ja 10 sätestatud töötaja kohustusi ning VÕS §-s 6 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Hageja leiab ka ebaõigesti, et maakohus oleks pidanud kohaldama käesoleva asja lahendamisel TLS § 35. Käesolevas asjas ei ole hagi esemeks kostja rahaline nõue hageja vastu, mistõttu ei pidanud maakohus nimetatud sätet kohaldama.
33.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Iseenesest see, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatud asjaoludega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Menetluskulude jaotus
34.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäid maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Kostjal puudusid rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, seega on hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 0 eurot.