Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). WORKING OÜ nõue (tl 1-5). S.M. asus Working OÜ juures tööle alates 20 aprillist 2015. a. Kirjalikku töölepingut tööle asumisel ei sõlmitud. Hageja soovis seda küll teha, kuid kostja jäi 08. maist 2015. a haigeks. Peale haiguse lõppu esitas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mistõttu töölepingu sõlmimiseni pooled ei jõudnud. Kostja asus tööle hageja Soome Vabariigis asuval tööobjektil, kus teostas ehitustöid. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale ajatööarvestuse alusel 9 eurot tunnis neto (11,18 eurot bruto). Kokkulepitud tunnitasu suurus oli kooskõlas Soome Vabariigis kehtiva elamuehitusala kollektiivlepingus sätestatud tunnitasu miinimummääraga. Alates 01.05.2014 kuni 01.06.2015. a kehtis II taseme palgakategooria töötajale alampalk 11,14 eurot/h (bruto) ja alates 01.06.2015 on alampalga määraks 11,18 eurot/h (bruto). Kostja täitis tööülesandeid alates 20. aprill 2015. a kuni 07. mai 2015. a. Töökaardist nähtuvalt on kostja aprillis ja mais töötanud kokku 155:53 tundi. Hageja arvestas töötasu aprill 2015. a eest (periood 20.04 30.04.2015. a kokku 91,44 h) 1022,30 eurot (bruto) ja mai 2015. a töö (periood 01.05 - 07.05.2015. a kokku 64,09 h) 716,53 eurot (bruto). Seega oli kostjal õigus saada 2015. a aprilli ja mai kuu töötasu kokku 1738,83 eurot (brutotasu). Töösuhte ajal avaldas kostja, et temal on tekkinud rahalised raskused ja vajab suuremat rahasummat. Kostja soovis, et hageja teeks lisaks töötasule ka töötasu ettemakse. Kuna kostja lahkus 07. mai 2015. a ette teatamata tööobjektilt siis hageja viivitas töötasu väljamaksega, soovides, et kostja naaseks tööle. Kuna kostja siiski tööle ei naasnud tegi hageja 31. mai 2015. a töötasu väljamakse summas 4152,95 eurot (bruto), millest töötaja arvele kanti 3 300 eurot (netotasu). Summast 1738,83 eurot (bruto) oli väljateenitud töötasu ning ülejäänud summa 2414,12 eurot (bruto) oli avansiline töötasu ettemakse. Kuna kostja peale 07. mai 2015. a tööle ei naasnud ning ütles töölepingu

S.M. NÕUE (20-23).

01.04.2015. a sõlmiti OÜ-u Working ja S.M. vahel kirjalik tähtajatu tööleping. Tööandja pakkus töötajale töö tegemist tükitöö alusel ja pooled leppisid kokku, et töötaja esitab kuu lõpus teostatud tööde nimekirja koos arvestusega neto summana ja tööandja tasub töötasu esitatud arvestuse alusel. S.M. esitas tööandjale arvestuse teostatud tööde kohta, mille kohaselt pidi tööandja tasuma töötasu summas 4512 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni tööandjal puudusid pretensioonid seoses esitatud tehtud tööde arvestustega. Lepingu kohaselt tööandja pidi tasuma hagejale töötasu üks kord kuus. Töötaja palus mais töötasu väljamaksmist, mida tööandja ei teinud. 02.06.2015. a esitas töötaja töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles S.M. ja Working OÜ vahel sõlmitud töölepingu üles alates 03.06.2015. a põhjusel, et tööandja ei maksnud töötasu perioodi 01.04.2015 -31.05.2015. a eest. Seoses lepingu ülesütlemisega palus hageja välja maksta töötajale saamata töötasu summas 4512 eurot. Kostja kandis hagejale töötasuna 3300,00 eurot netos, mis koos maksudega on 4152,95 eurot. Hageja töötas kostja juures alates 20. aprillist 2015. a kuni 3. juunini 2015.a, s.o. 45 päeva, mille jooksul töötas välja puhkuse 3,45 kalendripäeva (45*28/365). Puhkuse kalendripäeva tasu arvestamise aluseks olnud ajavahemikus, arvestamise vajaduse tekke kuule, seega juuni kuule eelnevates kuues kuus oli hageja töötasu 17 arvesse läinud kalendripäeva eest (üks riigipüha) 4152,95 eurot, millest puhkuse kalendripäeva tasu oli 244,29 eurot ja 3,45 puhkusepäeva hüvitis sellest 842,80 eurot (244,29x3,45=842,20). S.M. palub Working OÜ-lt välja mõista puhkusehüvitis summas 842,80 eurot ja menetluskulud palub jätta Working OÜ kanda. WORKING OÜ VASTUS S.M. AVALDUSELE (tl 46-48). S.M. on esitanud puhkusetasu nõude, summas 842,80 eurot. Tegelikult on S. M. haginõudes tuginenud ilmselt töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1/1501 otsuse p 9 põhjendustele. S.M. esitas töövaidluskomisjonile puhkusetasu nõude summas 382,56 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis välja puhkusetasu suuremas ulatuses ise. Seega ei saa S.M. esitada hagiavalduses puhkusetasu nõuet summas 842,80 eurot olukorras, kus ta on töövaidluskomisjonile esitanud puhkusetasu nõude summas 382,56 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas S. M.le puhkusehüvitise võttes aluseks kostja poolt tasutud töötasu, mille alustele vaidles hageja töövaidluskomisjonis vastu. Kuna töövaidluskomisjon luges ekslikult töötasu hulka ka kostja avansilise ettemakse, siis ongi töövaidluskomisjon saanud puhkusehüvitiseks ekslikult 842,80 eurot. Kuna S. M. hagiavaldusest nagu ka töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest ei nähtu ühtegi selgitust, kuidas S. M. on jõudnud puhkusehüvitise summani 382,56 eurot (või 842,80 eurot), ei ole hagiavaldust võimalik rahuldada. WORKING OÜ VASTUS S.M.I VASTUSELE (tl 57-60). Töötaja 11.05.2015. a tükitööarvestust ei ole tööandja kunagi aktsepteerinud. Esmalt ei ole tegemist mitte tükitöö vaid nn segaarvestusega. Nimelt sisaldab töötaja esitatud e-kiri tükitööarvestust, tunnitööarvestust 38 h x 13 =494, kulude hüvitamise nõudeid: „laevapiletid 138, tööriietus 110“, ja väidetavalt 2014. a pärit nõuet: „eelmise aasta jääk 500“. Kuigi töötaja oma 10.02.2016. a seisukohas väidab, et tegemist oli kokku brutoarvestusega 4152,95 eurot, siis see ei nähtu viidatud töötaja 11.05.2015. a e-kirjast, milles on arvestus esitatud netosummana (mitte bruto) 4512 eurot. Kuna tegemist on töötasu kokkulepet puudutava vaidlusega, siis tuleks kohaldada TLS § 29 lg 2 alusel sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu, milleks oli tunnitöötasu 11,18 eurot bruto x töötatud aeg 155:53 tundi = 1738,83 eurot. Teiseks pole tööandja teinud makset mitte töötaja 11.05.2015. a e-kirja järel, vaid tööarvestusele järgnenud kuu, s.o. juuni, viimasel kuupäeval. Kuna tegemist oli puhkepäevaga (30.06.2015) märkis pank maksekorraldusel kuupäevaks maksetöötlemise esimese pangapäeva so 01.07.2015.a. Maksekorraldusel märgitud: „palk, päevaraha“ osas selgitab tööandja, et tegi sel päeval ülekandeid ka teistele töötajatele sh nendele, kellele kuulus tasumisele ka päevaraha. Tegemist oli eeltäidetud vormiga. Kindlasti ei muutunud maksekorraldusel märgitu poolte vahel kokkulepitu sisuks, seda enam, et töötajal puudus päevarahale õigus. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tugines töötaja tasunõudele 4512

eurot ning sellest johtuvalt arvestas puhkusetasuks 382,56 eurot. Oma 05.10.2015. a töövaidluskomisjonile esitatud nõude täpsustuse p-s 7 taotles töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist summas 5943,60 eurot. Seega märkis töötaja töövaidluskomisjonile edastatud avalduses oma keskmiseks töötasuks 1981,2 eurot kuus (5943,60/3). Eeldades töövaidluskomisjoni arvestuste õigsust sh õigus 3,45 puhkusepäevale oleks üheks puhkusepäeva kalendripäeva tasuks (17 arvesse läinud kalendripäeva/ keskmise töötasuga 1981,2 eurot) 116,54 eurot ja 3,45 puhkusepäeva tasuks 402,06 eurot. Summa on sarnane töötaja poolt töövaidluskomisjonis nõutud 382,56 euroga. Töötaja ei ole töövaidluskomisjonile esitatud avalduse faktilistes asjaoludes tuginenud sellele, et temal oleks õigus olnud saada tööandjalt töötasu 4152,95 eurot, millest 3,45 puhkusepäeva tasu moodustaks kokku 842,80 eurot. S.M. ei saa esitada hagiavalduses puhkusetasu nõuet summas 842,80 eurot olukorras, kus ta on töövaidluskomisjonile esitanud puhkusetasu nõude summas 382,56 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Working OÜ palub kohtul: - välja mõista S.M.lt alusetult saadud töötasu 2280,81 eurot (bruto). - jätta rahuldamata S.M. puhkusetasu nõue summas 842,80 eurot. S.M. palub kohtul: - välja mõista Working OÜ-lt puhkusetasu summas 842,80 eurot - jätta rahuldamata Working OÜ alusetult saadud töötasu nõue summas 2280,81 eurot. Kohus võtab esialgu seisukoha poolte vahelise töösuhte olemasolu kohta (I), siis analüüsib töölepingus kokkulepitud töö tasustamise tingimusi ning võtab seisukoha makstud töötasu (II) ja puhkusetasu (III) osas, seejärel tasaarvestuse osas (IV). I Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 5 kohaselt töölepingule sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas Working OÜ-s ehitustöölisena, plaatijana, alates 20.04.2015. a kuni 3. juunini 2015. a, mil töötaja töölepingu erakorraliselt üles ütles, siis tuleb tööleping poolte vahel lugeda sõlmituks. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 ja TLS § 4 lg 4. II Poolte vahel on vaidlus kas töölepingu sõlmimisel lepiti kokku töö tasustamisel tükitöötasu või tunnitöötasu alustel. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse vastavalt TLS § 29 lg 1, et töötasus on kokku lepitud. Tulenevalt TLS § 29 lg 2 kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töölepingut ning kohtule ei ole esitatud muid tõendeid töö tasustamise kokkuleppe kohta, siis lähtub kohus tulenevalt TLS § 29 lg-st 2 kohtule esitatud (tl 11) elamuehitusala kollektiivlepingus sätestatud tunnitasu miinimummäärast ja loeb, et pooled olid kokku leppinud töö tasustamises tunnitöötasu alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 sätestab alusetu rikastumise üldpõhimõtte, mille kohaselt iga isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tööandja poolt vormistatud palgalehelt (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1825, lk 33) nähtub, et Working OÜ on töötajale 31.05.2015. a arvestanud tunnipalga alusel töötasu perioodi 20.04.2015. a – 30.04.2015. a eest 1022, 30 eurot, perioodi 01.05.2015. a – 07.05.2015. a eest 716,53 eurot ja avanssi 2414,12 eurot, kokku 4152,95 eurot. Välja makstavaks töötasuks on märgitud 3300 eurot, mis on töötajale 01.06.2015. a maksekorraldusega (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1825 lk 43) üle kantud ning selgituseks on märgitud palk, päevaraha. Perioodil 08.05.2015. a kuni 01.06.2015. a viibis S. M. haiguslehel (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1501 lk 50). Kohus on seisukohal, et tulenevalt raamatupidamisseaduse §-st 7 on tööandja poolt vormistatud palgaleht algdokument ehk majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mille alusel nähtuvalt maksekorraldusest on töötajale tehtud vastav ülekanne. Kohtule esitatud töökaardi väljavõttega (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1501, lk 78-79) on leidnud kohtus tõendamist, et S. M. on tööandaja juures kokku töötanud 155:53 tundi. Arvestades, et töötaja tunnitasu oli 11,18 eurot, siis nähtuvalt palgatõendist ja S. M.le tehtud ülekandest on tööandja töötasu, summas 1738,83 eurot, töötajale õigesti üle kandnud. Kohus leiab, et töötaja seisukoht, selle kohta, et tööandja poolt talle tehtud ülekanne summas, 2414,12 eurot, märkega „avanss“ oli välja teenitud töötasu ei ole põhjendatud. Kuna kohtus leidis tõendamist, et tööleping poolte vahel lõppes 03.06.2015. a ja eelpoolnimetatud palgalehe kohaselt kui ka töökaardist nähtuvalt, on tööandja töötajale töötasu maksnud vastavalt töötatud ajale, siis on töötajale makstud avanss käsitletav antud juhul töötasu ettemaksena, mille tööandja on kandnud töötajale üle õigusliku aluseta ning kuulub töötajalt VÕS § 1027 ja 1028 alusel välja mõistmisele. III TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt TLS 68 lg 2 esimesest lausest põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg. S. M. töötas Working OÜ-s alates 20. aprillist 2015. a kuni 3. juunini 2015. a ning perioodil 08.05.2015. a kuni 01.06.2015. a viibis S. M. haiguslehel (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1501 lk 50). Puhkusetasu arvestamisel arvestab kohus töösuhte kestvuse perioodi, mis oli 45 päeva, millest S. M. oli haige 25 päeva ning millest töötas 18 päeva. Seega on S. M.i päevatasuks 96,6 eurot (1738,83:18=96,6 eurot). Arvestades, et töötaja töötasu oli töötatud aja eest 1738,83 eurot ning lähtudes TLS §-st 71 ja §-st 29 lg 8 on töötajal õigus saada puhkusetasu 3,45 päeva eest summas 333,27 eurot (96,6x3,45), mis kuulub tööandjalt väljamõistmisele. Seega tulenevalt eeltoodust tuleb S. M.lt välja mõista Working OÜ kasuks enamsaadud töötasu summas 2414,12 eurot ja Working OÜ-lt tuleb S. M. kasuks välja mõista saamata jäänud puhkusetasu summas 333,27 eurot. IV VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuseks on oluline, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tööandja on oma 5. oktoobri 2015. a töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (töövaidluskomisjoni toimik nr 4-1/1825, lk 24) kostjale tasutud töötasu ettemaksest osa tasaarvestanud puhkusetasu hüvitisega. Kuivõrd kohtus on leidnud tuvastamist, et Working OÜ-l on nõue S. M. vastu, siis on Working OÜ poolt tehtud tasaarvestus põhjendatud. Seega tasaarvestades Working OÜ-lt S. M.i kasuks välja mõistmisele kuuluva puhkusetasu summas 333,27 eurot S. M.lt Working OÜ kasuks välja mõistmisele kuuluva 2414,12 euroga, tuleb S. M.lt Working OÜ kasuks välja mõista enammakstud töötasu 2080,85 eurot ning jätta Working OÜ-lt S. M. kasuks puhkusetasu välja mõistmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lõike 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hagi rahuldamise ulatust ja seda, et töötaja on majanduslikult nõrgem pool, on seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.